Teadur.ee

Tere tulemast veebilehele teadur.ee!

Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.

Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.

Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.

Head avastamisrõõmu!

Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/main.php on line 54

Otsing

Viimati uuendatud artiklid

Ameerika Ühendriigid (444)
Kanter, Gerd (100)
astilbe (70)
Armstrong, Neil (98)
Teine maailmasõda (553)
Sloveenia (110)
Serbia (167)
Makedoonia (95)
Kosovo (209)
Esimene maailmasõda (269)

Leiunurk

Miks higi on soolane?

Meie keha vajab elutegevuseks ka paljusid mineraalaineid. Kui hakkame higistama, väljub keha sisemusest läbi nahapooride vett. See aurub ja jahutabki nahka. Samas eraldub ka mineraalsooli ja pärast higistamist jääb neid organismis vajaka. Oluline on igasuguse füüsilise koormamise puhul palju juua – soovitatavalt mineraalvett, et higistamisega kaotatud mineraalainete varu taastada.

[ sulge vastus ]

Milleks on meil nahk?

Nahk on inimkeha suurim ja tähtsaim elund. Nahk kaitseb vigastuste ja kahjulike bakterite eest, samuti osaleb hingamises ja ainevahetuses. Lisaks on selles meeleelundid – kompimiseks ning temperatuuri ja valu tajumiseks. Nahk koosneb kolmest kihist. Pealmine kiht on marrasknahk, mis osalt koosneb surnud rakkudest. Selle all on pärisnahk, milles on rasunäärmed ja karvajuured, veresooned ja närvilõpmed. Päris alla jääb naha-aluskude, milles on rasu- ja higinäärmed. Nahk on väga tundlik ja reedab alati, milline on meie enesetunne. Kui oleme stressis, võivad tekkida punased laigud. Ärritumisel läheb nägu punaseks, sest näoveresooned avarduvad.

[ sulge vastus ]

Miks kõht koriseb?

Mõnikord koriseb kõht nii tugevalt, otsekui oleksime alla kugistanud mõne röövlooma. Kui me pole pikemat aega midagi söönud, on magu tühi. Selles – nagu ka soolestikus – leidub veel ainult pisut õhku, mis nihkub siia-sinna ja põhjustabki korinat. Kui oleme tõelises näljas ja mõtleme maitsvatele toitudele või koguni haistame neid, siis hakkab magu otsekohe tootma maomahla. Põhjuseks on see, et aju saadab sinna teate, nagu saaksime peatselt midagi süüa – ka juhul, kui see ennustus ei peaks täituma. Isegi niisugune väärinfo võib kõhu korisema panna.

[ sulge vastus ]

Kuidas toimivad meie silmad?

Silm on väga keeruka ehitusega meeleelund. Silmakoopas on silmamuna, mida täidab läbipaistev sültjas klaaskeha. Silmalihaste abil saab seda mitmes suunas pöörata, see aga tähendab, et võime vaadata üles ja alla, vasakule ja paremale, samas selleks tervet pead pööramata. Esemed, mida näeme, peegeldavad valgust, see läbib silmaläätse ja koondub silmapõhja võrkkestale, kus tekitab imenõrku närvisignaale. Need tõttavad nägemisnärvi kaudu ajusse. Alles seal kujuneb sellistest loendamatutest signaalidest terviklik pilt kõigest nähtust.

[ sulge vastus ]

Kuidas tekib luumurd?

Luud peavad olema vastupidavad, et toestada keha seestpoolt. Luudeta ei saaks inimene elada, ta variseks otsekui süldina kokku. Samas võivad kõvad esemed, nagu ka luud, teinekord murduda. Põhimõtteliselt saab luud võrrelda puuoksaga: seda saab painutada teatava määrani, mille järel murdub, sest talle mõjuv jõud muutub liiga suureks.

[ sulge vastus ]

Mitu veregruppi on olemas?

Kõik inimesed jagunevad veregruppide järgi nelja rühma; neid tähistatakse O, A, B ja AB. Veregrupid avastas austria õpetlane Karl Landsteiner (1868–1943). Veregrupp on pärilik ja seda iseloomustavad täiesti kindlad tunnused. Nii näiteks ei tohi vereülekandel kasutada sobimatu veregrupiga inimeselt saadud verd. Sobimatuse korral lähevad verelibled klimpi ja veresooned ummistuvad.

O-grupi verega inimesed on universaalsed doonorid (vereloovutajad), väike kogus sobib ka kõigi teiste gruppidega vere kandjatele. Grupid A ja B sobivad AB-grupiga, kuid AB-rühma verd võib üle kanda ainult sama vererühmaga inimestele.

[ sulge vastus ]

Kes oli Hippokrates?

Hippokrates (460–377 e. Kr.) oli kreeklane ja ka esimene „moodne” arst. Ta ravis haiget tervikuna, toetades ta loomulikku vastupanuvõimet dieedi, eluviisi muutmise, taimsete ravimite ja lõpuks koguni kirurgiliste meetmete – operatsioonide abil. Ta kehastas ideaalse arsti eeskuju, kes seostab teadusliku mõtteviisi ravimiskogemuste ja kõrge moraaliga. Varem pidid arstid tõotama, et toimivad tema eetiliste põhimõtete kohaselt. Sinna hulka kuulub nõue inimelu säilitada. Olemuslikult on Hippokratese vanne veel praegugi arstide tegevuse aluseks.

[ sulge vastus ]

Lisad

Võrdle riike
Keemiliste elementide perioodilisustabel