Registreeru

Tere tulemast veebilehele teadur.ee!

Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.

Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.

Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.

Head avastamisrõõmu!

Otsing

Viimati uuendatud artiklid

• Ameerika Ühendriigid (444)
• Kanter, Gerd (100)
• astilbe (70)
• Armstrong, Neil (98)
• Teine maailmasõda (553)
• Sloveenia (110)
• Serbia (167)
• Makedoonia (95)
• Kosovo (209)
• Esimene maailmasõda (269)

Leiunurk

• Kuhu satub nina kaudu sissehingatav õhk?

Elutegevuseks vajab inimene hapnikku. Seda on suu või nina kaudu sissehingatavas õhus, mis satub mööda hingetoru ja bronhe kopsudesse. Vahepeal õhk soojeneb ja puhastub. Mõlemad kopsupooled asuvad rinnakorvis. Sissehingamisel võtavad paisuvad kopsud vastu nii palju õhuhapnikku kui võimalik, et seda edastada verele. Vereringe kaudu saavad organismi kõik rakud hapnikku.

[ sulge vastus ]

• Miks me peame jooma palju vett?

Jooma peame mitte ainult siis, kui on palav. Ka talvel tuleks päeva jooksul juua vähemalt kaks liitrit. Päevas kaotab meie keha umbes samasuguse koguse vedelikku – higiga, uriiniga ja koguni hingamisel. Hingeõhk niiskub ja viib väljahingamisel kaasa ka vett. Järelikult vajabki organism pidevalt vedelikku, et elutegevus saaks õigesti toimida. Kõige parem on juua mineraalvett, rohuteed või naturaalset mahla ilma suhkruta (see on alati pudelile või pakendile kirjutatud). Kõik muud joogid toovad kehasse juurde toitaineid. Muidugi võib teinekord vee asemel juua ka klaasi limonaadi, kuid siis tuleb jälgida, et selles poleks liiga palju suhkrut. Just kokakoolas on seda tõesti liiga palju!

[ sulge vastus ]

• Miks me luksume?

Mõnikord tõmbub sissehingamisel diafragma ehk vahelihas kramplikult kokku, kopsud avarduvad ja hetkeliselt tekib üsna kiire ja järsk sissehingamine. Samal ajal aheneb kõris häälepilu, mis takistab õhuvoolu ja tekitabki eripärase lühikese hääle. Enamasti korduvad sellised luksed lühikeste ajavahemike tagant, koguni paar korda sekundis. Luksumine võib esineda mõne haiguse toimel, kuid ilmub mõnikord iseenesest, üsna kergel kujul ka täiesti tervel inimesel. Lapsed luksuvad sagedamini kui täiskasvanud. Enamasti lakkab luksumine niisama äkitselt, kui tekkis. Luksuma võib hakata ka siis, kui süüakse liiga rutakalt.

[ sulge vastus ]

• Millest tekivad soolatüükad?

Soolatüükaid põhjustab naha suhteliselt süütu infektsioon. Kõikjal varitsevad meid haigusetekitajad, niinimetatud viirused. Kui eriline tüükaviirus satub nahale, kinnitub ta sinna ja paneb naharakud kiiresti paljunema. Paari nädala pärast tekib nendest juba pisike vohang, mida nimetatakse soolatüükaks. Enamjaolt asuvad need ainult naha ülapinnal ja on niiviisi täiesti ohutud. Arst võib need eemaldada, kuid teinekord kaovad soolatüükad ka iseenesest.

[ sulge vastus ]

• Miks ei tohi väikelapsed kohvi juua?

Kohvis nagu kokakoolaski on kofeiini. See on aga omamoodi erguti, mis ei lase uinuda. Just seepärast joovad paljud vanemad inimesed hommikuti tassikese kohvi, et „päriselt üles ärgata”, või siis lõunasöögi järel, et saaksid tähelepanelikult edasi töötada. Kui aga juua liiga palju kohvi, hakkab süda kloppima. Lapse organism on hoopis nõrgem ja tundlikum kui täiskasvanutel. Juba pisike kogus kohvi võib põhjustada seda, et laps ei saa uinuda või hakkab ta süda tugevasti põksuma.

[ sulge vastus ]

• Miks mõned mehed on kiilaspäised?

Ükski juuksekarv ei ela igavesti. Tavaliselt püsivad need kuni neli aastat, et siis tasapisi surra ja välja langeda. Juuksenäsast hakkab siis arenema uus karv. Nii on juuste väljalangemine igati normaalne ja ka oluline, et juuksed pidevalt uueneksid. Kuid teatavad veres sisalduvad ained – androgeenid ehk meessuguhormoonid – võivad hakata uute juuste kasvamist pärssima. Eriti eakamatel meestel kujuneb sellest kiilaspäisus: väljalangenud juuksed ei asendu enam uutega. Tasapisi jääb järele ainult paljas pea. Kiilaspäisus võib isalt pojale edasi kanduda ka pärilikult. Nii muutuvad teinekord isegi nooremad mehed kiilaspäisteks.

[ sulge vastus ]

• Miks põetakse nohu?

Teinekord on meid ümbritsevas õhus imepisikesi haigusetekitajaid, niinimetatud viiruseid. Sissehingamisel jäävad need nina limaskestale, kuid see tajub, et saabunud on mingid soovimatud võõrkehad, millest tuleks vabaneda. Tulemus on see, et hingamisteed tursuvad ja ninas tekib kõditunne. Limaskest eritab nüüd palju vedelikku, et haigusetekitajaid välja pesta. Just seepärast „jooksebki” nina pidevalt, kui oleme külmetunud. Ka kopsud märkavad, et midagi pole päris korras, ja hakkavad kramplike liigutuste saatel kokku tõmbuma. Tekib aevastus ja haigusetekitajad paisatakse ninast välja.

[ sulge vastus ]

Lisad

• Võrdle riike
• Keemiliste elementide perioodilisustabel