Registreeru

Tere tulemast veebilehele teadur.ee!

Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.

Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.

Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.

Head avastamisrõõmu!

Otsing

Viimati uuendatud artiklid

• Ameerika Ühendriigid (444)
• Kanter, Gerd (100)
• astilbe (70)
• Armstrong, Neil (98)
• Teine maailmasõda (553)
• Sloveenia (110)
• Serbia (167)
• Makedoonia (95)
• Kosovo (209)
• Esimene maailmasõda (269)

Leiunurk

• Kuidas töötab röntgen?

Esimese röntgenifoto tegi Wilhelm Conrad Röntgen 1895. aastal, kui pildistas oma abikaasa kätt. Röntgenikiirtega saab keha läbi valgustada. Keha koed lasevad röntgenikiiri läbi erinevalt, näiteks pääsevad need nahast läbi palju hõlpsamalt kui luudest. Nii ilmuvadki luud röntgenipildile, otsekui näeksime neid läbi naha. See lubab arstil kindlaks teha, kuidas on luu murdunud.

[ sulge vastus ]

• Mida tähendab menstruatsioon?

Naistel, kes pole rasedad, tekib iga 28 päeva tagant igakuine verejooks tupest, mida nimetatakse ka menseseks ehk kuupuhastuseks. See on täiesti normaalne vere eritumine emaka limaskestast. Põhjus on selles, et emaka sisepind naise kõhus pakseneb teatava aja tagant ja selles areneb lisaveresooni. Nii valmistub emakas munaraku viljastamiseks. Kui seda ei toimu, heidetakse tarbetuks osutunud veresooned välja. Menstruatsioon kestab 3 kuni 5 päeva ning võib põhjustada valusid alakehas ja väsimust. Kui menstruatsioon jääb ära, võib see tähendada, et naine on rasestunud.

[ sulge vastus ]

• Mispärast saame „sinikaid”, kui lööme jala või käe millegi vastu?

Põrkumisel saavad käe või jala nahaalused veresooned pisut viga. Need lõhkevad ja veri koguneb kahjustamata jäänud ülemise nahakihi alla. Nii tekivadki väikesed ja ohutud verevalumid, mis paistavad läbi naha sinakate laikudena. Möödub paar päeva ja need kaovad iseenesest.

[ sulge vastus ]

• Miks on beebid nii tillukesed?

Beebi areneb pisitillukesest rakust -munarakust-, mille on viljastanud seemnerakk. Viljastatud munarakk leiab enesele ema kõhus olevas limaskestas sobiva sopi ja jääb sinna pidama. Esialgu on munarakk väiksem, kui nööpnõela pea. Alates kümnendast rasedusnädalast nimetatakse tulevast beebit embrüoks ehk looteks. Neljandal rasedusnädalal  on embrüo pikkus umbes 0,5 sentimeetrit. Viiendal nädalal hakkab arenema ta süda, seitsmendal hakkavad moodustuma sõrmed, varbad ja silmalaud. Kaheksandaks nädalaks tekivad loote siseelundite algmed. Üheksandal rasedusnädalal hakkavad ilmet võtma nägu, suu, nina, sõrmed ja varbad.

Pärast üheksa kuu möödumist tuleb beebi ilmale, tavaliselt kaalub ta 3-4 kg ning tema pikkus on 48-54 sentimeetrit.

[ sulge vastus ]

• Miks hingeõhk külmas aurab?

Väljahingatav õhk on soojenenud inimese kehatempe-?ratuurini, niisiis umbes 37 Celsiuse kraadini. Lisaks sellele on hingeõhk meie kehas niiskunud. Kui õues on külm, muutub see niiskus jalamaid nähtavaks otsekui aur, mis jahedas toas kerkib kohvitassist. Suvel erinevad hingeõhu ja välisõhu temperatuurid mõistagi vähem ja seepärast ei näegi väljahingatava õhu niiskust auruna.

[ sulge vastus ]

• Miks maitseb ravim teinekord nii vastikult?

Eks igaüks on mõnikord külmetunud ja köharohtu neelanud. Aga ravim maitseb tavaliselt väga ebameeldivalt. Asi on selles, et igas rohus on teatavaid aineid, mis aitavad organismil uuesti terveneda, need aga võivad olla mõrud. Nii on väga oluline ravimit kasutada koguni siis, kui see on halvamaitseline.

[ sulge vastus ]

• Milleks vajame vitamiine?

Vitamiinid on elutegevuseks hädavajalikud. Neid tähistatakse suurtähtedega, näiteks A, B, C jne. Igaüks nendest märgitseb mingit erilist keemilist ainet. Näiteks on vitamiin A hea silmadele ja nahale, vitamiine B ja K vajavad veri ja närvid, vitamiin C kaitseb haiguste eest, vitamiini D nõuavad hambad ja luud, vitamiin E aitab organismis hapnikku laiali kanda. Kuivõrd inimese keha ei saa ise vitamiine valmistada, tuleb neid koos toiduga piisaval hulgal sisse võtta. Kui sööme küllalt palju puu- ja juurvilja, olemegi vajalike vitamiinidega varustatud.

[ sulge vastus ]

Lisad

• Võrdle riike
• Keemiliste elementide perioodilisustabel