Registreeru

Tere tulemast veebilehele teadur.ee!

Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.

Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.

Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.

Head avastamisrõõmu!

Otsing

Viimati uuendatud artiklid

• Ameerika Ühendriigid (444)
• Kanter, Gerd (100)
• astilbe (70)
• Armstrong, Neil (98)
• Teine maailmasõda (553)
• Sloveenia (110)
• Serbia (167)
• Makedoonia (95)
• Kosovo (209)
• Esimene maailmasõda (269)

Leiunurk

• Mis on nikastus?

Nikastused tekivad enamasti käe- ja jalaliigestes, pealegi võrdlemisi hõlpsalt, näiteks kui kõndimisel ei märgata kivi ja komistatakse sellele. Liigesesidemed pole niisuguseks äkiliseks koormuseks ette valmistatud, need venivad ülemääraselt ja nii tekibki mõne tunni jooksul paistetus. Nüüd ei tohi haiget jäset mitu päeva koormata ja parim oleks seda kehast kõrgemal hoida. Abi leiab ka külmast kompressist, erilisest sportlaste geelist või salvist ja elastsest sidemest ehk bandaažist.

[ sulge vastus ]

• Miks ma mõnikord unustan asju?

Meie aju on äärmiselt võimekas, et igasuguseid seiku tähele panna. Kuid päeva jooksul saabuvad meeleelunditest järjest üha uued muljed, mis samuti vajavad töötlemist. Kui inimese aju peaks registreerima tõepoolest kõike, siis jõutakse – vaatamata aju tõepoolest erakordsele suutlikkusele – peatselt mingi piirini. Kui aju otsustab, et mingit teavet vajatakse ainult väga harva – ütleme, minu mingi sõbra juhututtava nime nende hulgast, keda olen pealegi kohanud ainult üks kord –, kustutatakse see info tasapisi olematuks. Täpselt samamoodi, kui vabastatakse mälumahtu arvutis. Samas nihutatakse paljud „ebaolulised” mälestused püsivamaks säilitamiseks hoopis aju teistesse piirkondadesse. Kui hakata pikemalt järele mõtlema, võivad need mõnikord taas välja ilmuda.

[ sulge vastus ]

• Kuidas pulssi mõõta?

Süda pumpab verd tervesse kehasse. See voolab arterite ehk tuiksoonte kaudu laiali, et veenide ehk tõmbsoonte kaudu südamesse tagasi jõuda. Veresooned on pisikesed torud. Mõnes paigas võib tunda nende tuikamist, pulsilööke. Kõige tugevam on see jämedal unearteril, mis varustab peaaju verega. Kui asetada nimetissõrm unearterile, siis tunneb pulsi rütmi. Liikumisel pulss kiireneb, istumisel ja lamamisel aeglustub.

[ sulge vastus ]

• Mis juhtub, kui miski satub hingetorusse?

Söömise ajal läheb toit söögitoru kaudu makku. Samas võib juhtuda, et toit eksib selle naabruses asuvasse hingetorusse. Kuid hingetoru on ikkagi selleks, et õhk pääseks kopsudesse. Kui toit või jook satub kogemata hingetorusse, ei saa enam hingata. Siis hakkab inimene hingetoru puhastamiseks täiesti tahtmatult ehk reflektoorselt köhima. Nii paisatakse sellesse sattunud toiduosakesed välja.

[ sulge vastus ]

• Mis on ultraheliuuring?

Ultraheli võetakse sageli abiks, kui tuleb kontrollida inimese siseelundeid või jälgida raseduse ajal ema kõhus kasvavat last. Seda uuringut saab võrrelda hääle kajaga. Helivõnkumine suunatakse kehasse ja see hakkab kõigilt elunditelt tagasi peegelduma, kusjuures igalt organilt toimub see peegeldumine pisut omamoodi. Niisugune kaja tehakse ekraanil nähtavaks. Ultraheliuuring on seepärast hea, et kõik toimub ohutult ja elundeid ei vigastata. Ometi saab niiviisi väga hea ülevaate organismi toimimisest.

[ sulge vastus ]

• Kuidas satuvad mullikesed mineraalvette?

Mineraalvee mullikesed koosnevad süsihappegaasist. Mõne pudeli etiketil on kirjas: „Gaseeritud” või „Karboniseeritud”. Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid on värvita, lõhnata ja maitseta gaas, mis vees hästi lahustub. Pudeli avamisel väljub süsihappegaas veest kihisedes ja tekitades mullikesi.

[ sulge vastus ]

• Miks meil tekib kananahk?

Meie keha toodab toidu töötlemisega soojust. Osa elutegevuseks vajalikust soojusest lahkub kehast naha kaudu. Jahedas aga tekib teinekord niinimetatud kananahk. See on õigupoolest jäänuk meie esivanematelt, kes olid kaetud sootuks tihedama karvastikuga kui nüüdisaja inimene. Kui nad külmetasid, tõusid kehal karvad turri ja moodustasid omamoodi polstri, mis kaitses külma eest: soojenenud õhk jäi lihtsalt karvade vahele püsima ja soojuskadu kahanes. Kuivõrd meil on ürginimesega võrreldes karvu hoopis napilt, pole „kananahal” enam mingit praktilist toimet. Selle tekkimine tähendab ainult: „Mul on praegu külm!”

[ sulge vastus ]

Lisad

• Võrdle riike
• Keemiliste elementide perioodilisustabel