Registreeru

Tere tulemast veebilehele teadur.ee!

Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.

Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.

Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.

Head avastamisrõõmu!

Otsing

Viimati uuendatud artiklid

• Ameerika Ühendriigid (444)
• Kanter, Gerd (100)
• astilbe (70)
• Armstrong, Neil (98)
• Teine maailmasõda (553)
• Sloveenia (110)
• Serbia (167)
• Makedoonia (95)
• Kosovo (209)
• Esimene maailmasõda (269)

Leiunurk

• Mida tähendab see, kui keegi põeb vähki?

Inimese keha koosneb loendamatutest rakkudest, mis reeglipäraselt uuenevad. See toimub kindla „ehitusplaani” kohaselt, mis on nende pärilikkusainesse talletatud. Mõnikord võib juhtuda, et iseennast uuendav rakk hülgab ettenähtud skeemi ja paljuneb kontrollimatult, tekitades lõpuks tuumori ehk kasvaja. Kui see on pahaloomuline, võib ta organismis üha kaugemale levida ja vajab vältimatut ravi.

[ sulge vastus ]

• Miks on meie peas nii palju juukseid?

Pead katvad juuksed on jäänuk meie eellastelt. Juuksed kaitsevad tundlikku pead kõigepealt kahjuliku päikesekiirguse eest. Iga juuksekarv kasvab näsas, need asetsevad peanahas. Inimestel on peas umbes 100 000 kuni 150 000 juuksekarva.

[ sulge vastus ]

• Miks me näeme und?

Teadlased on ammusest ajast uurinud, miks me üldse und näeme. Sellele vaatamata on kõik seniajani mõistatus. Arvatakse, et une ajal töötleb ja analüüsib aju möödunud päeval kogutud muljeid ning mälestusi veelkordselt. Psühholoogid, kes uurivad inimese teadvust, arvavad ühtlasi, et unes tulevad esile tahtmatud soovid ja hirmud. Kui unes nähtu täpselt üles kirjutada ja seda uurida, võib mõnikord ära arvata, milliseid probleeme kannab inimene enesega kaasas. Huvitav, et inimene peabki ilmselt und nägema. Kui keegi jääb liiga kauaks ärkvele ja ei näe und, järgneb viimaks hirmuseisund või nähakse asju, mida pole üldse olemas.

[ sulge vastus ]

• Miks ma sarnanen oma vanematega?

Naise munaraku viljastumisel mehe seemnerakuga sulanduvad kaks kromosoomide kogumit omavahel. Pärilikkuse info on salvestunud kromosoomidesse ja need määravadki lapse välimuse, andes näiteks silmade ja juuste värvuse, näojooned ja pikkuse. Kui vanemad ja vanavanemad on kas väikest või suurt kasvu, edastatakse see omadus tavaliselt ka lapsele. Et aga isa ja ema pärilikkusetegurid segunevad, sarnanevad lapsed tavaliselt mõlemaga, kuid pole iialgi päris täpselt nende moodi. Seepärast öeldaksegi teinekord: „Tal on ema silmad ja isa juuksed”, või midagi samalaadset.

[ sulge vastus ]

• Miks on beebid nii tillukesed?

Beebi areneb pisitillukesest rakust -munarakust-, mille on viljastanud seemnerakk. Viljastatud munarakk leiab enesele ema kõhus olevas limaskestas sobiva sopi ja jääb sinna pidama. Esialgu on munarakk väiksem, kui nööpnõela pea. Alates kümnendast rasedusnädalast nimetatakse tulevast beebit embrüoks ehk looteks. Neljandal rasedusnädalal  on embrüo pikkus umbes 0,5 sentimeetrit. Viiendal nädalal hakkab arenema ta süda, seitsmendal hakkavad moodustuma sõrmed, varbad ja silmalaud. Kaheksandaks nädalaks tekivad loote siseelundite algmed. Üheksandal rasedusnädalal hakkavad ilmet võtma nägu, suu, nina, sõrmed ja varbad.

Pärast üheksa kuu möödumist tuleb beebi ilmale, tavaliselt kaalub ta 3-4 kg ning tema pikkus on 48-54 sentimeetrit.

[ sulge vastus ]

• Miks me haigutame?

Tavaliselt hingame sisse ja välja täiesti automaatselt ning ei pööra sellele vähimatki tähelepanu. Hingamist tüürib tahtele allumatu osa ajust. Tugev väsimus või ka kestvam halva õhuga ja tuulutamata ruumis viibimine võib hingamist pärssida. Meie seda võib-olla ei märkagi, kuid keha reageerib otsekohe. Aju sunnib suu- ja rinna-lihaseid krambitaoliselt tõmbuma – proovige seda järgmise haigutuse tulekul ise jälgida. Niimoodi saavad kopsud täiendava annuse õhku. Haigutamine hoolitsebki selle eest, et keha saaks piisavalt hapnikku. Lisaks on haigutamine organismi märguanne selle kohta, et saabumas on uneaeg või tuleks tuulutamiseks aken avada.

[ sulge vastus ]

• Mispärast me naerame?

„Naer on terviseks”, kõlab vanarahvatarkus, ja see on sulatõsi. Teadlased on tuvastanud, et naer vabastab ebatervest stressist ja parandab meeleolu. Kes palju naerab, hoolitseb sellega koguni oma immuunsüsteemi eest, see aga tähendab, et organism saab haigusetekitajatega tõhusamalt võidelda. Pealegi tunduvad palju naervad inimesed sümpaatsetena ja nendega on hõlpsam suhelda. Järelikult on loodus midagi ikka silmas pidanud, kui andis meile naermisvõime. Kõike naermisega seostuvat korraldab pisike piirkond peaaju vasakus poolkeras. Kui kuuleme toredat nalja, annab see suulihastele käsu: „Palun hakka nüüd naerma!” Tore, eks?

[ sulge vastus ]

Lisad

• Võrdle riike
• Keemiliste elementide perioodilisustabel