Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 147
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 158 Registreeru
This is inline content
Tere tulemast veebilehele teadur.ee!
Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.
Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.
Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.
Head avastamisrõõmu!
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/main.php on line 54
Meie keha reageerib ümbruse temperatuurile väga tundlikult. Kui on liiga soe, siis hakkame higistama, kui külmetame, siis lõdiseme ja sellega kaasneb sageli ka hammaste plagin. Põhjus on üsna lihtne: kui keha märkab, et jahtub liigselt, hakkavad lihased ja kogu keha värisema. Selle tahtmatuliikumisega eraldub soojust tavalisest rohkem ja kehatemperatuur tõuseb – täpselt samamoodi kui igasuguse muu kehalise pingutuse puhul. Kui on üsna külm, siis võib väriseda koguni alalõug ja hambad hakkavadki plagisema.
Ohtlikke nakkushaigusi on palju. Õnneks saab inimene ennast vaktsineerimise abil nende vastu kaitseda. Selleks süstitakse veresse pisikogus selle haiguse tekitajaid – just nii napilt, et mingit haigestumist veel ei teki, ometi just nii palju, et keha ise hakkaks tootma vastumeetmeid. Kui kunagi edaspidi peaks tõepoolest samu haigusetekitajaid liiga palju kehasse ilmuma, teab immuunsüsteem jalamaid, kuidas nende vastu võidelda, ta on selle varem selgeks õppinud. Lihtne, kuid geniaalne!
Mitte ainult inimese kõrisõlm, vaid terve pealuu hakkab kõnelemisel pisut võnkuma. Seepärast kuulemegi omaenese öeldut täiesti tahtmatult ka pealuu kaudu. Proovige korraks: hoidke kõrvu suletuna ja kõnelge päris vaikselt. Te kuulete ikkagi oma häält, see jõuab kõrvadeni võnkuva pealuu kaudu. Niimoodi tundub hääl sootuks teistmoodi, kui see tegelikult teiste jaoks kõlab.
Tavaliselt on inimese kehatemperatuur 37 kraadi Celsiuse järgi, see on tema soodsaim „töötemperatuur”. Kui keha ründavad viirused või bakterid, tõuseb temperatuur – see ongi palavik. Niimoodi üritab organism võidelda veresse sattunud haigusetekitajatega: võib koguni öelda, et haigus higistatakse välja. Seni, kuni palavik pole väga kõrge (võib ulatuda 40 Celsiuse kraadini), on haiguse kulg veel loomupärane.
Musta teed valmistatakse teepõõsa lehtedest. Need taimed kasvavad soojas ja niiskes kliimas, eelkõige Indias, Hiinas ja Sri Lankal. Lehti nopitakse mitu korda aastas. Töö hõlbustamiseks kärbitakse muidu kuni kümne meetri kõrguseks kasvavad teepõõsad hoopis madalateks, umbes ühe meetrini. Koristatud saak kuivatatakse ja siis hakitakse lehed kitsasteks ribadeks, mis pannaksegi kotikestesse. Need varustatakse veel niidiga, mille otsa kinnitatakse kartongitükk. Nii saab kotikese tassist välja tõmmata, kui tee on juba valminud. Must tee mõjub nagu kohvgi tänu kofeiinisisaldusele ergutavalt. Kuid teed saab valmistada ka teistest taimedest, näiteks kibuvitsast, kummelist või piparmündist.
Päikesekiired on meie naha vastupanuvõimest tugevamad. Ükskõik, kas viibid rannal, sõidad jalgrattaga või istud aias, päikese eest peaksid ennast igatahes kaitsma:
? Kata pea laiaäärelise kübaraga, kasuta UV-filtriga päikeseprille.
? Kasuta päikesekreemi, mille turvategur on vähemalt 15 (see on tuubil kirjas). Suplema minnes peab kreem taluma vett. Kreemitamine toimugu umbes pool tundi varem ja seda tuleb teha päeva jooksul korduvalt.
? Väldi keskpäevast päikest.
Veel tuleks teada:
Ultraviolettkiirgus toimib ka päikesevarjus. Eriti petlik on vesi. Tavalise ujumissügavuse puhul suudab vett läbida veel 60 protsenti kiirgusest ja veepind peegeldab kehale lisaannuse. Kuna ujumine jahutab nahka, ei tarvitsegi esialgu märgata, et oled saanud supluse ajal päikesepõletuse.
Naistel, kes pole rasedad, tekib iga 28 päeva tagant igakuine verejooks tupest, mida nimetatakse ka menseseks ehk kuupuhastuseks. See on täiesti normaalne vere eritumine emaka limaskestast. Põhjus on selles, et emaka sisepind naise kõhus pakseneb teatava aja tagantja selles areneb lisaveresooni. Nii valmistub emakas munaraku viljastamiseks. Kui seda ei toimu, heidetakse tarbetuks osutunud veresooned välja. Menstruatsioon kestab 3 kuni 5 päeva ning võib põhjustada valusid alakehas ja väsimust. Kui menstruatsioon jääb ära, võib see tähendada, et naine on rasestunud.
: Uncaught TypeError: round(): Argument #1 ($num) must be of type int|float, string given in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php:13
Stack trace:
#0 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php(13): round('0.00233100 1729...', 3)
#1 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/index.php(172): include('/data01/virt180...')
#2 {main}
thrown in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php on line 13