Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 147
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 158 Registreeru
This is inline content
Tere tulemast veebilehele teadur.ee!
Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.
Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.
Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.
Head avastamisrõõmu!
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/main.php on line 54
Musta teed valmistatakse teepõõsa lehtedest. Need taimed kasvavad soojas ja niiskes kliimas, eelkõige Indias, Hiinas ja Sri Lankal. Lehti nopitakse mitu korda aastas. Töö hõlbustamiseks kärbitakse muidu kuni kümne meetri kõrguseks kasvavad teepõõsad hoopis madalateks, umbes ühe meetrini. Koristatud saak kuivatatakse ja siis hakitakse lehed kitsasteks ribadeks, mis pannaksegi kotikestesse. Need varustatakse veel niidiga, mille otsa kinnitatakse kartongitükk. Nii saab kotikese tassist välja tõmmata, kui tee on juba valminud. Must tee mõjub nagu kohvgi tänu kofeiinisisaldusele ergutavalt. Kuid teed saab valmistada ka teistest taimedest, näiteks kibuvitsast, kummelist või piparmündist.
Nahk on inimkeha suurim ja tähtsaim elund. Nahk kaitseb vigastuste ja kahjulike bakterite eest, samuti osaleb hingamises ja ainevahetuses. Lisaks on selles meeleelundid – kompimiseks ning temperatuuri ja valu tajumiseks. Nahkkoosneb kolmest kihist. Pealmine kiht on marrasknahk, mis osalt koosneb surnud rakkudest. Selle all on pärisnahk, milles on rasunäärmed ja karvajuured, veresooned ja närvilõpmed. Päris alla jääb naha-aluskude, milles on rasu- ja higinäärmed. Nahk on väga tundlik ja reedab alati, milline on meie enesetunne. Kui oleme stressis, võivad tekkida punased laigud. Ärritumisel läheb nägu punaseks, sest näoveresooned avarduvad.
Meie keha moodustavad rakud uuenevad pidevalt: need poolduvad, luues iseenesest täpse teisendi ja asenduvad sellega. Paraku ei suuda rakud seda lõputult teha. Kord lakkab iseenese kopeerimine. Keha vananeb, sest uusi rakke enam ei lisandu ja lõpuks on olemasolevad rakud, seega ka terved elundid liiga kulunud, et organismi jätkuvalt teovõimelisena hoida. Seepärast peavadki inimesed – nagu kõik teisedki elusolendid – paraku ükskord surema.
Tänu täiustunud arstiabile jõuavad inimesed tänapäeval palju kõrgemasse ikka kui vanasti. Näiteks ei elanud ürginimene kauem kui 30 aastat. Praegu on keskmine eluiga Euroopas kaugelt üle 70 aasta.
Kõditunne tekib alati kellegi võõra puudutusest. Nahk reageerib koguni õrnale puudutusele väga tundlikult – kuid ainult siis, kui see toimub ootamatult või kui seda ei saa ise mõjutada (kui keegi teine meid kõditab). Seevastu, kui hakata iseennast kõditama, teab organism seda otsekui juba ette, aju ei saa häiresignaali ning keha vastureaktsioon jääb ära.
Kukkumine näiteks mõnele teravale esemele toob kaasa nahavigastuse: väikesed veresooned purunevad. Muidugi võib see osutuda ohtlikuks, sest haigusetekitajad pääsevad haava kaudu kehasse ja hakkavad seda kahjustama. Õnneks aitab neid tõrjuda veri. See voolab haavast ja loputab kõigepealt kõige suurema mustuse välja. Samas on valged verelibled otsekui tervisepolitseinikud, kes hoolitsevad haigusetekitajate leidmise ja hävitamise eest. Just nemad väldivad bakterite pääsu kehasse. Ühtlasi on vereleemes aineid, mis kogunevad haavasse ja panevad vere hüübima. Varsti tekib sellele kuivanud ehk koaguleerunud verest kärnakiht otsekui looduslik haavaplaaster.
Võib juhtuda, et inimese keha on mõne aine vastu ülitundlik ja reageerib allergiliselt. Selliste ainete kas või pisikoguse mõjul tursub nina ja silmade limaskest. Silmadest voolab pisaraid, ninast tuleb lima ja tekkida võib koguni hingamispuudulikkus. Tuntuim allergia vorm on heinanohu. Inimesed, kes selle all kannatavad, reageerivad ülitundlikult mingile õietolmule. Allergiat võib esineda ka mõne kemikaali, puu- ja köögiviljasordi või tolmu puhul.
Teadlased on ammusest ajast uurinud, miks me üldse und näeme. Sellele vaatamata on kõik seniajani mõistatus. Arvatakse, et une ajal töötleb ja analüüsib aju möödunud päeval kogutud muljeid ning mälestusi veelkordselt. Psühholoogid, kes uurivad inimese teadvust, arvavad ühtlasi, et unes tulevad esile tahtmatud soovid ja hirmud. Kui unes nähtu täpselt üles kirjutada ja seda uurida, võib mõnikord ära arvata, milliseid probleeme kannab inimene enesega kaasas. Huvitav, et inimene peabki ilmselt und nägema. Kui keegi jääb liiga kauaks ärkvele ja ei näe und, järgneb viimaks hirmuseisund või nähakse asju, mida pole üldse olemas.
Fatal error: Uncaught TypeError: round(): Argument #1 ($num) must be of type int|float, string given in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php:13
Stack trace:
#0 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php(13): round('0.29549300 1725...', 3)
#1 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/index.php(172): include('/data01/virt180...')
#2 {main}
thrown in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php on line 13
