Registreeru

Tere tulemast veebilehele teadur.ee!

Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.

Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.

Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.

Head avastamisrõõmu!

Otsing

Viimati uuendatud artiklid

• Ameerika Ühendriigid (444)
• Kanter, Gerd (100)
• astilbe (70)
• Armstrong, Neil (98)
• Teine maailmasõda (553)
• Sloveenia (110)
• Serbia (167)
• Makedoonia (95)
• Kosovo (209)
• Esimene maailmasõda (269)

Leiunurk

• Miks tekib päikesepõletus?

Päikesevalgus pole mitte ainult kasulik. Osa sellest moodustab ultraviolettkiirgus. See väga energiarikas kiirgus hoolitseb sellegi eest, et meie nahk päevituks pruuniks. Seda on muidugi nägus vaadata, kuid õigupoolest on tegemist naha kaitsereaktsiooniga, sest ultraviolett- ehk lühemalt UV-kiirgus pole meile liigsetes annustes kaugeltki kasulik. Kui see mõjutab nahka liiga tugevalt või liiga kestvalt, siis tekib päikesepõletus. Kergel kujul pole see veel ohtlik, kuid kes viibib kaitsmatuna liiga kaua ereda päikese kiirtes, riskib haigestumisega. Niisiis tuleb alati kasutada kaitsekreeme ja võimalikult varjuda keskpäevapäikese eest, sest sel ajal on UV-kiirgus kõige tugevam.

[ sulge vastus ]

• Mida tähendab dioptria?

Dioptria (lühend dpt) on prilliklaasi, kontaktläätse ja ka silmaläätse valgusmurdmisvõime mõõtühik. Kui vajatakse prille, määrab arst retseptil klaaside vajaliku „tugevuse”, kirjutades näiteks +1,0 dpt (konvekssed ehk plussklaasid kergema kaugelenägevuse korvamiseks) või –8,0 dpt (konkaavsed ehk miinusklaasid lühinägevuse puhuks).

[ sulge vastus ]

• Miks on köögivili tervislik?

Köögivili kuulub üldse kõige tervislikumate toiduainete hulka ja seda tuleb igapäevases toiduvalikus pakkuda nii toorelt kui keedetult. Seal on palju süsivesikuid, kuid ka vitamiine ja mineraalaineid. Lisaks sellele püsib kõht köögiviljatoitudest kaua täis ja need hoolitsevad ka seedimise korrasoleku eest. Pealegi ei lähe nende söömine iialgi igavaks – köögivilja on üsna palju liike, näiteks spinat, peasalat ja lehtsalat, siis spargel, rabarber, pea-, lill- ja nuikapsas ning nende kõrval muidugi nii tähtsad juurviljad nagu porgand, redis ja rõigas. Loetelu saab veel täiendada tomati ja kurgi, kuid ka herne ja oaga. Pealegi annab aedvilja söömine kähku energiat ning soodustab kontsentreerumist nii koolis kui ka sportimisel.

[ sulge vastus ]

• Kuidas valmistatakse närimiskummi?

Närimiskummi mass on pehme, veniv – ja, nagu nimigi ütleb, tehtud kummist. Niimoodi saabki seda üsna kaua mäluda või koguni tobedaid mulle suust välja puhuda. Arusaadavalt on igal tootjal närimiskummi valmistamiseks oma retsept, mida ta ei reeda kellelegi. Kuid põhiliselt on koostis ikka üks ja sama. Kõigepealt keedetakse kummimassi, et bakterid häviksid ja mustus eemalduks. Siis lisatakse suhkur (on ka suhkruvaba närimiskummi, mida valmistatakse mõne magusaine abil), siirup ja näiteks piparmündi- või maasikamaitselist ainet. Segu surutakse soojalt võllide vahelt läbi, kus vormub laiaks õhukeseks lindiks. Võiks arvata, et see kleepub masina külge, kuid siin aitab kavalus, nimelt puistatakse peale väga peent tuhksuhkrut. Masinas on automaatsed noad, mis lõikavad massi sobivas suuruses tükikesteks.

[ sulge vastus ]

• Mispärast me naerame?

„Naer on terviseks”, kõlab vanarahvatarkus, ja see on sulatõsi. Teadlased on tuvastanud, et naer vabastab ebatervest stressist ja parandab meeleolu. Kes palju naerab, hoolitseb sellega koguni oma immuunsüsteemi eest, see aga tähendab, et organism saab haigusetekitajatega tõhusamalt võidelda. Pealegi tunduvad palju naervad inimesed sümpaatsetena ja nendega on hõlpsam suhelda. Järelikult on loodus midagi ikka silmas pidanud, kui andis meile naermisvõime. Kõike naermisega seostuvat korraldab pisike piirkond peaaju vasakus poolkeras. Kui kuuleme toredat nalja, annab see suulihastele käsu: „Palun hakka nüüd naerma!” Tore, eks?

[ sulge vastus ]

• Kuidas toimib narkoos?

Kui inimest opereeritakse, tuleb keha haigest kohast lahti lõigata. Muidugi oleks see väga valus, kui ei saaks kasutada narkoosi. Selleks et valu jääks märkamatuks, kasutatakse tehislikku und. Enamasti tehakse selleks süst ja viiakse veeni sobivat tuimastusvahendit. Kuid seda võib ka sisse hingata. Juba mõne minuti möödumisel inimene uinub sügavalt ja ei tunne enam vähimatki valu. Seda nimetatakse üldnarkoosiks. Väiksema operatsiooni puhul, näiteks hamba väljatõmbamisel, tuimastatakse ainult vastav koht. Siis kõneldakse lokaalsest ehk paiksest tuimastamisest. Neid arste, kes operatsioonil põhiliselt narkoosiga tegelevad, nimeta-takse anestesioloogideks.

[ sulge vastus ]

• Mida tähendab menstruatsioon?

Naistel, kes pole rasedad, tekib iga 28 päeva tagant igakuine verejooks tupest, mida nimetatakse ka menseseks ehk kuupuhastuseks. See on täiesti normaalne vere eritumine emaka limaskestast. Põhjus on selles, et emaka sisepind naise kõhus pakseneb teatava aja tagant ja selles areneb lisaveresooni. Nii valmistub emakas munaraku viljastamiseks. Kui seda ei toimu, heidetakse tarbetuks osutunud veresooned välja. Menstruatsioon kestab 3 kuni 5 päeva ning võib põhjustada valusid alakehas ja väsimust. Kui menstruatsioon jääb ära, võib see tähendada, et naine on rasestunud.

[ sulge vastus ]

Lisad

• Võrdle riike
• Keemiliste elementide perioodilisustabel