Registreeru

Tere tulemast veebilehele teadur.ee!

Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.

Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.

Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.

Head avastamisrõõmu!

Otsing

Viimati uuendatud artiklid

• Ameerika Ühendriigid (444)
• Kanter, Gerd (100)
• astilbe (70)
• Armstrong, Neil (98)
• Teine maailmasõda (553)
• Sloveenia (110)
• Serbia (167)
• Makedoonia (95)
• Kosovo (209)
• Esimene maailmasõda (269)

Leiunurk

• Miks me näeme und?

Teadlased on ammusest ajast uurinud, miks me üldse und näeme. Sellele vaatamata on kõik seniajani mõistatus. Arvatakse, et une ajal töötleb ja analüüsib aju möödunud päeval kogutud muljeid ning mälestusi veelkordselt. Psühholoogid, kes uurivad inimese teadvust, arvavad ühtlasi, et unes tulevad esile tahtmatud soovid ja hirmud. Kui unes nähtu täpselt üles kirjutada ja seda uurida, võib mõnikord ära arvata, milliseid probleeme kannab inimene enesega kaasas. Huvitav, et inimene peabki ilmselt und nägema. Kui keegi jääb liiga kauaks ärkvele ja ei näe und, järgneb viimaks hirmuseisund või nähakse asju, mida pole üldse olemas.

[ sulge vastus ]

• Kuidas töötab süda?

Keha vajab elutegevuseks hapnikku, mis tuleb organismis kõikjale laiali kanda. Selleks on süda, umbes rusikasuurune lihas, mis pumpab verd läbi veresoonte – arterite ja veenide. Süda koosneb kahest poolest, parem pool pumpab kasutatud verd kehast tagasi ja läbi kopsude, kust saab uut hapnikku. See pumbatakse nüüd juba vasaku südamevatsakese abil taas kehasse laiali. Õnneks töötab süda – erinevalt paljudest teistest lihastest – täiesti automaatselt ja tahtmatult. Nii ei tarvitsegi keegi oma südamelöökidele tähelepanu pöörata.

[ sulge vastus ]

• Kuidas arstid oskavad ravida?

Arstid on ülikoolis palju aastaid õppinud, kuidas inimese organism toimib. Arst oskab pärast haige uurimist otsustada, milles on viga ja mida tuleks selle korvamiseks ette võtta. Inimese keha on tohutult keerukas. Seepärast ongi arstid spetsialiseerunud selle teatavatele osadele: on hambaarste, nahaarste, kõrva-, nina- ja kurguarste jne.

[ sulge vastus ]

• Miks voolab veri läbi meie keha?

Kehas on väga palju mitmesuguseid elundeid, mis pidevalt töötavad täisvõimsusel. Selleks vajavad nad mõistagi toitu ja hapnikku, et energiat saada. Veres on loendamatu arv pisikesi vereliblesid, mis lakkamatult jaotavad keha elunditele toitainete ja hapniku pisikoguseid. Seda võiks koguni võrrelda pitsa kojutellimisteenusega. Veri voolab torustikus, veresoontes (arterites, veenides ja juussoontes ehk kapillaarides), mille kogupikkus on mitu tuhat kilomeetrit. Verel on teinegi lisaülesanne, see peab võitlema kehasse sattunud haigusetekitajatega.

[ sulge vastus ]

• Kuidas tekivad sõrmejäljed?

Inimese nahk polegi nii sile, kui näib. Mikroskoobis suurendatuna vaatlemisel tundub, nagu oleks pigem tegemist vulkaanilise kraatrimaastikuga. Eriti tähelepanuväärsed on peopesa pisikesed süvendid. Igal inimesel on need sünnist saadik olemas. Kuid täiesti eriline on nende puhul see, et nii nagu autokummide triipjas protektor, nii aitab sõrmede muster paremini haarata ka täiesti siledaid esemeid. Sõrmeotsa joonis on igal inimesel täiesti eripärane. 19. sajandil tuli politsei kavalale mõttele hakata kurjategi-jatega võitlemisel kasutama sõrme-jälgi. Mingi eseme haaramisel jäävad sellele silmaga nähtamatud jäljendid sõrmeotste nahamustrist, mida saab erilise pulbriga nähtavaks muuta. Seepärast nimetataksegi neid sõrmejälgedeks. Kui kahtlusalune tabatakse, piisab tema sõrmede võrdlemisest kuriteopai-galt leitud jäljenditega. Kui need ühtivad, võibki kurjategija kohtu alla anda.

[ sulge vastus ]

• Miks hakkavad hambad külmas plagisema?

Meie keha reageerib ümbruse temperatuurile väga tundlikult. Kui on liiga soe, siis hakkame higistama, kui külmetame, siis lõdiseme ja sellega kaasneb sageli ka hammaste plagin. Põhjus on üsna lihtne: kui keha märkab, et jahtub liigselt, hakkavad lihased ja kogu keha värisema. Selle tahtmatu liikumisega eraldub soojust tavalisest rohkem ja kehatemperatuur tõuseb – täpselt samamoodi kui igasuguse muu kehalise pingutuse puhul. Kui on üsna külm, siis võib väriseda koguni alalõug ja hambad hakkavadki plagisema.

[ sulge vastus ]

• Miks on igal inimesel erinev hääl?

Inimese hääl tekib kõrisõlmes, kus häälekurrud hakkavad väljahingatava õhu joas võnkuma. Õigupoolest toimub see võrdlemisi sarnaselt kitarrikeeltega. Kuid samas resoneerib ehk võngub kaasa nii suu- kui ka ninaõõs, võimendades häälekurdude võnkumist. Ka kitarri korpus toimib samalaadselt, tugevdades keelte suhteliselt vaikset heli. Igal inimesel toimub see resoneerimine erinevalt, seepärast kõlabki iga hääl ainupäraselt.

[ sulge vastus ]

Lisad

• Võrdle riike
• Keemiliste elementide perioodilisustabel