Registreeru

Tere tulemast veebilehele teadur.ee!

Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.

Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.

Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.

Head avastamisrõõmu!

Otsing

Viimati uuendatud artiklid

• Ameerika Ühendriigid (444)
• Kanter, Gerd (100)
• astilbe (70)
• Armstrong, Neil (98)
• Teine maailmasõda (553)
• Sloveenia (110)
• Serbia (167)
• Makedoonia (95)
• Kosovo (209)
• Esimene maailmasõda (269)

Leiunurk

• Miks maitseb ravim teinekord nii vastikult?

Eks igaüks on mõnikord külmetunud ja köharohtu neelanud. Aga ravim maitseb tavaliselt väga ebameeldivalt. Asi on selles, et igas rohus on teatavaid aineid, mis aitavad organismil uuesti terveneda, need aga võivad olla mõrud. Nii on väga oluline ravimit kasutada koguni siis, kui see on halvamaitseline.

[ sulge vastus ]

• Kuidas kasvab haav uuesti kinni?

Niipea kui haav sulgub hüübinud verest korbaga, muutuvad naha rakud selle all aktiivseteks. Nad hakkavad kiiresti poolduma ja paljunema. Tasapisi, millimeeterhaaval hoolitsevad nad selle eest, et naha kahjustunud koht uuesti kinni kasvaks. Paari päevaga on kõik juba peaaegu taastunud. Suuremast haavast võib jääda arm: naharakkude jaoks on tähtis taastamise kiirus, mitte aga tulemuse „nägusus”.

[ sulge vastus ]

• Kuidas valmistatakse õunamahla?

Üks liiter õunamahla saadakse umbes 1,5 kilogrammist õuntest. Need pestakse hoolikalt ja pannakse siis purustisse. Tekib õunapuder, millest pressitaksegi mahla. See on aga esialgu läbipaistmatult hägune „viljalihaga mahl”.  Selitatud, läbipaistvat õunamahla saab filtreerides. Kui aga mahl jätta iseenese hoolde, rikneks  see kindlasti veel enne kauplusesse jõudmist. Selle vältimiseks tuleb mahla kuumutada – tööstuses nimetatakse seda pastöriseerimiseks. Nüüd säilib mahl kinnises pakendis või pudelis vähemalt aasta.

[ sulge vastus ]

• Miks me higistame ja külmetame?

Meie kehasse on ehitatud otsekui kliimaseadmestik. See püüab hoida püsitemperatuuri umbes 37 °C juures. Kui väljas on liiga soe, hakkame higistama. Higi aurub naha pinnalt ja jahutab seda. Talvekülmas hakkab keha värisema ja lihaste tahtmatu liikumine, mida me ise ei saa mõjutada, annab sooja juurde.

[ sulge vastus ]

• Miks võrreldakse silma fotokaameraga?

Väga lihtsalt: seepärast, et mõlemad toimivad üsnagi sarnasel viisil. Silma tabavad valguskiired murduvad silmaläätses, et koonduda silma põhjas võrkkestale, millel tekib ümberpööratud kujutis (pea all, jalad ülal). Aju pöörab selle uuesti õigeks ja nii näeme kõike nagu vaja. Tänu kahele silmale tajume ümbritsevat mitte lamedalt nagu fotol, vaid ruumiliselt (kolmes dimensioonis).

[ sulge vastus ]

• Miks tuleb alati enne söömist käsi pesta?

Kätele koguneb alati viiruseid ja baktereid, kuigi me neid ei näe. Kui söögi eel jätta käed korralikult pesemata, satuvad haigusetekitajad toidule ja nii ka meie kehasse. Selle vältimiseks tulebki käsi hoolikalt pesta.

[ sulge vastus ]

• Kuidas tunneme lõhnu?

Lõhnad jõuavad sissehingatava õhuga ninasse ja neid hakkavad eristama ninakoopas asetsevad lõhnanärvilõpmed. Sel viisil saab inimene tunnetada taas midagi sellist, mida ei saa vahetult kompida. Nina ning ka kõrvad, silmad, keel ja nahk on meeleelundid. Nina on inimese jaoks ka tähtis orienteerumis- ja hoiatusvahend. Kui näiteks toit läheb kõrbema, siis märgatakse seda tõenäoliselt kõigepealt lõhnast ja siis saab panni kähku pliidilt ära tõsta. Lõhna abil saab määrata, kas jogurt või muu toiduaine on veel söömiskõlblik. Mida lõhnad tähendavad ja millisel juhul need tekivad, seda õpib laps päevast päeva täiesti iseenesest.

[ sulge vastus ]

Lisad

• Võrdle riike
• Keemiliste elementide perioodilisustabel