Registreeru

Tere tulemast veebilehele teadur.ee!

Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.

Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.

Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.

Head avastamisrõõmu!

Otsing

Viimati uuendatud artiklid

• Ameerika Ühendriigid (444)
• Kanter, Gerd (100)
• astilbe (70)
• Armstrong, Neil (98)
• Teine maailmasõda (553)
• Sloveenia (110)
• Serbia (167)
• Makedoonia (95)
• Kosovo (209)
• Esimene maailmasõda (269)

Leiunurk

• Kes on kaksikud?

Rasestumiseks peab naise munarakk viljastuma, mehe seemnerakuga ühinema. Teinekord võib juhtuda, et viljastub korraga kaks munarakku ja ema kõhus hakkavad kasvama kaks beebit. Hiljem on nad võrdlemisi erineva välimusega ja võivad ka olla erinevast soost. Kuna need beebid hakkavad arenema kahest munarakust, nimetatakse neid erimunakaksikuteks. Hoopis harvemini juhtub, et mõlemad arenevad ühestainsast munarakust. Siis on nende kõik pärilikkustunnused, nagu sugu, silmade ja juuste värvus ning veregrupp, täiesti samad. Ühemunakaksikud on omavahel nii sarnased, et neid pole kuigi kerge eristada.

[ sulge vastus ]

• Miks silmad pilguvad?

Silmalaud avanevad ja sulguvad täiesti automaatselt. See on meie organismi kaitsemehhanism. Tänu laugude järjekindlale liikumisele jaotub pisaravedelik ühtlaselt silmamunale ning laud pesevad tolmu ja mustuse ära otsekui auto klaasipuhastajad. Silmad püsivad niisketena; see on aga vajalik, et silmamuna pöörduks tõrgeteta. Pealegi doseerib pilgutamine pisaravedelikku alati sobival hulgal, et see ei hakkaks silmast välja voolama.

[ sulge vastus ]

• Miks hakkavad hambad külmas plagisema?

Meie keha reageerib ümbruse temperatuurile väga tundlikult. Kui on liiga soe, siis hakkame higistama, kui külmetame, siis lõdiseme ja sellega kaasneb sageli ka hammaste plagin. Põhjus on üsna lihtne: kui keha märkab, et jahtub liigselt, hakkavad lihased ja kogu keha värisema. Selle tahtmatu liikumisega eraldub soojust tavalisest rohkem ja kehatemperatuur tõuseb – täpselt samamoodi kui igasuguse muu kehalise pingutuse puhul. Kui on üsna külm, siis võib väriseda koguni alalõug ja hambad hakkavadki plagisema.

[ sulge vastus ]

• Miks me vahel aevastame?

Teel kopsudesse puhastub sissehingatav õhk, tolmuebemed ja mustuseosakesed liibuvad ninas asuvatele pisikestele karvakestele. Ka niiske limaskest seob kahjulikke pisikesi osakesi. Kui oleme näiteks liiga palju tolmu sisse hinganud, hakkavad karvakesed sügelema ja siis tulebki aevastus, mis paiskab ninasse kogunenud saaste korrapealt välja. Ka siis, kui nina limaskest avastab baktereid või viiruseid, tekib loomupärane aevastusrefleks. See on otsekui tõrjereaktsioon, millega organism kaitseb ennast kahjulike pisikute eest.

[ sulge vastus ]

• Miks me unes kõneleme?

Magamise ajal näeme unenägusid, kuigi ei tarvitse järgmisel hommikul neid enam mäletada. Paljud teadlased arvavad, et unenäos elame veelkordselt läbi eelmise päeva sündmused. Järelikult töötab aju ka une ajal – ja teinekord juhtume unenäo kestel tahtmatult kõnelema, kuigi ise seda ei märkagi.

[ sulge vastus ]

• Mispärast sööb inimene loomade liha?

Lihasöömise komme on pärit väga kaugetest aegadest. Selline toitumine on aidanud inimkonnal üldse ellu jääda. Nimelt leidub loomade ja samuti kalade lihas selliseid valkusid, mida keha vajab rakkude, niisiis ka lihaste ja elundite ehitusmaterjaliks. Valgud aitavad lapsel suureks kasvada. Väiksemad kogused lahjasid liha- ja kalatoite peaksid söögilaual olema vähemalt kaks korda nädalas. Väärtuslikke valke ei leidu mitte ainult lihas, vaid neid on ka loomadelt ja lindudelt saadud piimas ja munades.

[ sulge vastus ]

• Mida tähendavad konkaavne ja konveksne lääts?

Konkaavne on nõgus, sissepoole painutatud pindadega ja konveksne on ühelt või mõlemalt poolt kumer lääts. Kumerläätsed, ka luubid ehk suurendusklaasid, koondavad valguskiiri teatavasse punkti ehk fookusesse; nõgusläätsed hajutavad neid.

[ sulge vastus ]

Lisad

• Võrdle riike
• Keemiliste elementide perioodilisustabel