Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 147
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 158 Registreeru
This is inline content
Tere tulemast veebilehele teadur.ee!
Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.
Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.
Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.
Head avastamisrõõmu!
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/main.php on line 54
Meie keha moodustavad rakud uuenevad pidevalt: need poolduvad, luues iseenesest täpse teisendi ja asenduvad sellega. Paraku ei suuda rakud seda lõputult teha. Kord lakkab iseenese kopeerimine. Keha vananeb, sest uusi rakke enam ei lisandu ja lõpuks on olemasolevad rakud, seega ka terved elundid liiga kulunud, et organismi jätkuvalt teovõimelisena hoida. Seepärast peavadki inimesed – nagu kõik teisedki elusolendid – paraku ükskord surema.
Tänu täiustunud arstiabile jõuavad inimesed tänapäeval palju kõrgemasse ikka kui vanasti. Näiteks ei elanud ürginimene kauem kui 30 aastat. Praegu on keskmine eluiga Euroopas kaugelt üle 70 aasta.
Beebi areneb pisitillukesest rakust -munarakust-, mille on viljastanud seemnerakk. Viljastatud munarakk leiab enesele ema kõhus olevas limaskestas sobiva sopi ja jääb sinna pidama. Esialgu on munarakk väiksem, kui nööpnõela pea. Alates kümnendast rasedusnädalast nimetatakse tulevast beebit embrüoks ehk looteks. Neljandal rasedusnädalal on embrüo pikkus umbes 0,5 sentimeetrit. Viiendal nädalal hakkab arenema ta süda, seitsmendal hakkavad moodustuma sõrmed, varbad ja silmalaud. Kaheksandaks nädalaks tekivad loote siseelundite algmed. Üheksandal rasedusnädalal hakkavad ilmet võtma nägu, suu, nina, sõrmed ja varbad.
Pärast üheksa kuu möödumist tuleb beebi ilmale, tavaliselt kaalub ta 3-4 kg ning tema pikkus on 48-54 sentimeetrit.
Selle võrdlusühikuga saab mõõta helitugevust. Kuuldelävi 0 detsibelli (dB), sosin annab 30 dB, normaalne vestlus 40 dB ja valu põhjustab 120 dB. Muide, selle tasemeni võib jõuda vali diskomuusika ja järelikult kuulmist oluliselt rikkuda.
Sõrme- ja varbaküüned väljuvad nn. küünejuurest, kasvades ühtlasi lakkamatult. Sõrmeküünte ülesanne on säästa tundlikke sõrmeotsi otsekui pisikeste kaitsekilpidena. Sõrme- ja varbaküüned kasvavad kuu jooksul umbes 3 millimeetrit. Kui keegi ei taha seda uskuda, võib küünele teha värvi abil täpikese ja jääda ootama, kuni see välja kasvab: tasapisi rändab täpp küüne otsa poole.
Täpselt nii, nagu auto vajab sõitmiseks bensiini, vajab inimene energiat, et üldse elus püsida. Selle energia saab ta söödavast toidust. Toitained, seega meie „kütus”, on segu süsivesikutest, valkudest, rasvadest, vitamiinidest ja mineraalainetest. Kui palju energiat keegi vajab, oleneb ta kasvust ja massist, nagu sellestki, kui palju ta ennast kehaliselt pingutama peab. Koguni magav keha vajab energiat, muidu ei saaks ta elus püsida. Toidu energiakoguseid on mõõdetud kalorites (cal); suurem ühik on kilokalor (kcal), kusjuures 1 kcal = 1000 cal. Viimasel ajal väljendatakse toiduainete energiasisaldust sageli ka džaulides (J); 1 kJ (kilodžaul) = 1000 J.
Tavaliselt hingame sisse ja välja täiesti automaatselt ning ei pööra sellele vähimatki tähelepanu. Hingamist tüürib tahtele allumatu osa ajust. Tugev väsimus või ka kestvam halva õhuga ja tuulutamata ruumis viibimine võib hingamist pärssida. Meie seda võib-olla ei märkagi, kuid keha reageerib otsekohe. Aju sunnib suu- ja rinna-lihaseid krambitaoliselt tõmbuma – proovige seda järgmise haigutuse tulekul ise jälgida. Niimoodi saavad kopsud täiendava annuse õhku. Haigutamine hoolitsebki selle eest, et keha saaks piisavalt hapnikku. Lisaks on haigutamine organismi märguanne selle kohta, et saabumas on uneaeg või tuleks tuulutamiseks aken avada.
Jooma peame mitte ainult siis, kui on palav. Ka talvel tuleks päeva jooksul juua vähemalt kaks liitrit. Päevas kaotab meie keha umbes samasuguse koguse vedelikku – higiga, uriiniga ja koguni hingamisel. Hingeõhk niiskub ja viib väljahingamisel kaasa ka vett. Järelikult vajabki organism pidevalt vedelikku, et elutegevus saaks õigesti toimida. Kõige parem on juua mineraalvett, rohuteed või naturaalset mahla ilma suhkruta (see on alati pudelile või pakendile kirjutatud). Kõik muud joogid toovad kehasse juurde toitaineid. Muidugi võib teinekord vee asemel juua ka klaasi limonaadi, kuid siis tuleb jälgida, et selles poleks liiga palju suhkrut. Just kokakoolas on seda tõesti liiga palju!
Fatal error: Uncaught TypeError: round(): Argument #1 ($num) must be of type int|float, string given in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php:13
Stack trace:
#0 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php(13): round('0.96845500 1752...', 3)
#1 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/index.php(172): include('/data01/virt180...')
#2 {main}
thrown in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php on line 13
