Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 147
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 158 Registreeru
This is inline content
Tere tulemast veebilehele teadur.ee!
Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.
Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.
Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.
Head avastamisrõõmu!
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/main.php on line 54
Friikartuleid valmistatakse toorestest kartulitest, mida praetakse kuumas õlis. Seal muutuvad nad toredasti krõbedaks. Kui nad on valmis, siis tilgutatakse liigne õli sõela abil ära. Ometi jääb friikartulisse liiga palju rasva. Tõsi, rasv annab energiat, kuid selle liig teeb uniseks ja väsinuks ning ajab pikapeale paksuks. Friikartulites on võrratult rohkem rasva kui näiteks tavalistes keedetud kartulites ja hoopis vähem tervislikke süsivesikuid, mis tagavad organismi õige tegutsemise.
Magamise ajal näeme unenägusid, kuigi ei tarvitse järgmisel hommikul neid enam mäletada. Paljud teadlased arvavad, et unenäos elame veelkordselt läbi eelmise päeva sündmused. Järelikult töötab aju ka une ajal – ja teinekord juhtume unenäo kestel tahtmatult kõnelema, kuigi ise seda ei märkagi.
Nahk on inimkeha suurim ja tähtsaim elund. Nahk kaitseb vigastuste ja kahjulike bakterite eest, samuti osaleb hingamises ja ainevahetuses. Lisaks on selles meeleelundid – kompimiseks ning temperatuuri ja valu tajumiseks. Nahkkoosneb kolmest kihist. Pealmine kiht on marrasknahk, mis osalt koosneb surnud rakkudest. Selle all on pärisnahk, milles on rasunäärmed ja karvajuured, veresooned ja närvilõpmed. Päris alla jääb naha-aluskude, milles on rasu- ja higinäärmed. Nahk on väga tundlik ja reedab alati, milline on meie enesetunne. Kui oleme stressis, võivad tekkida punased laigud. Ärritumisel läheb nägu punaseks, sest näoveresooned avarduvad.
Meie keha vajab elutegevuseks ka paljusid mineraalaineid. Kui hakkame higistama, väljub keha sisemusest läbi nahapooride vett. See aurub ja jahutabki nahka. Samas eraldub ka mineraalsooli ja pärast higistamist jääb neid organismis vajaka. Oluline on igasuguse füüsilise koormamise puhul palju juua – soovitatavalt mineraalvett, et higistamisega kaotatud mineraalainete varu taastada.
Ammustest aegadest tegelevad teadlased ja unenäoseletajad une saladustega. Une ajal väljutab aju elektrilaineid. Saksa arst Hans Berger avastas 1929. aastal, et neid ajuvoolusid saab üles kirjutada niinimetatud elektroentsefalogrammina (lühendtähis: EEG). See menetlus andis võimaluse uurida, mis une ajal üldse inimeses toimub. Erilises unelaboris mõõdetakse kõiki olulisi suurusi: ajuvoolusid, lihasepingeid, pulssi ja hingamist, kuid ka silmade iseeneslikku liikumist. Teadlased eristavad mitut liiki unesid; need vahelduvad magamise ajal järjestikku. Tundub koguni, nagu peituks meis mingi seesmine programmkell koos lülitusmehhanismiga, mis alatasa muudab aju tegevust. Me uinume, jääme üha sügavamalt magama, kuni langeme süvaune perioodi. Pärastpoole muutub uni pealiskaudseks ja silmad hakkavad intensiivsemalt liikuma. Sel ajal on aju aktiivne ja korjab kokku terve päeva jooksul saadud info. Olulisem sellest siirdub püsimälusse, muu, millel on tähtsust vähem, heidetakse lihtsalt kõrvale. Igaüks meist võib meenutada mõnda sellist unefaasi, just siis näeme unenägusid kõige rohkem. Kuid unes juhtub veel midagi: me liigutame ennast, muutes öö jooksul vähemalt kümme kuni kaksteist korda oma asendit.
Ohtlikke nakkushaigusi on palju. Õnneks saab inimene ennast vaktsineerimise abil nende vastu kaitseda. Selleks süstitakse veresse pisikogus selle haiguse tekitajaid – just nii napilt, et mingit haigestumist veel ei teki, ometi just nii palju, et keha ise hakkaks tootma vastumeetmeid. Kui kunagi edaspidi peaks tõepoolest samu haigusetekitajaid liiga palju kehasse ilmuma, teab immuunsüsteem jalamaid, kuidas nende vastu võidelda, ta on selle varem selgeks õppinud. Lihtne, kuid geniaalne!
AIDS on haigus, mida tekitab HIV (HI-viirus). Kui tavalised haigusetekitajad satuvad kehasse, avastavad erilised tõrjerakud need ja muudavad kahjutuks. Kuid HIV hävitab just neid tõrjerakke. Nii kahaneb järjest organismi vastupanuvõime ja loomupärane immuunsüsteem lakkab toimimast. Siis võivad koguni kõige süütumad haigused, nagu lihtne külmetus, põhjustada surma. HIV võib elada kehavedelikes, niisiis veres, süljes ning seemne- ja tupevedelikus. Nakatumiseks peab viirus jõudma verre.
Fatal error: Uncaught TypeError: round(): Argument #1 ($num) must be of type int|float, string given in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php:13
Stack trace:
#0 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php(13): round('0.41153000 1770...', 3)
#1 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/index.php(172): include('/data01/virt180...')
#2 {main}
thrown in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php on line 13
