Registreeru

Tere tulemast veebilehele teadur.ee!

Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.

Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.

Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.

Head avastamisrõõmu!

Otsing

Viimati uuendatud artiklid

• Ameerika Ühendriigid (444)
• Kanter, Gerd (100)
• astilbe (70)
• Armstrong, Neil (98)
• Teine maailmasõda (553)
• Sloveenia (110)
• Serbia (167)
• Makedoonia (95)
• Kosovo (209)
• Esimene maailmasõda (269)

Leiunurk

• Miks ilmuvad näole vistrikud?

Nahas on kõikjal pisikesi rasunäärmeid, mis toodavad rasvataolist ainet. See on naha jaoks väga tarvilik. Kuid puberteedi saabumisel võib juhtuda, et keha toodab liigsel hulgal neid hormoone, mis viivad sugulisele küpsemisele. Paraku – ka loodus teeb teinekord vigu – ergutavad needsamad hormoonid ka rasunäärmete tegevust, näärmejuhad võivad ummistuda ja rasu ei pääsegi välja. Kui sinna pääsevad kahjulikud mikroobid, tekibki põletik ja näole ilmub ebameeldiv vistrik.

[ sulge vastus ]

• Miks on köögivili tervislik?

Köögivili kuulub üldse kõige tervislikumate toiduainete hulka ja seda tuleb igapäevases toiduvalikus pakkuda nii toorelt kui keedetult. Seal on palju süsivesikuid, kuid ka vitamiine ja mineraalaineid. Lisaks sellele püsib kõht köögiviljatoitudest kaua täis ja need hoolitsevad ka seedimise korrasoleku eest. Pealegi ei lähe nende söömine iialgi igavaks – köögivilja on üsna palju liike, näiteks spinat, peasalat ja lehtsalat, siis spargel, rabarber, pea-, lill- ja nuikapsas ning nende kõrval muidugi nii tähtsad juurviljad nagu porgand, redis ja rõigas. Loetelu saab veel täiendada tomati ja kurgi, kuid ka herne ja oaga. Pealegi annab aedvilja söömine kähku energiat ning soodustab kontsentreerumist nii koolis kui ka sportimisel.

[ sulge vastus ]

• Miks meie jalad mõnikord „surevad”?

Selleks et veri saaks kõiki elundeid ning lihaseid toitaine ja hapnikuga varustada, peab ta takistamatult mööda veresooni liikuma. Kui näiteks tõsta üks jalg üle põlve, võib juhtuda, et mõni arter surutakse kokku. Vereringlus katkeb ning jala liha-sed ja närvid hakkavad verevaeguse all kannatama. Nii tekibki surisev tunne: jalg on „surnud”. Niipea kui vereringlus taastub, hakkab ebameeldiv tunne hajuma, napilt paari minutiga on kõik taas korras.

[ sulge vastus ]

• Miks tuleb piirata magusa söömist?

Maiustustes peituv suhkur kahjustab hambaid ja teeb tüsedaks. Nimelt on suhkrul väga suur kalorsus, kuid madal toiteväärtus. Suhkur läheb kiiresti verre. Seepeale teavitab organism aju: „Ahaa, minus on liiga palju suhkrut!”, ja keha hakkab tootma rohkem insuliini. See on hormoon, mis lagundab suhkrut. Kui on aga tõepoolest liigselt maiustatud, võib hormoonisüsteemis tekkida tõrge ja veresse läheb liiga palju insuliini. Tulemuseks on mitte ainult väsimus, isegi peapööritus, vaid seegi, et organism ei oska nii suure suhkrukogusega muud midagi ette võtta, kui ladustab selle rasvana. Nii muututaksegi tüsedaks, kui mitte koguni lausa paksuks. Ometi pole keelatud aeg-ajalt ka pisut maiustada.

Oluline on pärast magusa söömist hambaid korralikult puhastada. Nimelt tekib suus hape, mis hakkab hambaid kahjustama ja söövitab nendesse augud. Kui parajasti puudub võimalus hambaid pesta, aitab ka suhkruvaba närimiskummi mälumine. 20 minuti pärast on sülg igasugused happejäägid minema kandnud.

[ sulge vastus ]

• Milline on mikroskoobi ehitus ja kuidas see riist toimib?

„Mikro” on tuletis kreeka sõnast, mis tähendab „väike”. Mikroskoop teeb tänu paljukordsele suurendamisele nähtavaks pisikesed objektid, mida palja silmaga ei näe, toimides samal põhimõttel nagu luup. Mikroskoobis on mitu läätse, lihtsaimas põhiliselt kaks – lühikese fookuskaugusega objektiiv ja enam-vähem tavalise luubi suurendusvõimega okulaar. Objektiivi ülesanne on tekitada vaadeldavast objektist suurendatud vahekujutis, mida omakorda vaadeldakse läbi okulaari. Mikroskoobi suurendusvõime oleneb peamiselt objektiivi suurendusest ja läätsede paiknemisest. Erimikroskoope varustatakse veel mitme lisaläätsega, et saada veelgi suuremat suurendust ja parandada pildi kvaliteeti. Elektronmikroskoobis ei kasutata kujutise saamiseks valguskiiri, vaid elektronide vihku.

[ sulge vastus ]

• Millal jõutakse puberteediikka?

Puberteet tähendab sedasama mis suguküpsus. Tavaliselt tekib see 11. ja 15. eluaasta vahel. Sel ajal hakkavad välised sootunnused kiiresti arenema. Kubemepiirkonnas tekib karvakasv, tüdrukud saavad rinnad ja esimese menstruatsiooni. Poistel ilmub häälemurre ja algavad seemnepursked. Samal ajal muutub ka hormoonide tasakaal kehas, mis võib mõjutada poiste ja tüdrukute käitumisviisi. Siis tuntakse ennast ebakindlana ja rahutuna. Kuid eks seegi kuulub elu enese juurde.

[ sulge vastus ]

• Mis juhtub kehas palaviku puhul?

Tavaliselt on inimese kehatemperatuur 37 kraadi Celsiuse järgi, see on tema soodsaim „töötemperatuur”. Kui keha ründavad viirused või bakterid, tõuseb temperatuur – see ongi palavik. Niimoodi üritab organism võidelda veresse sattunud haigusetekitajatega: võib koguni öelda, et haigus higistatakse välja. Seni, kuni palavik pole väga kõrge (võib ulatuda 40 Celsiuse kraadini), on haiguse kulg veel loomupärane.

[ sulge vastus ]

Lisad

• Võrdle riike
• Keemiliste elementide perioodilisustabel