Registreeru

Tere tulemast veebilehele teadur.ee!

Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.

Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.

Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.

Head avastamisrõõmu!

Otsing

Viimati uuendatud artiklid

• Ameerika Ühendriigid (444)
• Kanter, Gerd (100)
• astilbe (70)
• Armstrong, Neil (98)
• Teine maailmasõda (553)
• Sloveenia (110)
• Serbia (167)
• Makedoonia (95)
• Kosovo (209)
• Esimene maailmasõda (269)

Leiunurk

• Miks on beebid nii tillukesed?

Beebi areneb pisitillukesest rakust -munarakust-, mille on viljastanud seemnerakk. Viljastatud munarakk leiab enesele ema kõhus olevas limaskestas sobiva sopi ja jääb sinna pidama. Esialgu on munarakk väiksem, kui nööpnõela pea. Alates kümnendast rasedusnädalast nimetatakse tulevast beebit embrüoks ehk looteks. Neljandal rasedusnädalal  on embrüo pikkus umbes 0,5 sentimeetrit. Viiendal nädalal hakkab arenema ta süda, seitsmendal hakkavad moodustuma sõrmed, varbad ja silmalaud. Kaheksandaks nädalaks tekivad loote siseelundite algmed. Üheksandal rasedusnädalal hakkavad ilmet võtma nägu, suu, nina, sõrmed ja varbad.

Pärast üheksa kuu möödumist tuleb beebi ilmale, tavaliselt kaalub ta 3-4 kg ning tema pikkus on 48-54 sentimeetrit.

[ sulge vastus ]

• Kust saadakse kohvi?

Ekvaatori lähistel sooja kliimaga maades kasvatatakse kohvipõõsaid. Nendel on igihaljad lehed ja pisikesed tumerohelised viljad, milles leidub kaks tuuma ehk seemet. Need ongi kohvioad. Saagi koristamisel nopitakse viljad, võetakse kohvioad välja ja röstitakse kuni pruunistumiseni. Just selle tõttu tekivad nendes isepärased maitse- ja lõhnaained. Euroopas tuntakse kohvi kui mõnujooki alates 17. sajandist.

[ sulge vastus ]

• Mis on geen?

Geen on võõrsõna, mis tähendab pärilikkuse üksust. Geenid on kromosoomides sisalduva DNA molekulide teatavad ahelad. Just need määravad, millised omadused pärib laps oma vanematelt.

[ sulge vastus ]

• Miks on meil naba?

Tulevane beebi peab toitu saama ka ema kõhus. Loomulikult ei saa talle seal näiteks lutipudelit anda. Loode on emaga seotud nabaväädi kaudu ning saab selle kaudu toitaineid ja hapnikku. Järelikult peab ema raseduse ajal eriti hoolikalt valima, mida sööb. Ühtlasi hingab ema siis ka oma lapse eest. Niipea kui laps väljub ema kõhust, hakkab ta otsekohe ise hingama. Sündimise järel ei vaja ta enam nabavääti, ja kuna selle kaudu ei saabu enam ema verd, võib kas ämmaemand või arst selle ettevaatlikult katki lõigata. Mis sellest otsekui mälestuseks alles jääb, ongi nabaauk.

[ sulge vastus ]

• Mitu luud on inimesel?

Kui beebi sünnib, on tema kehas 350 luud. Ajapikku kasvavad mitmed nendest kokku ja täiskasvanul on kõigest 206 luud. Neid hoiavad omavahel koos liidused ja liigesed. Luud koosnevad veest, kollageenist ja mineraalsooladest, mis sisaldavad peamiselt kaltsiumi. Kollageen teeb luud elastseks, kaltsium aga hoolitseb nende vastupidavuse eest. Luid läbivad veenide ja närvide kanalid. Luude külge kinnituvad lihased ja kõõlused. Tänu luudele, lihastele ja liigestele saame liikuda. Mõned luud kaitsevad siseelundeid vigastumise eest.

[ sulge vastus ]

• Miks põevad lapsed lastehaigusi?

Meid ümbritsev maailm on tulvil baktereid ja viiruseid, need on aga pisitillukesed haigusetekitajad. Sattudes kehasse, hakkavad need vereringes paljunema ja mingit haigust põhjustama. Keha märkab väikesi sissetungijaid ja õpib neid kahjutuks tegema. Kuid lapse organismil pole selleks veel küllaldaselt kogemusi ja seepärast põeb peaaegu igaüks nendest korra mingit tüüpilist lastehaigust, olgu tuulerõugeid, mumpsi või punetisi. See on ebameeldiv, kuid õnneks mitte ränk. Paari-kolme päevaga saab noor organism haigusetekitajatest võitu ja hakkab paranema. Hea on seegi, et „märkmed” selle haiguse ärahoidmise kohta jäävad kehasse. Kes näiteks lapsena on põdenud tuulerõugeid, ei haigestu nendesse enam iial. Seda nimetatakse immuunsuseks.

[ sulge vastus ]

• Miks hingeõhk külmas aurab?

Väljahingatav õhk on soojenenud inimese kehatempe-?ratuurini, niisiis umbes 37 Celsiuse kraadini. Lisaks sellele on hingeõhk meie kehas niiskunud. Kui õues on külm, muutub see niiskus jalamaid nähtavaks otsekui aur, mis jahedas toas kerkib kohvitassist. Suvel erinevad hingeõhu ja välisõhu temperatuurid mõistagi vähem ja seepärast ei näegi väljahingatava õhu niiskust auruna.

[ sulge vastus ]

Lisad

• Võrdle riike
• Keemiliste elementide perioodilisustabel