Registreeru

Tere tulemast veebilehele teadur.ee!

Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.

Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.

Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.

Head avastamisrõõmu!

Otsing

Viimati uuendatud artiklid

• Ameerika Ühendriigid (444)
• Kanter, Gerd (100)
• astilbe (70)
• Armstrong, Neil (98)
• Teine maailmasõda (553)
• Sloveenia (110)
• Serbia (167)
• Makedoonia (95)
• Kosovo (209)
• Esimene maailmasõda (269)

Leiunurk

• Mitu luud on inimesel?

Kui beebi sünnib, on tema kehas 350 luud. Ajapikku kasvavad mitmed nendest kokku ja täiskasvanul on kõigest 206 luud. Neid hoiavad omavahel koos liidused ja liigesed. Luud koosnevad veest, kollageenist ja mineraalsooladest, mis sisaldavad peamiselt kaltsiumi. Kollageen teeb luud elastseks, kaltsium aga hoolitseb nende vastupidavuse eest. Luid läbivad veenide ja närvide kanalid. Luude külge kinnituvad lihased ja kõõlused. Tänu luudele, lihastele ja liigestele saame liikuda. Mõned luud kaitsevad siseelundeid vigastumise eest.

[ sulge vastus ]

• Millal hakati kasutama prille?

Nägemist korrigeerivaid vahendeid hakati kasutama 13. sajandil Põhja-Itaalias. Prillideks vajalikud kumerläätsed valmistati mäekristallist või kvartsist. Alles kakssada aastat hiljem hakati valmistama ka nõgusläätsi.

[ sulge vastus ]

• Miks tekib verejooks, kui juhtud kukkuma?

Kukkumine näiteks mõnele teravale esemele toob kaasa nahavigastuse: väikesed veresooned purunevad. Muidugi võib see osutuda ohtlikuks, sest haigusetekitajad pääsevad haava kaudu kehasse ja hakkavad seda kahjustama. Õnneks aitab neid tõrjuda veri. See voolab haavast ja loputab kõigepealt kõige suurema mustuse välja. Samas on valged verelibled otsekui tervisepolitseinikud, kes hoolitsevad haigusetekitajate leidmise ja hävitamise eest. Just nemad väldivad bakterite pääsu kehasse. Ühtlasi on vereleemes aineid, mis kogunevad haavasse ja panevad vere hüübima. Varsti tekib sellele kuivanud ehk koaguleerunud verest kärnakiht otsekui looduslik haavaplaaster.

[ sulge vastus ]

• Miks on mõnel inimesel teistmoodi kehavärvus?

Täpselt nagu juustes, nii on ka nahas värvainet melaniini. Mida rohkem seda nahas sisaldub, seda tumedam on inimene. Nendel, kes elavad intensiivse päikesepaistega kohtades, nagu lõunamaalased, toodab nahk rohkem melaniini. Nahk läheb tumedamaks, mis omakorda kaitseb päikese kahjuliku ultraviolettkiirguse eest.

[ sulge vastus ]

• Kes oli Hippokrates?

Hippokrates (460–377 e. Kr.) oli kreeklane ja ka esimene „moodne” arst. Ta ravis haiget tervikuna, toetades ta loomulikku vastupanuvõimet dieedi, eluviisi muutmise, taimsete ravimite ja lõpuks koguni kirurgiliste meetmete – operatsioonide abil. Ta kehastas ideaalse arsti eeskuju, kes seostab teadusliku mõtteviisi ravimiskogemuste ja kõrge moraaliga. Varem pidid arstid tõotama, et toimivad tema eetiliste põhimõtete kohaselt. Sinna hulka kuulub nõue inimelu säilitada. Olemuslikult on Hippokratese vanne veel praegugi arstide tegevuse aluseks.

[ sulge vastus ]

• Miks on salat roheline?

Ka taldrikul jääb salat ikkagi taimeleheks. Enamik taimi toitub päikesevalguse abil, mida püütakse roheliste lehtedega. Päikesekiirte toimel toodavad nad õhus sisalduvast süsinikdioksiidist enesele toitu. Kuid selleks vajatakse erilise rohelise värvaine – klorofülli osalust. Seepärast ongi salatilehed toidulaual nii erksalt rohelised.

[ sulge vastus ]

• Miks on poistel häälemurde ajal hääl vahel kõrge, siis jällegi madal?

Häälemurdeks nimetatakse poiste hääleregistri madalamaks muutumist. Põhjuseks on kõrisõlme suurenemine ja häälekurdude pikenemine. Kuna need kasvavad kiiresti, ongi häälemurde ajal hääl kord kõrge, siis jälle madal.

[ sulge vastus ]

Lisad

• Võrdle riike
• Keemiliste elementide perioodilisustabel