Registreeru

Tere tulemast veebilehele teadur.ee!

Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.

Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.

Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.

Head avastamisrõõmu!

Otsing

Viimati uuendatud artiklid

• Ameerika Ühendriigid (444)
• Kanter, Gerd (100)
• astilbe (70)
• Armstrong, Neil (98)
• Teine maailmasõda (553)
• Sloveenia (110)
• Serbia (167)
• Makedoonia (95)
• Kosovo (209)
• Esimene maailmasõda (269)

Leiunurk

• Miks me unes kõneleme?

Magamise ajal näeme unenägusid, kuigi ei tarvitse järgmisel hommikul neid enam mäletada. Paljud teadlased arvavad, et unenäos elame veelkordselt läbi eelmise päeva sündmused. Järelikult töötab aju ka une ajal – ja teinekord juhtume unenäo kestel tahtmatult kõnelema, kuigi ise seda ei märkagi.

[ sulge vastus ]

• Miks me luksume?

Mõnikord tõmbub sissehingamisel diafragma ehk vahelihas kramplikult kokku, kopsud avarduvad ja hetkeliselt tekib üsna kiire ja järsk sissehingamine. Samal ajal aheneb kõris häälepilu, mis takistab õhuvoolu ja tekitabki eripärase lühikese hääle. Enamasti korduvad sellised luksed lühikeste ajavahemike tagant, koguni paar korda sekundis. Luksumine võib esineda mõne haiguse toimel, kuid ilmub mõnikord iseenesest, üsna kergel kujul ka täiesti tervel inimesel. Lapsed luksuvad sagedamini kui täiskasvanud. Enamasti lakkab luksumine niisama äkitselt, kui tekkis. Luksuma võib hakata ka siis, kui süüakse liiga rutakalt.

[ sulge vastus ]

• Miks me peame jooma palju vett?

Jooma peame mitte ainult siis, kui on palav. Ka talvel tuleks päeva jooksul juua vähemalt kaks liitrit. Päevas kaotab meie keha umbes samasuguse koguse vedelikku – higiga, uriiniga ja koguni hingamisel. Hingeõhk niiskub ja viib väljahingamisel kaasa ka vett. Järelikult vajabki organism pidevalt vedelikku, et elutegevus saaks õigesti toimida. Kõige parem on juua mineraalvett, rohuteed või naturaalset mahla ilma suhkruta (see on alati pudelile või pakendile kirjutatud). Kõik muud joogid toovad kehasse juurde toitaineid. Muidugi võib teinekord vee asemel juua ka klaasi limonaadi, kuid siis tuleb jälgida, et selles poleks liiga palju suhkrut. Just kokakoolas on seda tõesti liiga palju!

[ sulge vastus ]

• Miks muutub nahk suplemisel kortsuliseks?

Inimese nahk on kõige paksem sõrmeotstes ja jalataldadel. Põhjuseks on see, et just need kohad on kõige „koormatumad”. Seepärast tekibki sinna sarvkest, väga kasulik selleks, et hõõrdumist taluda ja vigastumist ära hoida. Ometi imeb just selline nahk enesesse vett ja turdub. Nii võivadki sõrmed ja jalad suplemisel muutuda veidi kortsuliseks.

[ sulge vastus ]

• Miks kannavad mõned inimesed prille?

Kui keegi vajab prille, siis on ta enamasti kas lühi- või kaugelenägev. Lühinägevale paistavad kõik lähedased esemed selgetena, kuid eemal asetsevad jäävad ebateravaks. Kui inimene on kaugelenägev, on kõik vastupidine. Lühinägija silmamuna on enamjaolt liiga pikk. Silmalääts peaks sisenevad valguskiired koondama pinnale, mis normaaljuhul paikneb võrkkestal. Kui keegi on kaugelenägija, on silmamuna tavaliselt liiga lühike, nii koonduvad kiired otsekui võrkkesta taha. Abi toovad sobivalt lihvitud prilliklaasid (konkaavsed lühinägevuse ja konvekssed kaugelenägevuse korvamiseks).

[ sulge vastus ]

• Kuidas beebi teab, millal on aeg ema kõhust väljuda?

Beebi kasvab ema kõhus umbes üheksa kuud, seda nimetatakse raseduseks. Siis hakkab tal ruumi nappima, beebi protestib agaralt ja trambib üha sagedamini ema kõhu vastu; tal on nii ahtas kohas halb olla. Varsti hakkab ta ennast tasapikku ümber pöörama, kuni pea jääb allapoole. Siis märkab ema, et kõhu alaosas tekib tuhudeks nimetatav valu. Sedamööda, kuidas tuhud tugevnevad, tõmbub emakas kokku. Raseduse viimastel nädalatel muutuvad tuhud üha sagedamaks ja sünnituskanal avardub. Beebi nihkub emakasuudme poole. Sünnitamise ajal hoiab ema hinge kinni ja pressib kõhtu kokku. Seepeale avaneb emakasuue ja beebi surutakse üsna aeglaselt, pea ees, läbi tupe. Kuna sünnituskanal on suhteliselt kitsas, aitab kas ämmaemand või arst lapsel väljuda.

[ sulge vastus ]

• Miks hakkan mõnikord pärast söömist röhitsema?

„Söömise ajal ei röhitseta ega pühita suud laudlinasse!” kinnitasid vanaaegsete rüütlite käitumisreeglid. Röhitsemine pole küll kuigi viisakas, kuid on siiski tervislik. Söömisel võivad maos tekkida gaasid, mis otsivad väljapääsu söögitoru kaudu. Nii „tuulutab” magu iseennast. Kui röhitsusi tagasi hoida, võib tekkida kõhuvalu, sest gaas selles üha paisub. Lausa söögilauas ei tarvitseks muidugi röhitsema hakata. Ometi on mõnede rahvaste juures just röhitsemine suurima tunnustuse avaldus pererahvale ja toiduvalmistajale.

[ sulge vastus ]

Lisad

• Võrdle riike
• Keemiliste elementide perioodilisustabel