Registreeru

Tere tulemast veebilehele teadur.ee!

Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.

Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.

Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.

Head avastamisrõõmu!

Otsing

Viimati uuendatud artiklid

• Ameerika Ühendriigid (444)
• Kanter, Gerd (100)
• astilbe (70)
• Armstrong, Neil (98)
• Teine maailmasõda (553)
• Sloveenia (110)
• Serbia (167)
• Makedoonia (95)
• Kosovo (209)
• Esimene maailmasõda (269)

Leiunurk

• Miks me ei saa iseennast kõditada?

Kõditunne tekib alati kellegi võõra puudutusest. Nahk reageerib koguni õrnale puudutusele väga tundlikult – kuid ainult siis, kui see toimub ootamatult või kui seda ei saa ise mõjutada (kui keegi teine meid kõditab). Seevastu, kui hakata iseennast kõditama, teab organism seda otsekui juba ette, aju ei saa häiresignaali ning keha vastureaktsioon jääb ära.

[ sulge vastus ]

• Miks ma sarnanen oma vanematega?

Naise munaraku viljastumisel mehe seemnerakuga sulanduvad kaks kromosoomide kogumit omavahel. Pärilikkuse info on salvestunud kromosoomidesse ja need määravadki lapse välimuse, andes näiteks silmade ja juuste värvuse, näojooned ja pikkuse. Kui vanemad ja vanavanemad on kas väikest või suurt kasvu, edastatakse see omadus tavaliselt ka lapsele. Et aga isa ja ema pärilikkusetegurid segunevad, sarnanevad lapsed tavaliselt mõlemaga, kuid pole iialgi päris täpselt nende moodi. Seepärast öeldaksegi teinekord: „Tal on ema silmad ja isa juuksed”, või midagi samalaadset.

[ sulge vastus ]

• Mis on kalorid?

Täpselt nii, nagu auto vajab sõitmiseks bensiini, vajab inimene energiat, et üldse elus püsida. Selle energia saab ta söödavast toidust. Toitained, seega meie „kütus”, on segu süsivesikutest, valkudest, rasvadest, vitamiinidest ja mineraalainetest. Kui palju energiat keegi vajab, oleneb ta kasvust ja massist, nagu sellestki, kui palju ta ennast kehaliselt pingutama peab. Koguni magav keha vajab energiat, muidu ei saaks ta elus püsida. Toidu energiakoguseid on mõõdetud kalorites (cal); suurem ühik on kilokalor (kcal), kusjuures 1 kcal = 1000 cal. Viimasel ajal väljendatakse toiduainete energiasisaldust sageli ka džaulides (J); 1 kJ (kilodžaul) = 1000 J.

[ sulge vastus ]

• Miks tekib muhk, kui pea ära lööme?

Sarnaselt sinise laigu tekkimisega tekib muhk, kui oleme pea millegi vastu ära löönud. Nahaalused veresooned saavad viga ja veri koondub sinna. Peahaavad veritsevad tavaliselt tugevasti (samas on see hea tõrje haigusetekitajate vastu). Tühinegi peakahjustus koondab endasse rohkem verd kui mujale tavalisse sinisesse löögilaiku. Nii tekibki kohalik paistetus ehk muhk. Nii sinise laigu kui ka peapaistetuse puhul aitab, kui sellele jalamaid asetada külmas vees niisutatud käterätik. See kahandab ka valu.

[ sulge vastus ]

• Mis on AIDS?

AIDS on haigus, mida tekitab HIV (HI-viirus). Kui tavalised haigusetekitajad satuvad kehasse, avastavad erilised tõrjerakud need ja muudavad kahjutuks. Kuid HIV hävitab just neid tõrjerakke. Nii kahaneb järjest organismi vastupanuvõime ja loomupärane immuunsüsteem lakkab toimimast. Siis võivad koguni kõige süütumad haigused, nagu lihtne külmetus, põhjustada surma. HIV võib elada kehavedelikes, niisiis veres, süljes ning seemne- ja tupevedelikus. Nakatumiseks peab viirus jõudma verre.

[ sulge vastus ]

• Kuidas ennast päikese eest kaitsta?

Päikesekiired on meie naha vastupanuvõimest tugevamad. Ükskõik, kas viibid rannal, sõidad jalgrattaga või istud aias, päikese eest peaksid ennast igatahes kaitsma:

? Kata pea laiaäärelise kübaraga, kasuta UV-filtriga päikeseprille.

? Kasuta päikesekreemi, mille turvategur on vähemalt 15 (see on tuubil kirjas). Suplema minnes peab kreem taluma vett. Kreemitamine toimugu umbes pool tundi varem ja seda tuleb teha päeva jooksul korduvalt.

? Väldi keskpäevast päikest.

Veel tuleks teada:

Ultraviolettkiirgus toimib ka päikesevarjus. Eriti petlik on vesi. Tavalise ujumissügavuse puhul suudab vett läbida veel 60 protsenti kiirgusest ja veepind peegeldab kehale lisaannuse. Kuna ujumine jahutab nahka, ei tarvitsegi esialgu märgata, et oled saanud supluse ajal päikesepõletuse.

[ sulge vastus ]

• Miks on meie peas nii palju juukseid?

Pead katvad juuksed on jäänuk meie eellastelt. Juuksed kaitsevad tundlikku pead kõigepealt kahjuliku päikesekiirguse eest. Iga juuksekarv kasvab näsas, need asetsevad peanahas. Inimestel on peas umbes 100 000 kuni 150 000 juuksekarva.

[ sulge vastus ]

Lisad

• Võrdle riike
• Keemiliste elementide perioodilisustabel