Registreeru

Tere tulemast veebilehele teadur.ee!

Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.

Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.

Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.

Head avastamisrõõmu!

Otsing

Viimati uuendatud artiklid

• Ameerika Ühendriigid (444)
• Kanter, Gerd (100)
• astilbe (70)
• Armstrong, Neil (98)
• Teine maailmasõda (553)
• Sloveenia (110)
• Serbia (167)
• Makedoonia (95)
• Kosovo (209)
• Esimene maailmasõda (269)

Leiunurk

• Kuidas toimivad meie silmad?

Silm on väga keeruka ehitusega meeleelund. Silmakoopas on silmamuna, mida täidab läbipaistev sültjas klaaskeha. Silmalihaste abil saab seda mitmes suunas pöörata, see aga tähendab, et võime vaadata üles ja alla, vasakule ja paremale, samas selleks tervet pead pööramata. Esemed, mida näeme, peegeldavad valgust, see läbib silmaläätse ja koondub silmapõhja võrkkestale, kus tekitab imenõrku närvisignaale. Need tõttavad nägemisnärvi kaudu ajusse. Alles seal kujuneb sellistest loendamatutest signaalidest terviklik pilt kõigest nähtust.

[ sulge vastus ]

• Kuidas kasvab haav uuesti kinni?

Niipea kui haav sulgub hüübinud verest korbaga, muutuvad naha rakud selle all aktiivseteks. Nad hakkavad kiiresti poolduma ja paljunema. Tasapisi, millimeeterhaaval hoolitsevad nad selle eest, et naha kahjustunud koht uuesti kinni kasvaks. Paari päevaga on kõik juba peaaegu taastunud. Suuremast haavast võib jääda arm: naharakkude jaoks on tähtis taastamise kiirus, mitte aga tulemuse „nägusus”.

[ sulge vastus ]

• Miks muutub nahk suplemisel kortsuliseks?

Inimese nahk on kõige paksem sõrmeotstes ja jalataldadel. Põhjuseks on see, et just need kohad on kõige „koormatumad”. Seepärast tekibki sinna sarvkest, väga kasulik selleks, et hõõrdumist taluda ja vigastumist ära hoida. Ometi imeb just selline nahk enesesse vett ja turdub. Nii võivadki sõrmed ja jalad suplemisel muutuda veidi kortsuliseks.

[ sulge vastus ]

• Kuidas satuvad mullikesed mineraalvette?

Mineraalvee mullikesed koosnevad süsihappegaasist. Mõne pudeli etiketil on kirjas: „Gaseeritud” või „Karboniseeritud”. Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid on värvita, lõhnata ja maitseta gaas, mis vees hästi lahustub. Pudeli avamisel väljub süsihappegaas veest kihisedes ja tekitades mullikesi.

[ sulge vastus ]

• Miks beebidel pole hambaid?

Hambad kasvavad juba esimestest elupäevadest, kuigi esialgu pole suus veel midagi näha; need alles hakkavad aegamööda lõualuust väljuma. See on muidugi hea, sest äsjasündinud beebi toitub esialgu ema rinnapiimast või lutipudelist. Muidu oleks emal üsna valus, kui beebi hakkaks imemise ajal rinnanibu hammustama.

[ sulge vastus ]

• Miks hakkan mõnikord pärast söömist röhitsema?

„Söömise ajal ei röhitseta ega pühita suud laudlinasse!” kinnitasid vanaaegsete rüütlite käitumisreeglid. Röhitsemine pole küll kuigi viisakas, kuid on siiski tervislik. Söömisel võivad maos tekkida gaasid, mis otsivad väljapääsu söögitoru kaudu. Nii „tuulutab” magu iseennast. Kui röhitsusi tagasi hoida, võib tekkida kõhuvalu, sest gaas selles üha paisub. Lausa söögilauas ei tarvitseks muidugi röhitsema hakata. Ometi on mõnede rahvaste juures just röhitsemine suurima tunnustuse avaldus pererahvale ja toiduvalmistajale.

[ sulge vastus ]

• Miks on igal inimesel erinev hääl?

Inimese hääl tekib kõrisõlmes, kus häälekurrud hakkavad väljahingatava õhu joas võnkuma. Õigupoolest toimub see võrdlemisi sarnaselt kitarrikeeltega. Kuid samas resoneerib ehk võngub kaasa nii suu- kui ka ninaõõs, võimendades häälekurdude võnkumist. Ka kitarri korpus toimib samalaadselt, tugevdades keelte suhteliselt vaikset heli. Igal inimesel toimub see resoneerimine erinevalt, seepärast kõlabki iga hääl ainupäraselt.

[ sulge vastus ]

Lisad

• Võrdle riike
• Keemiliste elementide perioodilisustabel