Registreeru

Tere tulemast veebilehele teadur.ee!

Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.

Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.

Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.

Head avastamisrõõmu!

Otsing

Viimati uuendatud artiklid

• Ameerika Ühendriigid (444)
• Kanter, Gerd (100)
• astilbe (70)
• Armstrong, Neil (98)
• Teine maailmasõda (553)
• Sloveenia (110)
• Serbia (167)
• Makedoonia (95)
• Kosovo (209)
• Esimene maailmasõda (269)

Leiunurk

• Milleks vajame lihaseid?

Lihaseid on meie kehas kõikjal. Iga liigutus, olgu käe tõstmine, toidu hammustamine või koguni nina kirtsutamine toimub ainult lihaste abil. Teatavaid liigutusi saame teha tahtlikult, teiste eest hoolitseb keha ise, ilma et saaksime sellesse sekkuda. Sellisteks on näiteks südamelihaste töö, niisiis südamelöögid. Lihased vajavad tööks „kütust”, suhkrut. Seda saab inimene toidu (näiteks leiva, puu- ja köögivilja) kaudu seedeelundite kaasabil. Veri kannab suhkru kõikidesse lihastesse.

[ sulge vastus ]

• Kuidas valmistatakse närimiskummi?

Närimiskummi mass on pehme, veniv – ja, nagu nimigi ütleb, tehtud kummist. Niimoodi saabki seda üsna kaua mäluda või koguni tobedaid mulle suust välja puhuda. Arusaadavalt on igal tootjal närimiskummi valmistamiseks oma retsept, mida ta ei reeda kellelegi. Kuid põhiliselt on koostis ikka üks ja sama. Kõigepealt keedetakse kummimassi, et bakterid häviksid ja mustus eemalduks. Siis lisatakse suhkur (on ka suhkruvaba närimiskummi, mida valmistatakse mõne magusaine abil), siirup ja näiteks piparmündi- või maasikamaitselist ainet. Segu surutakse soojalt võllide vahelt läbi, kus vormub laiaks õhukeseks lindiks. Võiks arvata, et see kleepub masina külge, kuid siin aitab kavalus, nimelt puistatakse peale väga peent tuhksuhkrut. Masinas on automaatsed noad, mis lõikavad massi sobivas suuruses tükikesteks.

[ sulge vastus ]

• Mida mõõdetakse detsibellides?

Selle võrdlusühikuga saab mõõta helitugevust. Kuuldelävi 0 detsibelli (dB), sosin annab 30 dB, normaalne vestlus 40 dB ja valu põhjustab 120 dB. Muide, selle tasemeni võib jõuda vali diskomuusika ja järelikult kuulmist oluliselt rikkuda.

[ sulge vastus ]

• Miks mõned inimesed on allergilised?

Võib juhtuda, et inimese keha on mõne aine vastu ülitundlik ja reageerib allergiliselt. Selliste ainete kas või pisikoguse mõjul tursub nina ja silmade limaskest. Silmadest voolab pisaraid, ninast tuleb lima ja tekkida võib koguni hingamispuudulikkus. Tuntuim allergia vorm on heinanohu. Inimesed, kes selle all kannatavad, reageerivad ülitundlikult mingile õietolmule. Allergiat võib esineda ka mõne kemikaali, puu- ja köögiviljasordi või tolmu puhul.

[ sulge vastus ]

• Miks tuleb alati enne söömist käsi pesta?

Kätele koguneb alati viiruseid ja baktereid, kuigi me neid ei näe. Kui söögi eel jätta käed korralikult pesemata, satuvad haigusetekitajad toidule ja nii ka meie kehasse. Selle vältimiseks tulebki käsi hoolikalt pesta.

[ sulge vastus ]

• Miks voolab veri läbi meie keha?

Kehas on väga palju mitmesuguseid elundeid, mis pidevalt töötavad täisvõimsusel. Selleks vajavad nad mõistagi toitu ja hapnikku, et energiat saada. Veres on loendamatu arv pisikesi vereliblesid, mis lakkamatult jaotavad keha elunditele toitainete ja hapniku pisikoguseid. Seda võiks koguni võrrelda pitsa kojutellimisteenusega. Veri voolab torustikus, veresoontes (arterites, veenides ja juussoontes ehk kapillaarides), mille kogupikkus on mitu tuhat kilomeetrit. Verel on teinegi lisaülesanne, see peab võitlema kehasse sattunud haigusetekitajatega.

[ sulge vastus ]

• Mispärast me naerame?

„Naer on terviseks”, kõlab vanarahvatarkus, ja see on sulatõsi. Teadlased on tuvastanud, et naer vabastab ebatervest stressist ja parandab meeleolu. Kes palju naerab, hoolitseb sellega koguni oma immuunsüsteemi eest, see aga tähendab, et organism saab haigusetekitajatega tõhusamalt võidelda. Pealegi tunduvad palju naervad inimesed sümpaatsetena ja nendega on hõlpsam suhelda. Järelikult on loodus midagi ikka silmas pidanud, kui andis meile naermisvõime. Kõike naermisega seostuvat korraldab pisike piirkond peaaju vasakus poolkeras. Kui kuuleme toredat nalja, annab see suulihastele käsu: „Palun hakka nüüd naerma!” Tore, eks?

[ sulge vastus ]

Lisad

• Võrdle riike
• Keemiliste elementide perioodilisustabel