Registreeru

Tere tulemast veebilehele teadur.ee!

Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.

Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.

Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.

Head avastamisrõõmu!

Otsing

Viimati uuendatud artiklid

• Ameerika Ühendriigid (444)
• Kanter, Gerd (100)
• astilbe (70)
• Armstrong, Neil (98)
• Teine maailmasõda (553)
• Sloveenia (110)
• Serbia (167)
• Makedoonia (95)
• Kosovo (209)
• Esimene maailmasõda (269)

Leiunurk

• Miks lähevad inimeste juuksed halliks?

Nooremate inimeste juustes on teatavat värvainet, mis annab neile värvuse. Vanemas eas võib selle värvaine tekkimine lakata ja nii jäävad juuksekarvadesse pisitillukesed õhumullid, mis peegeldavad valgust tagasi. Nii paistavadki vanemate inimeste juuksed hallidena.

[ sulge vastus ]

• Miks beebidel pole hambaid?

Hambad kasvavad juba esimestest elupäevadest, kuigi esialgu pole suus veel midagi näha; need alles hakkavad aegamööda lõualuust väljuma. See on muidugi hea, sest äsjasündinud beebi toitub esialgu ema rinnapiimast või lutipudelist. Muidu oleks emal üsna valus, kui beebi hakkaks imemise ajal rinnanibu hammustama.

[ sulge vastus ]

• Miks kasutatakse Asklepiose saua arstikunsti sümbolina?

Kreeka muinaslugudes oli teiste jumalate hulgas ka arstikunsti jumal Asklepios; ta märk on sau, mille ümber keerdub püha madu.

[ sulge vastus ]

• Mis juhtub kehas palaviku puhul?

Tavaliselt on inimese kehatemperatuur 37 kraadi Celsiuse järgi, see on tema soodsaim „töötemperatuur”. Kui keha ründavad viirused või bakterid, tõuseb temperatuur – see ongi palavik. Niimoodi üritab organism võidelda veresse sattunud haigusetekitajatega: võib koguni öelda, et haigus higistatakse välja. Seni, kuni palavik pole väga kõrge (võib ulatuda 40 Celsiuse kraadini), on haiguse kulg veel loomupärane.

[ sulge vastus ]

• Kuidas toimivad meie silmad?

Silm on väga keeruka ehitusega meeleelund. Silmakoopas on silmamuna, mida täidab läbipaistev sültjas klaaskeha. Silmalihaste abil saab seda mitmes suunas pöörata, see aga tähendab, et võime vaadata üles ja alla, vasakule ja paremale, samas selleks tervet pead pööramata. Esemed, mida näeme, peegeldavad valgust, see läbib silmaläätse ja koondub silmapõhja võrkkestale, kus tekitab imenõrku närvisignaale. Need tõttavad nägemisnärvi kaudu ajusse. Alles seal kujuneb sellistest loendamatutest signaalidest terviklik pilt kõigest nähtust.

[ sulge vastus ]

• Miks ilmuvad näole vistrikud?

Nahas on kõikjal pisikesi rasunäärmeid, mis toodavad rasvataolist ainet. See on naha jaoks väga tarvilik. Kuid puberteedi saabumisel võib juhtuda, et keha toodab liigsel hulgal neid hormoone, mis viivad sugulisele küpsemisele. Paraku – ka loodus teeb teinekord vigu – ergutavad needsamad hormoonid ka rasunäärmete tegevust, näärmejuhad võivad ummistuda ja rasu ei pääsegi välja. Kui sinna pääsevad kahjulikud mikroobid, tekibki põletik ja näole ilmub ebameeldiv vistrik.

[ sulge vastus ]

• Mispärast mõnikord nutetakse?

Pisarate tegelik ülesanne on silmamuna kaitsmine. Pisaravedelik peseb silmast tolmu ja toimib pisut desinfitseerivalt. Kuid loodus on hoolitsenud sellegi eest, et saaksime pisarate abil oma tundeid väljendada. Beebid, kes veel ei oska kõnelda, nutavad, kui tahavad näidata, et neil on millegipärast ebamugav. Ka täiskasvanud nutavad vahetevahel, kui nad kurvastavad. Samuti võib juhtuda, et koguni naer kutsub esile pisaraid. Need on siis rõõmupisarad. Järelikult on pisarad alati seotud tugevate emotsioonide ehk tundepuhangutega.

[ sulge vastus ]

Lisad

• Võrdle riike
• Keemiliste elementide perioodilisustabel