Registreeru

Tere tulemast veebilehele teadur.ee!

Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.

Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.

Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.

Head avastamisrõõmu!

Otsing

Viimati uuendatud artiklid

• Ameerika Ühendriigid (444)
• Kanter, Gerd (100)
• astilbe (70)
• Armstrong, Neil (98)
• Teine maailmasõda (553)
• Sloveenia (110)
• Serbia (167)
• Makedoonia (95)
• Kosovo (209)
• Esimene maailmasõda (269)

Leiunurk

• Mis on nikastus?

Nikastused tekivad enamasti käe- ja jalaliigestes, pealegi võrdlemisi hõlpsalt, näiteks kui kõndimisel ei märgata kivi ja komistatakse sellele. Liigesesidemed pole niisuguseks äkiliseks koormuseks ette valmistatud, need venivad ülemääraselt ja nii tekibki mõne tunni jooksul paistetus. Nüüd ei tohi haiget jäset mitu päeva koormata ja parim oleks seda kehast kõrgemal hoida. Abi leiab ka külmast kompressist, erilisest sportlaste geelist või salvist ja elastsest sidemest ehk bandaažist.

[ sulge vastus ]

• Kes leiutas mikroskoobi?

Esimese mikroskoobi ehitas usutavasti 1595. aastal prilliklaasilihvija Hans Janssen. See koosnes kolmest üksteise sisse nihutatavast torust kogupikkuses peaaegu 42 sentimeetrit ja andis 3- kuni 9-kordse suurenduse (see olenes toru pikkusest). Mööduma pidi veel palju aega, enne kui jõuti praegusaegsete, kuni 1500-kordse suurendusega optiliste ja siis juba veel võimsamate elektronmikroskoopideni. Viimased suudavad anda mitme miljoni kordset suurendust. Mikroskoop on teaduse jaoks tähtis leiutis; tänu sellele võis kasutusele võtta meetmeid haiguste vastu võitlemiseks. Tuntud teadlane Robert Koch sai 1905. aastal Nobeli preemia tuberkuloosi uurimise ja selle haiguse tekitaja avastamise eest. Seda tegi ta mikroskoobi abil.

[ sulge vastus ]

• Millal hakati kasutama prille?

Nägemist korrigeerivaid vahendeid hakati kasutama 13. sajandil Põhja-Itaalias. Prillideks vajalikud kumerläätsed valmistati mäekristallist või kvartsist. Alles kakssada aastat hiljem hakati valmistama ka nõgusläätsi.

[ sulge vastus ]

• Miks vanaisa norskab mõnikord nii valjusti?

Keeles on hulk lihaseid, muidu ei saaks seda nii täpselt liigutada, et toitu suus segada ja kõnelemiseks häälikuid moodustada. Kui keegi hakkab unes norskama, siis on põhjuseks nende lihaste ajutine lõtvumine, mistõttu keel nihkub suukoopas sügavamale ja kõri sulgub. Nüüd hakkab magaja õhu saamise pärast võitlema, ilma et ise midagi märkaks. Koos sellega tekibki vali norin, mida nimetatakse norskamiseks. Miks mehed norskavad naistest sagedamini, pole veel teada.

[ sulge vastus ]

• Millest koosnevad juuksed?

Juuksed koosnevad sarvainest, nagu ka lindude suled ja roomajate soomused. Sirgete juustega inimeste juuksekarvade ristlõikepind on ümmargune, lokkis juuste puhul aga ovaalne.

[ sulge vastus ]

• Kuidas valmistatakse õunamahla?

Üks liiter õunamahla saadakse umbes 1,5 kilogrammist õuntest. Need pestakse hoolikalt ja pannakse siis purustisse. Tekib õunapuder, millest pressitaksegi mahla. See on aga esialgu läbipaistmatult hägune „viljalihaga mahl”.  Selitatud, läbipaistvat õunamahla saab filtreerides. Kui aga mahl jätta iseenese hoolde, rikneks  see kindlasti veel enne kauplusesse jõudmist. Selle vältimiseks tuleb mahla kuumutada – tööstuses nimetatakse seda pastöriseerimiseks. Nüüd säilib mahl kinnises pakendis või pudelis vähemalt aasta.

[ sulge vastus ]

• Miks higi on soolane?

Meie keha vajab elutegevuseks ka paljusid mineraalaineid. Kui hakkame higistama, väljub keha sisemusest läbi nahapooride vett. See aurub ja jahutabki nahka. Samas eraldub ka mineraalsooli ja pärast higistamist jääb neid organismis vajaka. Oluline on igasuguse füüsilise koormamise puhul palju juua – soovitatavalt mineraalvett, et higistamisega kaotatud mineraalainete varu taastada.

[ sulge vastus ]

Lisad

• Võrdle riike
• Keemiliste elementide perioodilisustabel