Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 147
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 158 Registreeru
This is inline content
Tere tulemast veebilehele teadur.ee!
Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.
Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.
Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.
Head avastamisrõõmu!
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/main.php on line 54
Lihaseid on meie kehas kõikjal. Iga liigutus, olgu käe tõstmine, toidu hammustamine või koguni nina kirtsutamine toimub ainult lihaste abil. Teatavaid liigutusi saame teha tahtlikult, teiste eest hoolitseb keha ise, ilma et saaksime sellesse sekkuda. Sellisteks on näiteks südamelihaste töö, niisiis südamelöögid. Lihased vajavad tööks „kütust”, suhkrut. Seda saab inimene toidu (näiteks leiva, puu- ja köögivilja) kaudu seedeelundite kaasabil. Veri kannab suhkru kõikidesse lihastesse.
Sõrme- ja varbaküüned väljuvad nn. küünejuurest, kasvades ühtlasi lakkamatult. Sõrmeküünte ülesanne on säästa tundlikke sõrmeotsi otsekui pisikeste kaitsekilpidena. Sõrme- ja varbaküüned kasvavad kuu jooksul umbes 3 millimeetrit. Kui keegi ei taha seda uskuda, võib küünele teha värvi abil täpikese ja jääda ootama, kuni see välja kasvab: tasapisi rändab täpp küüne otsa poole.
Välis- ja keskkõrvavahel on õhuke nahake, kuulme- ehk trummikile. Seni, kuni õhurõhk selle ees ja taga on võrdsed, surub õhk kuulmekilele mõlemalt küljelt võrdse tugevusega. Kuid kõrgemal lennates on õhurõhk väiksem. Startivas ja kõrgust võtvas lennukis kahaneb õhurõhk kiiresti ja kuulmekilele seestpoolt mõjuv vasturõhk osutub suuremaks kui välisõhul. Seepärast kummub kuulmekile pisut väljapoole. Täpselt vastupidi toimub lennuki maandumisel. Samasugune pentsik tunne võib tekkida ka siis, kui auto sõidab kiiresti üle mäe. Ebamugavusest vabanemiseks aitab sügav haigutamine või närimiskummi mälumine.
Tavaliselt on inimese kehatemperatuur 37 kraadi Celsiuse järgi, see on tema soodsaim „töötemperatuur”. Kui keha ründavad viirused või bakterid, tõuseb temperatuur – see ongi palavik. Niimoodi üritab organism võidelda veresse sattunud haigusetekitajatega: võib koguni öelda, et haigus higistatakse välja. Seni, kuni palavik pole väga kõrge (võib ulatuda 40 Celsiuse kraadini), on haiguse kulg veel loomupärane.
Ükski juuksekarv ei ela igavesti. Tavaliselt püsivad need kuni neli aastat, et siis tasapisi surra ja välja langeda. Juuksenäsast hakkab siis arenema uus karv. Nii on juuste väljalangemine igati normaalne ja ka oluline, et juuksed pidevalt uueneksid. Kuid teatavad veres sisalduvad ained – androgeenid ehk meessuguhormoonid – võivad hakata uute juuste kasvamist pärssima. Eriti eakamatel meestel kujuneb sellest kiilaspäisus: väljalangenud juuksed ei asendu enam uutega. Tasapisi jääb järele ainult paljas pea. Kiilaspäisus võib isalt pojale edasi kanduda ka pärilikult. Nii muutuvad teinekord isegi nooremad mehed kiilaspäisteks.
Niipea kui haav sulgub hüübinud verest korbaga, muutuvad naha rakud selle allaktiivseteks. Nad hakkavad kiiresti poolduma ja paljunema. Tasapisi, millimeeterhaaval hoolitsevad nad selle eest, et naha kahjustunud koht uuesti kinni kasvaks. Paari päevaga on kõik juba peaaegu taastunud. Suuremast haavast võib jääda arm: naharakkude jaoks on tähtis taastamise kiirus, mitte aga tulemuse „nägusus”.
Üks liiter õunamahla saadakse umbes 1,5 kilogrammist õuntest. Need pestakse hoolikalt ja pannakse siis purustisse. Tekib õunapuder, millest pressitaksegi mahla. See on aga esialgu läbipaistmatult hägune „viljalihaga mahl”. Selitatud,läbipaistvat õunamahla saab filtreerides. Kui aga mahl jätta iseenese hoolde, rikneks see kindlasti veel enne kauplusesse jõudmist. Selle vältimiseks tuleb mahla kuumutada – tööstuses nimetatakse seda pastöriseerimiseks. Nüüd säilib mahl kinnises pakendis või pudelis vähemalt aasta.
Fatal error: Uncaught TypeError: round(): Argument #1 ($num) must be of type int|float, string given in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php:13
Stack trace:
#0 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php(13): round('0.78100700 1746...', 3)
#1 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/index.php(172): include('/data01/virt180...')
#2 {main}
thrown in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php on line 13
