Registreeru

Tere tulemast veebilehele teadur.ee!

Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.

Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.

Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.

Head avastamisrõõmu!

Otsing

Viimati uuendatud artiklid

• Ameerika Ühendriigid (444)
• Kanter, Gerd (100)
• astilbe (70)
• Armstrong, Neil (98)
• Teine maailmasõda (553)
• Sloveenia (110)
• Serbia (167)
• Makedoonia (95)
• Kosovo (209)
• Esimene maailmasõda (269)

Leiunurk

• Milleks on vaja keelt?

Keel on selleks, et segada toitu suus ja seda alla neelata. Koos haistmismeelega hoolitseb keel ka maitseaistingu eest. Keele pinnal on pisitillukesed „tajurid” – maitsmispungad. Need tuvastavadki nelja põhilist maitsesuunda (kibe, hapu, soolane, magus). Inimese keelel on veel üks oluline ülesanne: see lubab kõnelemisel kujundada häälikuid.

[ sulge vastus ]

• Mis on geen?

Geen on võõrsõna, mis tähendab pärilikkuse üksust. Geenid on kromosoomides sisalduva DNA molekulide teatavad ahelad. Just need määravad, millised omadused pärib laps oma vanematelt.

[ sulge vastus ]

• Miks me tunneme nälga?

Kui me sööme, siis muutuvad toiduained seedeelundites omapäraseks pudruks. Soolestikus eralduvad sellest kõik organismile vajalikud toitained, mis siirduvad veresse näiteks suhkru kujul. See on meie „kütus”, nagu näiteks autod vajavad bensiini. Vastavalt sellele, mida ja kui palju oleme söönud, jätkub sellest saadud energiat kuni neljaks tunniks. Selle aja jooksul tarvitab organism kogu saadud toidu ära. Magu tühjeneb tasapisi, sest toidupuder satub soolestikku ja liigub selles edasi. Ka vere suhkrusisaldus kahaneb. Inimene muutub roidunuks, hakkab tundma söögiisu ja ei suuda enam millelegi korralikult keskenduda. Seda seisundit nimetatakse näljaks.

[ sulge vastus ]

• Miks ilmuvad näole vistrikud?

Nahas on kõikjal pisikesi rasunäärmeid, mis toodavad rasvataolist ainet. See on naha jaoks väga tarvilik. Kuid puberteedi saabumisel võib juhtuda, et keha toodab liigsel hulgal neid hormoone, mis viivad sugulisele küpsemisele. Paraku – ka loodus teeb teinekord vigu – ergutavad needsamad hormoonid ka rasunäärmete tegevust, näärmejuhad võivad ummistuda ja rasu ei pääsegi välja. Kui sinna pääsevad kahjulikud mikroobid, tekibki põletik ja näole ilmub ebameeldiv vistrik.

[ sulge vastus ]

• Kui kiiresti peab süda lööma?

Täiskasvanu süda tõmbub minutis kokku umbes 70 korda ja suudab selle ajaga pumbata kehasse 5,5 kuni 6 liitrit verd. Tõmbumise ja lõtvumise rütmi nimetatakse pulsiks. Seda saab tunda, kui suruda peopesa vastu rinnakorvi vasemat poolt. Südamelöögid pumpavad verd kõigisse elunditesse, et see saaks sinna transportida keha elutegevuseks vajalikke toitaineid ja hapnikku.

[ sulge vastus ]

• Mis juhtub toidu neelamisel?

Suus seguneb toit süljega ja nii moodustub eriline puder, mis neelamisel läheb söögitorusse. See on otsekui elastne voolik, mis järjekindlalt avardub ja kokku tõmbub. Just tänu sellisele liikumisele surutaksegi toit makku. Ka magu tõmbab ennast aeg-ajalt kokku, et siis jällegi suureneda. Niimoodi peeneneb toit veelgi. Maos tekib maonõret, mis lagundab toiduputru. See läheb soolestikku, kus imetakse välja kõik vajalikud toitained, need siirduvad veresse. Vereringe hoolitseb selle eest, et keha kõik rakud saaksid toitaineid. Jääksaadused, mida keha ei kasuta, eritatakse rooja ja kusena, osalt ka higina.

[ sulge vastus ]

• Kuidas muutuvad silmad „liivaseks”?

See eripärane tunne tekib ainult ärkamise järel, tegelikult silmas mingit liiva pole. Kuid ometi on seal pisikesed tahked osakesed ehk silmarähm. Näärmed eritavad pidevalt pisaravedelikku. Une ajal on silmad suletud ja vedelik püsib silmas. Kuid see ei ole ainult vesi, vaid sisaldab ka pisut soolasid ja valkaineid. Need annavadki tahkeid jääke, mis eemalduvad hommikul silmadest nende ettevaatlikul hõõrumisel.

[ sulge vastus ]

Lisad

• Võrdle riike
• Keemiliste elementide perioodilisustabel