Registreeru

Tere tulemast veebilehele teadur.ee!

Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.

Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.

Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.

Head avastamisrõõmu!

Otsing

Viimati uuendatud artiklid

• Ameerika Ühendriigid (444)
• Kanter, Gerd (100)
• astilbe (70)
• Armstrong, Neil (98)
• Teine maailmasõda (553)
• Sloveenia (110)
• Serbia (167)
• Makedoonia (95)
• Kosovo (209)
• Esimene maailmasõda (269)

Leiunurk

• Miks tekib verejooks, kui juhtud kukkuma?

Kukkumine näiteks mõnele teravale esemele toob kaasa nahavigastuse: väikesed veresooned purunevad. Muidugi võib see osutuda ohtlikuks, sest haigusetekitajad pääsevad haava kaudu kehasse ja hakkavad seda kahjustama. Õnneks aitab neid tõrjuda veri. See voolab haavast ja loputab kõigepealt kõige suurema mustuse välja. Samas on valged verelibled otsekui tervisepolitseinikud, kes hoolitsevad haigusetekitajate leidmise ja hävitamise eest. Just nemad väldivad bakterite pääsu kehasse. Ühtlasi on vereleemes aineid, mis kogunevad haavasse ja panevad vere hüübima. Varsti tekib sellele kuivanud ehk koaguleerunud verest kärnakiht otsekui looduslik haavaplaaster.

[ sulge vastus ]

• Mis juhtub kehas palaviku puhul?

Tavaliselt on inimese kehatemperatuur 37 kraadi Celsiuse järgi, see on tema soodsaim „töötemperatuur”. Kui keha ründavad viirused või bakterid, tõuseb temperatuur – see ongi palavik. Niimoodi üritab organism võidelda veresse sattunud haigusetekitajatega: võib koguni öelda, et haigus higistatakse välja. Seni, kuni palavik pole väga kõrge (võib ulatuda 40 Celsiuse kraadini), on haiguse kulg veel loomupärane.

[ sulge vastus ]

• Miks meil tekib kananahk?

Meie keha toodab toidu töötlemisega soojust. Osa elutegevuseks vajalikust soojusest lahkub kehast naha kaudu. Jahedas aga tekib teinekord niinimetatud kananahk. See on õigupoolest jäänuk meie esivanematelt, kes olid kaetud sootuks tihedama karvastikuga kui nüüdisaja inimene. Kui nad külmetasid, tõusid kehal karvad turri ja moodustasid omamoodi polstri, mis kaitses külma eest: soojenenud õhk jäi lihtsalt karvade vahele püsima ja soojuskadu kahanes. Kuivõrd meil on ürginimesega võrreldes karvu hoopis napilt, pole „kananahal” enam mingit praktilist toimet. Selle tekkimine tähendab ainult: „Mul on praegu külm!”

[ sulge vastus ]

• Miks lihased väsivad?

Need lihased, mida kasutatakse tavalisest intensiivsemalt, võivad kiiremini väsida. Seda juhtub enamasti siis, kui harrastatakse mingit harjumatut või vähetreenitud spordiala, näiteks kui mängitakse ühekorraga mitu tundi korvpalli või kihutatakse 30 kilomeetrit jalgrattal. Kehas sel puhul toimunut saab jälgida mikroskoobi all: lihase kudedesse on tekkinud pisitillukesed rebendid. Need tekitavadki surisevat valu. Paaril järgmisel päeval tuleb kehale tagada rahu, et lihased saaksid taastuda. Seejärel võib treeningut taas jätkata.

[ sulge vastus ]

• Mida tähendab lühend EKG?

See on „elektrokardiogramm”, mis tähendab südame elektrivoolude nähtavaks tehtud graafikut. Müokardi ehk südamelihase kokkutõmbumise ja lõtvumisega kaasnevad elektriimpulsid moodustavad tüüpilise EKG-kõvera. Hälbimised sellest tüüpgraafikust võivad viidata südamehaigustele.

[ sulge vastus ]

• Kuidas ennast päikese eest kaitsta?

Päikesekiired on meie naha vastupanuvõimest tugevamad. Ükskõik, kas viibid rannal, sõidad jalgrattaga või istud aias, päikese eest peaksid ennast igatahes kaitsma:

? Kata pea laiaäärelise kübaraga, kasuta UV-filtriga päikeseprille.

? Kasuta päikesekreemi, mille turvategur on vähemalt 15 (see on tuubil kirjas). Suplema minnes peab kreem taluma vett. Kreemitamine toimugu umbes pool tundi varem ja seda tuleb teha päeva jooksul korduvalt.

? Väldi keskpäevast päikest.

Veel tuleks teada:

Ultraviolettkiirgus toimib ka päikesevarjus. Eriti petlik on vesi. Tavalise ujumissügavuse puhul suudab vett läbida veel 60 protsenti kiirgusest ja veepind peegeldab kehale lisaannuse. Kuna ujumine jahutab nahka, ei tarvitsegi esialgu märgata, et oled saanud supluse ajal päikesepõletuse.

[ sulge vastus ]

• Mispärast me naerame?

„Naer on terviseks”, kõlab vanarahvatarkus, ja see on sulatõsi. Teadlased on tuvastanud, et naer vabastab ebatervest stressist ja parandab meeleolu. Kes palju naerab, hoolitseb sellega koguni oma immuunsüsteemi eest, see aga tähendab, et organism saab haigusetekitajatega tõhusamalt võidelda. Pealegi tunduvad palju naervad inimesed sümpaatsetena ja nendega on hõlpsam suhelda. Järelikult on loodus midagi ikka silmas pidanud, kui andis meile naermisvõime. Kõike naermisega seostuvat korraldab pisike piirkond peaaju vasakus poolkeras. Kui kuuleme toredat nalja, annab see suulihastele käsu: „Palun hakka nüüd naerma!” Tore, eks?

[ sulge vastus ]

Lisad

• Võrdle riike
• Keemiliste elementide perioodilisustabel