Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 147
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 158 Registreeru
This is inline content
Tere tulemast veebilehele teadur.ee!
Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.
Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.
Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.
Head avastamisrõõmu!
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/main.php on line 54
Kui beebi sünnib, on tema kehas 350 luud. Ajapikku kasvavad mitmed nendest kokku ja täiskasvanul on kõigest 206 luud. Neid hoiavad omavahel koos liidused ja liigesed. Luud koosnevad veest, kollageenist ja mineraalsooladest, mis sisaldavad peamiselt kaltsiumi. Kollageen teeb luud elastseks, kaltsium aga hoolitseb nende vastupidavuse eest. Luid läbivad veenide ja närvide kanalid. Luude külge kinnituvad lihased ja kõõlused. Tänu luudele, lihastele ja liigestele saame liikuda. Mõned luud kaitsevad siseelundeid vigastumise eest.
„Naer on terviseks”, kõlab vanarahvatarkus, ja see on sulatõsi. Teadlased on tuvastanud, et naer vabastab ebatervest stressist ja parandab meeleolu. Kes palju naerab, hoolitseb sellega koguni oma immuunsüsteemi eest, see aga tähendab, et organism saab haigusetekitajatega tõhusamalt võidelda. Pealegi tunduvad palju naervad inimesed sümpaatsetena ja nendega on hõlpsam suhelda. Järelikult on loodus midagi ikka silmas pidanud, kui andis meile naermisvõime. Kõike naermisega seostuvat korraldab pisike piirkond peaaju vasakus poolkeras. Kui kuuleme toredat nalja, annab see suulihastele käsu: „Palun hakka nüüd naerma!” Tore, eks?
Meie keha reageerib ümbruse temperatuurile väga tundlikult. Kui on liiga soe, siis hakkame higistama, kui külmetame, siis lõdiseme ja sellega kaasneb sageli ka hammaste plagin. Põhjus on üsna lihtne: kui keha märkab, et jahtub liigselt, hakkavad lihased ja kogu keha värisema. Selle tahtmatuliikumisega eraldub soojust tavalisest rohkem ja kehatemperatuur tõuseb – täpselt samamoodi kui igasuguse muu kehalise pingutuse puhul. Kui on üsna külm, siis võib väriseda koguni alalõug ja hambad hakkavadki plagisema.
Teinekord on meid ümbritsevas õhus imepisikesi haigusetekitajaid, niinimetatud viiruseid. Sissehingamisel jäävad need nina limaskestale, kuid see tajub, et saabunud on mingid soovimatud võõrkehad, millest tuleks vabaneda. Tulemus on see, et hingamisteed tursuvad ja ninas tekib kõditunne. Limaskest eritab nüüd palju vedelikku, et haigusetekitajaid välja pesta. Just seepärast „jooksebki” nina pidevalt, kui oleme külmetunud. Ka kopsud märkavad, et midagi pole päris korras, ja hakkavad kramplike liigutuste saatel kokku tõmbuma. Tekib aevastus ja haigusetekitajad paisatakse ninast välja.
Köögivili kuulub üldse kõige tervislikumate toiduainete hulka ja seda tuleb igapäevases toiduvalikus pakkuda nii toorelt kui keedetult. Seal on palju süsivesikuid, kuid ka vitamiine ja mineraalaineid. Lisaks sellele püsib kõht köögiviljatoitudest kaua täis ja need hoolitsevad ka seedimise korrasoleku eest. Pealegi ei lähe nende söömine iialgi igavaks – köögivilja on üsna palju liike, näiteks spinat, peasalat ja lehtsalat, siis spargel, rabarber, pea-, lill- ja nuikapsas ning nende kõrval muidugi nii tähtsad juurviljad nagu porgand, redis ja rõigas. Loetelu saab veel täiendada tomati ja kurgi, kuid ka herne ja oaga. Pealegi annab aedvilja söömine kähku energiat ning soodustab kontsentreerumist nii koolis kui ka sportimisel.
Inimese silma võrkkestas on närvilõpmed,niinimetatud kolvikesed, mis lubavad värvusi eristada. Neid on kolme liiki: ühed on tundlikud violetsele, teised rohelisele ja kolmandad kollasele valgusele. Mõnikord ei toimi need päris õigesti ja tulemuseks on see, et inimene ei suuda värvustel õigel viisil vahet teha: ta on värvipime. Igatahes esineb täielik värvipimedus harva; sagedamini ilmub see viga teatavate värvuskombinatsioonide puhul. Eriti tihti kohtab niinimetatud punase ja rohelise pimedust; siis on raske neid omavahel eristada.
Suus seguneb toit süljega ja nii moodustub eriline puder, mis neelamisel läheb söögitorusse. See on otsekui elastne voolik, mis järjekindlalt avardub ja kokku tõmbub. Just tänu sellisele liikumisele surutaksegi toit makku. Ka magu tõmbab ennast aeg-ajalt kokku, et siis jällegi suureneda. Niimoodi peeneneb toit veelgi. Maos tekib maonõret, mis lagundab toiduputru. See läheb soolestikku, kus imetakse välja kõik vajalikud toitained, need siirduvad veresse. Vereringe hoolitseb selle eest, et keha kõik rakud saaksid toitaineid. Jääksaadused, mida keha ei kasuta, eritatakse rooja ja kusena, osalt ka higina.
Fatal error: Uncaught TypeError: round(): Argument #1 ($num) must be of type int|float, string given in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php:13
Stack trace:
#0 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php(13): round('0.56976000 1768...', 3)
#1 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/index.php(172): include('/data01/virt180...')
#2 {main}
thrown in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php on line 13
