Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 147
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 158 Registreeru
This is inline content
Tere tulemast veebilehele teadur.ee!
Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.
Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.
Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.
Head avastamisrõõmu!
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/main.php on line 54
Sülg tekib süljenäärmetes, neid leidub suukoopas kõikjal. Sülg koosneb veest, soolast ja valkudest. Näärmed valmistavad sülge pidevalt, isegi kuni kaks liitrit päevas. See on muidugi hea, sest kuiva suuga oleks tülikas kõnelda ja toidu allaneelamine oleks valulik. Närimise ajal seguneb sülg toiduga, et see saaks hõlpsamalt mööda söögitoru makku libiseda. Peale selle alustavad valkained juba suus toidu seedimist ja kaitsevad haigusetekitajate eest.
Arstid on ülikoolis palju aastaid õppinud, kuidas inimese organism toimib. Arst oskab pärast haige uurimist otsustada, milles on viga ja mida tuleks selle korvamiseks ette võtta. Inimese keha on tohutult keerukas. Seepärast ongi arstid spetsialiseerunud selle teatavatele osadele: on hambaarste, nahaarste, kõrva-, nina- ja kurguarste jne.
Kehas on väga palju mitmesuguseid elundeid, mis pidevalt töötavad täisvõimsusel. Selleks vajavad nad mõistagi toitu ja hapnikku, et energiat saada. Veres on loendamatu arv pisikesi vereliblesid, mis lakkamatult jaotavad keha elunditele toitainete ja hapniku pisikoguseid. Seda võiks koguni võrrelda pitsa kojutellimisteenusega. Veri voolab torustikus, veresoontes (arterites, veenides ja juussoontes ehk kapillaarides), mille kogupikkus on mitu tuhat kilomeetrit. Verel on teinegi lisaülesanne, see peab võitlema kehasse sattunud haigusetekitajatega.
Kui keegi vajab prille, siis on ta enamasti kas lühi- või kaugelenägev. Lühinägevale paistavad kõik lähedased esemed selgetena, kuid eemal asetsevad jäävad ebateravaks. Kui inimene on kaugelenägev, on kõik vastupidine. Lühinägija silmamuna on enamjaolt liiga pikk. Silmalääts peaks sisenevad valguskiired koondama pinnale, mis normaaljuhul paikneb võrkkestal. Kui keegi on kaugelenägija, on silmamuna tavaliselt liiga lühike, nii koonduvad kiired otsekui võrkkesta taha. Abi toovad sobivalt lihvitud prilliklaasid (konkaavsed lühinägevuse ja konvekssed kaugelenägevuse korvamiseks).
Meie kehasse on ehitatud otsekui kliimaseadmestik. See püüab hoida püsitemperatuuri umbes 37 °C juures. Kui väljas on liiga soe, hakkame higistama. Higi aurub naha pinnalt ja jahutab seda. Talvekülmas hakkab keha värisema ja lihaste tahtmatu liikumine, mida me ise ei saa mõjutada, annab sooja juurde.
Rasestumiseks peab naise munarakk viljastuma, mehe seemnerakuga ühinema. Teinekord võib juhtuda, et viljastub korraga kaks munarakku ja ema kõhus hakkavad kasvama kaks beebit. Hiljem on nad võrdlemisi erineva välimusega ja võivad ka olla erinevast soost. Kuna need beebid hakkavad arenema kahest munarakust, nimetatakse neid erimunakaksikuteks. Hoopis harvemini juhtub, et mõlemad arenevad ühestainsast munarakust. Siis on nende kõik pärilikkustunnused, nagu sugu, silmade ja juuste värvus ning veregrupp, täiesti samad. Ühemunakaksikud on omavahel nii sarnased, et neid pole kuigi kerge eristada.
Teel kopsudesse puhastub sissehingatav õhk, tolmuebemed ja mustuseosakesed liibuvad ninas asuvatele pisikestele karvakestele. Ka niiske limaskest seob kahjulikke pisikesi osakesi. Kui oleme näiteks liiga palju tolmu sisse hinganud, hakkavad karvakesed sügelema ja siis tulebki aevastus, mis paiskab ninasse kogunenud saaste korrapealt välja. Ka siis, kui nina limaskest avastab baktereid või viiruseid, tekib loomupärane aevastusrefleks. See on otsekui tõrjereaktsioon, millega organism kaitseb ennast kahjulike pisikute eest.
Fatal error: Uncaught TypeError: round(): Argument #1 ($num) must be of type int|float, string given in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php:13
Stack trace:
#0 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php(13): round('0.10027800 1746...', 3)
#1 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/index.php(172): include('/data01/virt180...')
#2 {main}
thrown in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php on line 13
