Registreeru

Tere tulemast veebilehele teadur.ee!

Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.

Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.

Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.

Head avastamisrõõmu!

Otsing

Viimati uuendatud artiklid

• Ameerika Ühendriigid (444)
• Kanter, Gerd (100)
• astilbe (70)
• Armstrong, Neil (98)
• Teine maailmasõda (553)
• Sloveenia (110)
• Serbia (167)
• Makedoonia (95)
• Kosovo (209)
• Esimene maailmasõda (269)

Leiunurk

• Mida mõõdetakse detsibellides?

Selle võrdlusühikuga saab mõõta helitugevust. Kuuldelävi 0 detsibelli (dB), sosin annab 30 dB, normaalne vestlus 40 dB ja valu põhjustab 120 dB. Muide, selle tasemeni võib jõuda vali diskomuusika ja järelikult kuulmist oluliselt rikkuda.

[ sulge vastus ]

• Kuidas toimib narkoos?

Kui inimest opereeritakse, tuleb keha haigest kohast lahti lõigata. Muidugi oleks see väga valus, kui ei saaks kasutada narkoosi. Selleks et valu jääks märkamatuks, kasutatakse tehislikku und. Enamasti tehakse selleks süst ja viiakse veeni sobivat tuimastusvahendit. Kuid seda võib ka sisse hingata. Juba mõne minuti möödumisel inimene uinub sügavalt ja ei tunne enam vähimatki valu. Seda nimetatakse üldnarkoosiks. Väiksema operatsiooni puhul, näiteks hamba väljatõmbamisel, tuimastatakse ainult vastav koht. Siis kõneldakse lokaalsest ehk paiksest tuimastamisest. Neid arste, kes operatsioonil põhiliselt narkoosiga tegelevad, nimeta-takse anestesioloogideks.

[ sulge vastus ]

• Miks higi on soolane?

Meie keha vajab elutegevuseks ka paljusid mineraalaineid. Kui hakkame higistama, väljub keha sisemusest läbi nahapooride vett. See aurub ja jahutabki nahka. Samas eraldub ka mineraalsooli ja pärast higistamist jääb neid organismis vajaka. Oluline on igasuguse füüsilise koormamise puhul palju juua – soovitatavalt mineraalvett, et higistamisega kaotatud mineraalainete varu taastada.

[ sulge vastus ]

• Milline on mikroskoobi ehitus ja kuidas see riist toimib?

„Mikro” on tuletis kreeka sõnast, mis tähendab „väike”. Mikroskoop teeb tänu paljukordsele suurendamisele nähtavaks pisikesed objektid, mida palja silmaga ei näe, toimides samal põhimõttel nagu luup. Mikroskoobis on mitu läätse, lihtsaimas põhiliselt kaks – lühikese fookuskaugusega objektiiv ja enam-vähem tavalise luubi suurendusvõimega okulaar. Objektiivi ülesanne on tekitada vaadeldavast objektist suurendatud vahekujutis, mida omakorda vaadeldakse läbi okulaari. Mikroskoobi suurendusvõime oleneb peamiselt objektiivi suurendusest ja läätsede paiknemisest. Erimikroskoope varustatakse veel mitme lisaläätsega, et saada veelgi suuremat suurendust ja parandada pildi kvaliteeti. Elektronmikroskoobis ei kasutata kujutise saamiseks valguskiiri, vaid elektronide vihku.

[ sulge vastus ]

• Mispärast saame „sinikaid”, kui lööme jala või käe millegi vastu?

Põrkumisel saavad käe või jala nahaalused veresooned pisut viga. Need lõhkevad ja veri koguneb kahjustamata jäänud ülemise nahakihi alla. Nii tekivadki väikesed ja ohutud verevalumid, mis paistavad läbi naha sinakate laikudena. Möödub paar päeva ja need kaovad iseenesest.

[ sulge vastus ]

• Miks ei saa pimedas näha?

Esemeid näeme ainult siis, kui need peegeldavad valgust või seda ise kiirgavad. Need kiired satuvad silma. Pimedas pole mõistagi valgust, mis võiks esemetelt peegelduda, ja nii me ei saa ka neid näha.

[ sulge vastus ]

• Miks tekib hambakaaries?

Väga paljud inimesed kannatavad kaariese all. Samas pole mitte keegi kaariesega sündinud ja seda tõbe ei saa ka vanematelt pärida. Kaariese tekkimise peapõhjuseks on tavaliselt suhkruga liialdamine: pisitillukesed suhkruosakesed kleepuvad hammaste vahele ja loovad bakteritele väga soodsa toitekeskkonna. Kaariest tekitavad bakterid muudavad suhkru hapeteks, mis kahjustavad hambaemaili. Lõpuks tekibki hambaauk.

[ sulge vastus ]

Lisad

• Võrdle riike
• Keemiliste elementide perioodilisustabel