Registreeru

Tere tulemast veebilehele teadur.ee!

Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.

Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.

Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.

Head avastamisrõõmu!

Otsing

Viimati uuendatud artiklid

• Ameerika Ühendriigid (444)
• Kanter, Gerd (100)
• astilbe (70)
• Armstrong, Neil (98)
• Teine maailmasõda (553)
• Sloveenia (110)
• Serbia (167)
• Makedoonia (95)
• Kosovo (209)
• Esimene maailmasõda (269)

Leiunurk

• Miks lihased väsivad?

Need lihased, mida kasutatakse tavalisest intensiivsemalt, võivad kiiremini väsida. Seda juhtub enamasti siis, kui harrastatakse mingit harjumatut või vähetreenitud spordiala, näiteks kui mängitakse ühekorraga mitu tundi korvpalli või kihutatakse 30 kilomeetrit jalgrattal. Kehas sel puhul toimunut saab jälgida mikroskoobi all: lihase kudedesse on tekkinud pisitillukesed rebendid. Need tekitavadki surisevat valu. Paaril järgmisel päeval tuleb kehale tagada rahu, et lihased saaksid taastuda. Seejärel võib treeningut taas jätkata.

[ sulge vastus ]

• Kuidas satuvad mullikesed mineraalvette?

Mineraalvee mullikesed koosnevad süsihappegaasist. Mõne pudeli etiketil on kirjas: „Gaseeritud” või „Karboniseeritud”. Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid on värvita, lõhnata ja maitseta gaas, mis vees hästi lahustub. Pudeli avamisel väljub süsihappegaas veest kihisedes ja tekitades mullikesi.

[ sulge vastus ]

• Kuidas toimib narkoos?

Kui inimest opereeritakse, tuleb keha haigest kohast lahti lõigata. Muidugi oleks see väga valus, kui ei saaks kasutada narkoosi. Selleks et valu jääks märkamatuks, kasutatakse tehislikku und. Enamasti tehakse selleks süst ja viiakse veeni sobivat tuimastusvahendit. Kuid seda võib ka sisse hingata. Juba mõne minuti möödumisel inimene uinub sügavalt ja ei tunne enam vähimatki valu. Seda nimetatakse üldnarkoosiks. Väiksema operatsiooni puhul, näiteks hamba väljatõmbamisel, tuimastatakse ainult vastav koht. Siis kõneldakse lokaalsest ehk paiksest tuimastamisest. Neid arste, kes operatsioonil põhiliselt narkoosiga tegelevad, nimeta-takse anestesioloogideks.

[ sulge vastus ]

• Miks ma pean alatasa hambaid pesema?

Kui sööme või joome, jäävad hammaste kitsastesse vahemikesse toiduosakesed, nendes aga arenevad bakterid, mis liibuvad hammastele. Eriti ohtlikud on magusad toidud – need sisaldavad palju suhkrut, mis on aga bakteritele ideaalne toiduaine. Bakterid kahjustavad hambaemaili ja nii tekivad hammastesse augud. Hammaste kaitsmiseks tuleb pärast iga söögikorda neid hoolikalt puhastada.

[ sulge vastus ]

• Mispärast sööb inimene loomade liha?

Lihasöömise komme on pärit väga kaugetest aegadest. Selline toitumine on aidanud inimkonnal üldse ellu jääda. Nimelt leidub loomade ja samuti kalade lihas selliseid valkusid, mida keha vajab rakkude, niisiis ka lihaste ja elundite ehitusmaterjaliks. Valgud aitavad lapsel suureks kasvada. Väiksemad kogused lahjasid liha- ja kalatoite peaksid söögilaual olema vähemalt kaks korda nädalas. Väärtuslikke valke ei leidu mitte ainult lihas, vaid neid on ka loomadelt ja lindudelt saadud piimas ja munades.

[ sulge vastus ]

• Millest koosnevad juuksed?

Juuksed koosnevad sarvainest, nagu ka lindude suled ja roomajate soomused. Sirgete juustega inimeste juuksekarvade ristlõikepind on ümmargune, lokkis juuste puhul aga ovaalne.

[ sulge vastus ]

• Miks on liigne kogus friikartulit ebatervislik?

Friikartuleid valmistatakse toorestest kartulitest, mida praetakse kuumas õlis. Seal muutuvad nad toredasti krõbedaks. Kui nad on valmis, siis tilgutatakse liigne õli sõela abil ära. Ometi jääb friikartulisse liiga palju rasva. Tõsi, rasv annab energiat, kuid selle liig teeb uniseks ja väsinuks ning ajab pikapeale paksuks. Friikartulites on võrratult rohkem rasva kui näiteks tavalistes keedetud kartulites ja hoopis vähem tervislikke süsivesikuid, mis tagavad organismi õige tegutsemise.

[ sulge vastus ]

Lisad

• Võrdle riike
• Keemiliste elementide perioodilisustabel