Registreeru

Tere tulemast veebilehele teadur.ee!

Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.

Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.

Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.

Head avastamisrõõmu!

Otsing

Viimati uuendatud artiklid

• Ameerika Ühendriigid (444)
• Kanter, Gerd (100)
• astilbe (70)
• Armstrong, Neil (98)
• Teine maailmasõda (553)
• Sloveenia (110)
• Serbia (167)
• Makedoonia (95)
• Kosovo (209)
• Esimene maailmasõda (269)

Leiunurk

• Mida tähendab värvipimedus?

Inimese silma võrkkestas on närvilõpmed, niinimetatud kolvikesed, mis lubavad värvusi eristada. Neid on kolme liiki: ühed on tundlikud violetsele, teised rohelisele ja kolmandad kollasele valgusele. Mõnikord ei toimi need päris õigesti ja tulemuseks on see, et inimene ei suuda värvustel õigel viisil vahet teha: ta on värvipime. Igatahes esineb täielik värvipimedus harva; sagedamini ilmub see viga teatavate värvuskombinatsioonide puhul. Eriti tihti kohtab niinimetatud punase ja rohelise pimedust; siis on raske neid omavahel eristada.

[ sulge vastus ]

• Miks tekib päikesepõletus?

Päikesevalgus pole mitte ainult kasulik. Osa sellest moodustab ultraviolettkiirgus. See väga energiarikas kiirgus hoolitseb sellegi eest, et meie nahk päevituks pruuniks. Seda on muidugi nägus vaadata, kuid õigupoolest on tegemist naha kaitsereaktsiooniga, sest ultraviolett- ehk lühemalt UV-kiirgus pole meile liigsetes annustes kaugeltki kasulik. Kui see mõjutab nahka liiga tugevalt või liiga kestvalt, siis tekib päikesepõletus. Kergel kujul pole see veel ohtlik, kuid kes viibib kaitsmatuna liiga kaua ereda päikese kiirtes, riskib haigestumisega. Niisiis tuleb alati kasutada kaitsekreeme ja võimalikult varjuda keskpäevapäikese eest, sest sel ajal on UV-kiirgus kõige tugevam.

[ sulge vastus ]

• Mitu hammast on inimesel?

Esimesed hambad hakkavad kasvama beebi kuuendal elukuul. Need on niinimetatud piimahambad, ühtekokku tuleb neid kakskümmend. Kaheaastasel lapsel on need kõik juba olemas. Viienda ja kolmeteistkümnenda eluaasta vahemikus asenduvad piimahambad 28 kuni 32 jäävhambaga vastavalt sellele, kas kõige tagumised niinimetatud tarkusehambad üldse kasvavad või mitte. Peaaegu alati tuleb tarkusehambad välja tõmmata, sest sageli kasvavad need vääriti ja lagunevad. Terviklik hammastik koosneb 8 lõikehambast, 4 silmahambast, 16 purihambast ja lisaks ka 4 tarkusehambast.

[ sulge vastus ]

• Miks hakkan mõnikord pärast söömist röhitsema?

„Söömise ajal ei röhitseta ega pühita suud laudlinasse!” kinnitasid vanaaegsete rüütlite käitumisreeglid. Röhitsemine pole küll kuigi viisakas, kuid on siiski tervislik. Söömisel võivad maos tekkida gaasid, mis otsivad väljapääsu söögitoru kaudu. Nii „tuulutab” magu iseennast. Kui röhitsusi tagasi hoida, võib tekkida kõhuvalu, sest gaas selles üha paisub. Lausa söögilauas ei tarvitseks muidugi röhitsema hakata. Ometi on mõnede rahvaste juures just röhitsemine suurima tunnustuse avaldus pererahvale ja toiduvalmistajale.

[ sulge vastus ]

• Kuidas me kuuleme?

Kuulmiselundist on väljastpoolt näha ainult kõrvalestad. Need võtavad vastu müra ja hääli, niisiis õhus levivat helivõnkumist, mis satub kuulmekäigu otsas trumminahale ja paneb ka selle võnkuma. Võnkumine kandub kolme kuulmeluukese (vasar, alasi ja jalus) kaudu keskkõrva ja sealt edasi sisekõrva – niinimetatud teole. Sekundi murdosa vältel analüüsib aju kuulmisnärvide kaudu edastatud ärritust. Nii võib öelda, et me „kuuleme” hoopis aju abil, sest seal töödeldakse kuuldenärvi impulsid selleks, mida tegelikult tajume, näiteks sõnadeks, müraks või muusikaks.

[ sulge vastus ]

• Miks me tunneme nälga?

Kui me sööme, siis muutuvad toiduained seedeelundites omapäraseks pudruks. Soolestikus eralduvad sellest kõik organismile vajalikud toitained, mis siirduvad veresse näiteks suhkru kujul. See on meie „kütus”, nagu näiteks autod vajavad bensiini. Vastavalt sellele, mida ja kui palju oleme söönud, jätkub sellest saadud energiat kuni neljaks tunniks. Selle aja jooksul tarvitab organism kogu saadud toidu ära. Magu tühjeneb tasapisi, sest toidupuder satub soolestikku ja liigub selles edasi. Ka vere suhkrusisaldus kahaneb. Inimene muutub roidunuks, hakkab tundma söögiisu ja ei suuda enam millelegi korralikult keskenduda. Seda seisundit nimetatakse näljaks.

[ sulge vastus ]

• Miks on salat roheline?

Ka taldrikul jääb salat ikkagi taimeleheks. Enamik taimi toitub päikesevalguse abil, mida püütakse roheliste lehtedega. Päikesekiirte toimel toodavad nad õhus sisalduvast süsinikdioksiidist enesele toitu. Kuid selleks vajatakse erilise rohelise värvaine – klorofülli osalust. Seepärast ongi salatilehed toidulaual nii erksalt rohelised.

[ sulge vastus ]

Lisad

• Võrdle riike
• Keemiliste elementide perioodilisustabel