Registreeru

Tere tulemast veebilehele teadur.ee!

Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.

Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.

Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.

Head avastamisrõõmu!

Otsing

Viimati uuendatud artiklid

• Ameerika Ühendriigid (444)
• Kanter, Gerd (100)
• astilbe (70)
• Armstrong, Neil (98)
• Teine maailmasõda (553)
• Sloveenia (110)
• Serbia (167)
• Makedoonia (95)
• Kosovo (209)
• Esimene maailmasõda (269)

Leiunurk

• Mis juhtub kehas palaviku puhul?

Tavaliselt on inimese kehatemperatuur 37 kraadi Celsiuse järgi, see on tema soodsaim „töötemperatuur”. Kui keha ründavad viirused või bakterid, tõuseb temperatuur – see ongi palavik. Niimoodi üritab organism võidelda veresse sattunud haigusetekitajatega: võib koguni öelda, et haigus higistatakse välja. Seni, kuni palavik pole väga kõrge (võib ulatuda 40 Celsiuse kraadini), on haiguse kulg veel loomupärane.

[ sulge vastus ]

• Kuidas valmistatakse närimiskummi?

Närimiskummi mass on pehme, veniv – ja, nagu nimigi ütleb, tehtud kummist. Niimoodi saabki seda üsna kaua mäluda või koguni tobedaid mulle suust välja puhuda. Arusaadavalt on igal tootjal närimiskummi valmistamiseks oma retsept, mida ta ei reeda kellelegi. Kuid põhiliselt on koostis ikka üks ja sama. Kõigepealt keedetakse kummimassi, et bakterid häviksid ja mustus eemalduks. Siis lisatakse suhkur (on ka suhkruvaba närimiskummi, mida valmistatakse mõne magusaine abil), siirup ja näiteks piparmündi- või maasikamaitselist ainet. Segu surutakse soojalt võllide vahelt läbi, kus vormub laiaks õhukeseks lindiks. Võiks arvata, et see kleepub masina külge, kuid siin aitab kavalus, nimelt puistatakse peale väga peent tuhksuhkrut. Masinas on automaatsed noad, mis lõikavad massi sobivas suuruses tükikesteks.

[ sulge vastus ]

• Kuidas me kuuleme?

Kuulmiselundist on väljastpoolt näha ainult kõrvalestad. Need võtavad vastu müra ja hääli, niisiis õhus levivat helivõnkumist, mis satub kuulmekäigu otsas trumminahale ja paneb ka selle võnkuma. Võnkumine kandub kolme kuulmeluukese (vasar, alasi ja jalus) kaudu keskkõrva ja sealt edasi sisekõrva – niinimetatud teole. Sekundi murdosa vältel analüüsib aju kuulmisnärvide kaudu edastatud ärritust. Nii võib öelda, et me „kuuleme” hoopis aju abil, sest seal töödeldakse kuuldenärvi impulsid selleks, mida tegelikult tajume, näiteks sõnadeks, müraks või muusikaks.

[ sulge vastus ]

• Miks sõrme- ja varbaküüned kasvavad?

Sõrme- ja varbaküüned väljuvad nn. küünejuurest, kasvades ühtlasi lakkamatult. Sõrmeküünte ülesanne on säästa tundlikke sõrmeotsi otsekui pisikeste kaitsekilpidena. Sõrme- ja varbaküüned kasvavad kuu jooksul umbes 3 millimeetrit. Kui keegi ei taha seda uskuda, võib küünele teha värvi abil täpikese ja jääda ootama, kuni see välja kasvab: tasapisi rändab täpp küüne otsa poole.

[ sulge vastus ]

• Mitu hammast on inimesel?

Esimesed hambad hakkavad kasvama beebi kuuendal elukuul. Need on niinimetatud piimahambad, ühtekokku tuleb neid kakskümmend. Kaheaastasel lapsel on need kõik juba olemas. Viienda ja kolmeteistkümnenda eluaasta vahemikus asenduvad piimahambad 28 kuni 32 jäävhambaga vastavalt sellele, kas kõige tagumised niinimetatud tarkusehambad üldse kasvavad või mitte. Peaaegu alati tuleb tarkusehambad välja tõmmata, sest sageli kasvavad need vääriti ja lagunevad. Terviklik hammastik koosneb 8 lõikehambast, 4 silmahambast, 16 purihambast ja lisaks ka 4 tarkusehambast.

[ sulge vastus ]

• Miks kostab omaenese hääl helilindilt võõrana?

Mitte ainult inimese kõrisõlm, vaid terve pealuu hakkab kõnelemisel pisut võnkuma. Seepärast kuulemegi omaenese öeldut täiesti tahtmatult ka pealuu kaudu. Proovige korraks: hoidke kõrvu suletuna ja kõnelge päris vaikselt. Te kuulete ikkagi oma häält, see jõuab kõrvadeni võnkuva pealuu kaudu. Niimoodi tundub hääl sootuks teistmoodi, kui see tegelikult teiste jaoks kõlab.

[ sulge vastus ]

• Milleks on meil nahk?

Nahk on inimkeha suurim ja tähtsaim elund. Nahk kaitseb vigastuste ja kahjulike bakterite eest, samuti osaleb hingamises ja ainevahetuses. Lisaks on selles meeleelundid – kompimiseks ning temperatuuri ja valu tajumiseks. Nahk koosneb kolmest kihist. Pealmine kiht on marrasknahk, mis osalt koosneb surnud rakkudest. Selle all on pärisnahk, milles on rasunäärmed ja karvajuured, veresooned ja närvilõpmed. Päris alla jääb naha-aluskude, milles on rasu- ja higinäärmed. Nahk on väga tundlik ja reedab alati, milline on meie enesetunne. Kui oleme stressis, võivad tekkida punased laigud. Ärritumisel läheb nägu punaseks, sest näoveresooned avarduvad.

[ sulge vastus ]

Lisad

• Võrdle riike
• Keemiliste elementide perioodilisustabel