Registreeru

Tere tulemast veebilehele teadur.ee!

Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.

Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.

Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.

Head avastamisrõõmu!

Otsing

Viimati uuendatud artiklid

• Ameerika Ühendriigid (444)
• Kanter, Gerd (100)
• astilbe (70)
• Armstrong, Neil (98)
• Teine maailmasõda (553)
• Sloveenia (110)
• Serbia (167)
• Makedoonia (95)
• Kosovo (209)
• Esimene maailmasõda (269)

Leiunurk

• Mitu hammast on inimesel?

Esimesed hambad hakkavad kasvama beebi kuuendal elukuul. Need on niinimetatud piimahambad, ühtekokku tuleb neid kakskümmend. Kaheaastasel lapsel on need kõik juba olemas. Viienda ja kolmeteistkümnenda eluaasta vahemikus asenduvad piimahambad 28 kuni 32 jäävhambaga vastavalt sellele, kas kõige tagumised niinimetatud tarkusehambad üldse kasvavad või mitte. Peaaegu alati tuleb tarkusehambad välja tõmmata, sest sageli kasvavad need vääriti ja lagunevad. Terviklik hammastik koosneb 8 lõikehambast, 4 silmahambast, 16 purihambast ja lisaks ka 4 tarkusehambast.

[ sulge vastus ]

• Miks põevad lapsed lastehaigusi?

Meid ümbritsev maailm on tulvil baktereid ja viiruseid, need on aga pisitillukesed haigusetekitajad. Sattudes kehasse, hakkavad need vereringes paljunema ja mingit haigust põhjustama. Keha märkab väikesi sissetungijaid ja õpib neid kahjutuks tegema. Kuid lapse organismil pole selleks veel küllaldaselt kogemusi ja seepärast põeb peaaegu igaüks nendest korra mingit tüüpilist lastehaigust, olgu tuulerõugeid, mumpsi või punetisi. See on ebameeldiv, kuid õnneks mitte ränk. Paari-kolme päevaga saab noor organism haigusetekitajatest võitu ja hakkab paranema. Hea on seegi, et „märkmed” selle haiguse ärahoidmise kohta jäävad kehasse. Kes näiteks lapsena on põdenud tuulerõugeid, ei haigestu nendesse enam iial. Seda nimetatakse immuunsuseks.

[ sulge vastus ]

• Kuidas tunneme lõhnu?

Lõhnad jõuavad sissehingatava õhuga ninasse ja neid hakkavad eristama ninakoopas asetsevad lõhnanärvilõpmed. Sel viisil saab inimene tunnetada taas midagi sellist, mida ei saa vahetult kompida. Nina ning ka kõrvad, silmad, keel ja nahk on meeleelundid. Nina on inimese jaoks ka tähtis orienteerumis- ja hoiatusvahend. Kui näiteks toit läheb kõrbema, siis märgatakse seda tõenäoliselt kõigepealt lõhnast ja siis saab panni kähku pliidilt ära tõsta. Lõhna abil saab määrata, kas jogurt või muu toiduaine on veel söömiskõlblik. Mida lõhnad tähendavad ja millisel juhul need tekivad, seda õpib laps päevast päeva täiesti iseenesest.

[ sulge vastus ]

• Kes leiutas mikroskoobi?

Esimese mikroskoobi ehitas usutavasti 1595. aastal prilliklaasilihvija Hans Janssen. See koosnes kolmest üksteise sisse nihutatavast torust kogupikkuses peaaegu 42 sentimeetrit ja andis 3- kuni 9-kordse suurenduse (see olenes toru pikkusest). Mööduma pidi veel palju aega, enne kui jõuti praegusaegsete, kuni 1500-kordse suurendusega optiliste ja siis juba veel võimsamate elektronmikroskoopideni. Viimased suudavad anda mitme miljoni kordset suurendust. Mikroskoop on teaduse jaoks tähtis leiutis; tänu sellele võis kasutusele võtta meetmeid haiguste vastu võitlemiseks. Tuntud teadlane Robert Koch sai 1905. aastal Nobeli preemia tuberkuloosi uurimise ja selle haiguse tekitaja avastamise eest. Seda tegi ta mikroskoobi abil.

[ sulge vastus ]

• Miks mõned inimesed on allergilised?

Võib juhtuda, et inimese keha on mõne aine vastu ülitundlik ja reageerib allergiliselt. Selliste ainete kas või pisikoguse mõjul tursub nina ja silmade limaskest. Silmadest voolab pisaraid, ninast tuleb lima ja tekkida võib koguni hingamispuudulikkus. Tuntuim allergia vorm on heinanohu. Inimesed, kes selle all kannatavad, reageerivad ülitundlikult mingile õietolmule. Allergiat võib esineda ka mõne kemikaali, puu- ja köögiviljasordi või tolmu puhul.

[ sulge vastus ]

• Mis juhtub toidu neelamisel?

Suus seguneb toit süljega ja nii moodustub eriline puder, mis neelamisel läheb söögitorusse. See on otsekui elastne voolik, mis järjekindlalt avardub ja kokku tõmbub. Just tänu sellisele liikumisele surutaksegi toit makku. Ka magu tõmbab ennast aeg-ajalt kokku, et siis jällegi suureneda. Niimoodi peeneneb toit veelgi. Maos tekib maonõret, mis lagundab toiduputru. See läheb soolestikku, kus imetakse välja kõik vajalikud toitained, need siirduvad veresse. Vereringe hoolitseb selle eest, et keha kõik rakud saaksid toitaineid. Jääksaadused, mida keha ei kasuta, eritatakse rooja ja kusena, osalt ka higina.

[ sulge vastus ]

• Miks on meie peas nii palju juukseid?

Pead katvad juuksed on jäänuk meie eellastelt. Juuksed kaitsevad tundlikku pead kõigepealt kahjuliku päikesekiirguse eest. Iga juuksekarv kasvab näsas, need asetsevad peanahas. Inimestel on peas umbes 100 000 kuni 150 000 juuksekarva.

[ sulge vastus ]

Lisad

• Võrdle riike
• Keemiliste elementide perioodilisustabel