Registreeru

Tere tulemast veebilehele teadur.ee!

Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.

Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.

Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.

Head avastamisrõõmu!

Otsing

Viimati uuendatud artiklid

• Ameerika Ühendriigid (444)
• Kanter, Gerd (100)
• astilbe (70)
• Armstrong, Neil (98)
• Teine maailmasõda (553)
• Sloveenia (110)
• Serbia (167)
• Makedoonia (95)
• Kosovo (209)
• Esimene maailmasõda (269)

Leiunurk

• Mida mõõdetakse detsibellides?

Selle võrdlusühikuga saab mõõta helitugevust. Kuuldelävi 0 detsibelli (dB), sosin annab 30 dB, normaalne vestlus 40 dB ja valu põhjustab 120 dB. Muide, selle tasemeni võib jõuda vali diskomuusika ja järelikult kuulmist oluliselt rikkuda.

[ sulge vastus ]

• Kuidas satub teelehepuru kotikesse?

Musta teed valmistatakse teepõõsa lehtedest. Need taimed kasvavad soojas ja niiskes kliimas, eelkõige Indias, Hiinas ja Sri Lankal. Lehti nopitakse mitu korda aastas. Töö hõlbustamiseks kärbitakse muidu kuni kümne meetri kõrguseks kasvavad teepõõsad hoopis madalateks, umbes ühe meetrini. Koristatud saak kuivatatakse ja siis hakitakse lehed kitsasteks ribadeks, mis pannaksegi kotikestesse. Need varustatakse veel niidiga, mille otsa kinnitatakse kartongitükk. Nii saab kotikese tassist välja tõmmata, kui tee on juba valminud. Must tee mõjub nagu kohvgi tänu kofeiinisisaldusele ergutavalt. Kuid teed saab valmistada ka teistest taimedest, näiteks kibuvitsast, kummelist või piparmündist.

[ sulge vastus ]

• Kuidas valmistatakse närimiskummi?

Närimiskummi mass on pehme, veniv – ja, nagu nimigi ütleb, tehtud kummist. Niimoodi saabki seda üsna kaua mäluda või koguni tobedaid mulle suust välja puhuda. Arusaadavalt on igal tootjal närimiskummi valmistamiseks oma retsept, mida ta ei reeda kellelegi. Kuid põhiliselt on koostis ikka üks ja sama. Kõigepealt keedetakse kummimassi, et bakterid häviksid ja mustus eemalduks. Siis lisatakse suhkur (on ka suhkruvaba närimiskummi, mida valmistatakse mõne magusaine abil), siirup ja näiteks piparmündi- või maasikamaitselist ainet. Segu surutakse soojalt võllide vahelt läbi, kus vormub laiaks õhukeseks lindiks. Võiks arvata, et see kleepub masina külge, kuid siin aitab kavalus, nimelt puistatakse peale väga peent tuhksuhkrut. Masinas on automaatsed noad, mis lõikavad massi sobivas suuruses tükikesteks.

[ sulge vastus ]

• Miks me tunneme nälga?

Kui me sööme, siis muutuvad toiduained seedeelundites omapäraseks pudruks. Soolestikus eralduvad sellest kõik organismile vajalikud toitained, mis siirduvad veresse näiteks suhkru kujul. See on meie „kütus”, nagu näiteks autod vajavad bensiini. Vastavalt sellele, mida ja kui palju oleme söönud, jätkub sellest saadud energiat kuni neljaks tunniks. Selle aja jooksul tarvitab organism kogu saadud toidu ära. Magu tühjeneb tasapisi, sest toidupuder satub soolestikku ja liigub selles edasi. Ka vere suhkrusisaldus kahaneb. Inimene muutub roidunuks, hakkab tundma söögiisu ja ei suuda enam millelegi korralikult keskenduda. Seda seisundit nimetatakse näljaks.

[ sulge vastus ]

• Miks tekib päikesepõletus?

Päikesevalgus pole mitte ainult kasulik. Osa sellest moodustab ultraviolettkiirgus. See väga energiarikas kiirgus hoolitseb sellegi eest, et meie nahk päevituks pruuniks. Seda on muidugi nägus vaadata, kuid õigupoolest on tegemist naha kaitsereaktsiooniga, sest ultraviolett- ehk lühemalt UV-kiirgus pole meile liigsetes annustes kaugeltki kasulik. Kui see mõjutab nahka liiga tugevalt või liiga kestvalt, siis tekib päikesepõletus. Kergel kujul pole see veel ohtlik, kuid kes viibib kaitsmatuna liiga kaua ereda päikese kiirtes, riskib haigestumisega. Niisiis tuleb alati kasutada kaitsekreeme ja võimalikult varjuda keskpäevapäikese eest, sest sel ajal on UV-kiirgus kõige tugevam.

[ sulge vastus ]

• Miks ma pean alatasa hambaid pesema?

Kui sööme või joome, jäävad hammaste kitsastesse vahemikesse toiduosakesed, nendes aga arenevad bakterid, mis liibuvad hammastele. Eriti ohtlikud on magusad toidud – need sisaldavad palju suhkrut, mis on aga bakteritele ideaalne toiduaine. Bakterid kahjustavad hambaemaili ja nii tekivad hammastesse augud. Hammaste kaitsmiseks tuleb pärast iga söögikorda neid hoolikalt puhastada.

[ sulge vastus ]

• Kuidas me kuuleme?

Kuulmiselundist on väljastpoolt näha ainult kõrvalestad. Need võtavad vastu müra ja hääli, niisiis õhus levivat helivõnkumist, mis satub kuulmekäigu otsas trumminahale ja paneb ka selle võnkuma. Võnkumine kandub kolme kuulmeluukese (vasar, alasi ja jalus) kaudu keskkõrva ja sealt edasi sisekõrva – niinimetatud teole. Sekundi murdosa vältel analüüsib aju kuulmisnärvide kaudu edastatud ärritust. Nii võib öelda, et me „kuuleme” hoopis aju abil, sest seal töödeldakse kuuldenärvi impulsid selleks, mida tegelikult tajume, näiteks sõnadeks, müraks või muusikaks.

[ sulge vastus ]

Lisad

• Võrdle riike
• Keemiliste elementide perioodilisustabel