Registreeru

Tere tulemast veebilehele teadur.ee!

Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.

Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.

Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.

Head avastamisrõõmu!

Otsing

Viimati uuendatud artiklid

• Ameerika Ühendriigid (444)
• Kanter, Gerd (100)
• astilbe (70)
• Armstrong, Neil (98)
• Teine maailmasõda (553)
• Sloveenia (110)
• Serbia (167)
• Makedoonia (95)
• Kosovo (209)
• Esimene maailmasõda (269)

Leiunurk

• Mispärast on autos tülikas lugeda?

Kui inimene liigub, siis peab ta samaaegselt nägema ja tajuma oma ümbrust. Liikumisel ei usalda keha mitte ainult tasakaalumeelt, vaid otsib abi ka silmadelt. Ta peab nägema, millises suunas liikumine toimub. Kui istuda sõitvas autos ja lugeda raamatut, läheb tasakaalumeel segi: see teavitab, et keha liigub, kuid samal ajal piidlevad silmad kirjaridu raamatus. Tulemuseks võib olla peapööritus.

[ sulge vastus ]

• Miks silmad pilguvad?

Silmalaud avanevad ja sulguvad täiesti automaatselt. See on meie organismi kaitsemehhanism. Tänu laugude järjekindlale liikumisele jaotub pisaravedelik ühtlaselt silmamunale ning laud pesevad tolmu ja mustuse ära otsekui auto klaasipuhastajad. Silmad püsivad niisketena; see on aga vajalik, et silmamuna pöörduks tõrgeteta. Pealegi doseerib pilgutamine pisaravedelikku alati sobival hulgal, et see ei hakkaks silmast välja voolama.

[ sulge vastus ]

• Kuidas tekivad sõrmejäljed?

Inimese nahk polegi nii sile, kui näib. Mikroskoobis suurendatuna vaatlemisel tundub, nagu oleks pigem tegemist vulkaanilise kraatrimaastikuga. Eriti tähelepanuväärsed on peopesa pisikesed süvendid. Igal inimesel on need sünnist saadik olemas. Kuid täiesti eriline on nende puhul see, et nii nagu autokummide triipjas protektor, nii aitab sõrmede muster paremini haarata ka täiesti siledaid esemeid. Sõrmeotsa joonis on igal inimesel täiesti eripärane. 19. sajandil tuli politsei kavalale mõttele hakata kurjategi-jatega võitlemisel kasutama sõrme-jälgi. Mingi eseme haaramisel jäävad sellele silmaga nähtamatud jäljendid sõrmeotste nahamustrist, mida saab erilise pulbriga nähtavaks muuta. Seepärast nimetataksegi neid sõrmejälgedeks. Kui kahtlusalune tabatakse, piisab tema sõrmede võrdlemisest kuriteopai-galt leitud jäljenditega. Kui need ühtivad, võibki kurjategija kohtu alla anda.

[ sulge vastus ]

• Miks me õhtuks ära väsime?

Ise me seda ei märka, kuid ometi töötab organism terve päeva suure koormusega: seedekulglas (maos ja sooltes) lagundatakse toit aineteks, mis kanduvad verega kõikidesse elunditesse. Kopsud imevad järjepidevalt õhku ja viivad selle hapnikku veresse. Süda tuksub pausideta ja pumpab terves organismis verd ringi. Ka aju võtab vastu ning töötleb päev läbi meeleaistinguid ja infot. See kõik on loomulik, kuigi teadlikult keegi midagi niisugust ei märka. Ometi vajab organism ka puhkepausi. Loomulikult ei saa keha ennast lihtsalt niisama välja lülitada, aga siiski on une ajal elundite enamikul tööd-tegemist vähem. Nad võivad puhata, et juba järgmisel hommikul uuenenud jõuga tööle asuda.

[ sulge vastus ]

• Mis ülesanne on närvidel?

Terves kehas leiduvad närvid on äärmiselt peened kiud, mis seovad kõiki elundeid ajuga. Närvide kaudu toimub näiteks meeleorganitest saadava info edastamine, et aju saaks neid analüüsida. Kuid ühtaegu toimub ka vastupidine: aju annab samuti närvide kaudu elunditele ja lihastele korraldusi. Kui soovid just praegu pöörata meie raamatu lehekülge, annab aju vastavad käsud sõrmedele. Kui heita pilk juba järgmisele leheküljele, edastub nähtu omakorda närvide kaudu silmast ajusse. Närvid toimivad ülipisikeste elektrivoolude ja keemiliste reaktsioonide abil.

[ sulge vastus ]

• Kuidas kasvab haav uuesti kinni?

Niipea kui haav sulgub hüübinud verest korbaga, muutuvad naha rakud selle all aktiivseteks. Nad hakkavad kiiresti poolduma ja paljunema. Tasapisi, millimeeterhaaval hoolitsevad nad selle eest, et naha kahjustunud koht uuesti kinni kasvaks. Paari päevaga on kõik juba peaaegu taastunud. Suuremast haavast võib jääda arm: naharakkude jaoks on tähtis taastamise kiirus, mitte aga tulemuse „nägusus”.

[ sulge vastus ]

• Mitu veregruppi on olemas?

 

Kõik inimesed jagunevad veregruppide järgi nelja rühma; neid tähistatakse O, A, B ja AB. Veregrupid avastas austria õpetlane Karl Landsteiner (1868–1943). Veregrupp on pärilik ja seda iseloomustavad täiesti kindlad tunnused. Nii näiteks ei tohi vereülekandel kasutada sobimatu veregrupiga inimeselt saadud verd. Sobimatuse korral lähevad verelibled klimpi ja veresooned ummistuvad.

O-grupi verega inimesed on universaalsed doonorid (vereloovutajad), väike kogus sobib ka kõigi teiste gruppidega vere kandjatele. Grupid A ja B sobivad AB-grupiga, kuid AB-rühma verd võib üle kanda ainult sama vererühmaga inimestele.

[ sulge vastus ]

Lisad

• Võrdle riike
• Keemiliste elementide perioodilisustabel