Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 147
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 158 Registreeru
This is inline content
Tere tulemast veebilehele teadur.ee!
Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.
Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.
Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.
Head avastamisrõõmu!
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/main.php on line 54
Kõik inimesed jagunevad veregruppide järgi nelja rühma; neid tähistatakse O, A, B ja AB. Veregrupid avastas austria õpetlane Karl Landsteiner (1868–1943). Veregrupp on pärilik ja seda iseloomustavad täiesti kindlad tunnused. Nii näiteks ei tohi vereülekandel kasutada sobimatu veregrupiga inimeselt saadud verd. Sobimatuse korral lähevad verelibled klimpi ja veresooned ummistuvad.
O-grupi verega inimesed on universaalsed doonorid (vereloovutajad), väike kogus sobib ka kõigi teiste gruppidega vere kandjatele. Grupid A ja B sobivad AB-grupiga, kuid AB-rühma verd võib üle kanda ainult sama vererühmaga inimestele.
Välis- ja keskkõrvavahel on õhuke nahake, kuulme- ehk trummikile. Seni, kuni õhurõhk selle ees ja taga on võrdsed, surub õhk kuulmekilele mõlemalt küljelt võrdse tugevusega. Kuid kõrgemal lennates on õhurõhk väiksem. Startivas ja kõrgust võtvas lennukis kahaneb õhurõhk kiiresti ja kuulmekilele seestpoolt mõjuv vasturõhk osutub suuremaks kui välisõhul. Seepärast kummub kuulmekile pisut väljapoole. Täpselt vastupidi toimub lennuki maandumisel. Samasugune pentsik tunne võib tekkida ka siis, kui auto sõidab kiiresti üle mäe. Ebamugavusest vabanemiseks aitab sügav haigutamine või närimiskummi mälumine.
Naise munaraku viljastumisel mehe seemnerakuga sulanduvad kaks kromosoomide kogumit omavahel. Pärilikkuse info on salvestunud kromosoomidesse ja need määravadki lapse välimuse, andes näiteks silmade ja juuste värvuse, näojooned ja pikkuse. Kui vanemad ja vanavanemad on kas väikest või suurt kasvu, edastatakse see omadus tavaliselt ka lapsele. Et aga isa ja ema pärilikkusetegurid segunevad, sarnanevad lapsed tavaliselt mõlemaga, kuid pole iialgi päris täpselt nende moodi. Seepärast öeldaksegi teinekord: „Tal on ema silmad ja isa juuksed”, või midagi samalaadset.
Luud peavad olema vastupidavad, et toestada keha seestpoolt. Luudeta ei saaks inimene elada, ta variseks otsekui süldina kokku. Samas võivad kõvad esemed, nagu ka luud, teinekord murduda. Põhimõtteliselt saab luud võrrelda puuoksaga: seda saab painutada teatava määrani, mille järel murdub, sest talle mõjuv jõud muutub liiga suureks.
Närimiskummi mass on pehme, veniv – ja, nagu nimigi ütleb, tehtud kummist. Niimoodi saabki seda üsna kaua mäluda või koguni tobedaid mulle suust välja puhuda. Arusaadavalt on igal tootjal närimiskummi valmistamiseks oma retsept, mida ta ei reeda kellelegi. Kuid põhiliselt on koostis ikka üks ja sama. Kõigepealt keedetakse kummimassi, et bakterid häviksid ja mustus eemalduks. Siis lisatakse suhkur (on ka suhkruvaba närimiskummi, mida valmistatakse mõne magusaine abil), siirup ja näiteks piparmündi- või maasikamaitselist ainet. Segu surutakse soojalt võllide vahelt läbi, kus vormub laiaks õhukeseks lindiks. Võiks arvata, et see kleepub masina külge, kuid siin aitab kavalus, nimelt puistatakse peale väga peent tuhksuhkrut. Masinas on automaatsed noad, mis lõikavad massi sobivas suuruses tükikesteks.
Võib juhtuda, et inimese keha on mõne aine vastu ülitundlik ja reageerib allergiliselt. Selliste ainete kas või pisikoguse mõjul tursub nina ja silmade limaskest. Silmadest voolab pisaraid, ninast tuleb lima ja tekkida võib koguni hingamispuudulikkus. Tuntuim allergia vorm on heinanohu. Inimesed, kes selle all kannatavad, reageerivad ülitundlikult mingile õietolmule. Allergiat võib esineda ka mõne kemikaali, puu- ja köögiviljasordi või tolmu puhul.
Meie keha reageerib ümbruse temperatuurile väga tundlikult. Kui on liiga soe, siis hakkame higistama, kui külmetame, siis lõdiseme ja sellega kaasneb sageli ka hammaste plagin. Põhjus on üsna lihtne: kui keha märkab, et jahtub liigselt, hakkavad lihased ja kogu keha värisema. Selle tahtmatuliikumisega eraldub soojust tavalisest rohkem ja kehatemperatuur tõuseb – täpselt samamoodi kui igasuguse muu kehalise pingutuse puhul. Kui on üsna külm, siis võib väriseda koguni alalõug ja hambad hakkavadki plagisema.
Fatal error: Uncaught TypeError: round(): Argument #1 ($num) must be of type int|float, string given in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php:13
Stack trace:
#0 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php(13): round('0.37801500 1776...', 3)
#1 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/index.php(172): include('/data01/virt180...')
#2 {main}
thrown in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php on line 13
