Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 147
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 158 Registreeru
This is inline content
Tere tulemast veebilehele teadur.ee!
Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.
Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.
Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.
Head avastamisrõõmu!
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/main.php on line 54
Keeles on hulk lihaseid, muidu ei saaks seda nii täpselt liigutada, et toitu suus segada ja kõnelemiseks häälikuid moodustada. Kui keegi hakkab unes norskama, siis on põhjuseks nende lihaste ajutine lõtvumine, mistõttu keel nihkub suukoopas sügavamale ja kõri sulgub. Nüüd hakkab magaja õhu saamise pärast võitlema, ilma et ise midagi märkaks. Koos sellega tekibki vali norin, mida nimetatakse norskamiseks. Miks mehed norskavad naistest sagedamini, pole veel teada.
Lapse esimesed hambad on pisikesed ja sobivad ta väikestesse lõualuudesse. Tasapisi kasvab keha ja koos sellega suurenevad ka lõualuud. Samas jäävad hambad endisteks, sest ei kasva. Seepärast ongi loodus nii korraldanud, et esimesed ehk piimahambad asenduvad suurematega, neid on ka rohkem. Piimahambad hakkavad siis iseenesest logisema ja kukuvad välja; nende asemele kasvavad püsihambad. Kui inimene vananeb, tekib taas hammaste väljalangemine, sest need ei taha enam lõualuus ja igemetes püsida. Seepärast kannavad paljud vanad inimesed proteese ehk tehishambaid. Kuid halval hooldamisel võivad hambad hakata välja langema juba hoopis nooremas eas.
See on „elektrokardiogramm”, mis tähendab südame elektrivoolude nähtavaks tehtud graafikut. Müokardi ehk südamelihase kokkutõmbumise ja lõtvumisega kaasnevad elektriimpulsid moodustavad tüüpilise EKG-kõvera. Hälbimised sellest tüüpgraafikust võivad viidata südamehaigustele.
Inimese hääl tekib kõrisõlmes, kus häälekurrud hakkavad väljahingatava õhu joas võnkuma. Õigupoolest toimub see võrdlemisi sarnaselt kitarrikeeltega. Kuid samas resoneeribehk võngub kaasa nii suu- kui ka ninaõõs,võimendades häälekurdude võnkumist. Ka kitarri korpus toimib samalaadselt, tugevdades keelte suhteliselt vaikset heli. Igal inimesel toimub see resoneerimine erinevalt, seepärast kõlabki iga hääl ainupäraselt.
Hormoonid on erilised ained, otsekui käskjalad, mis mõjutavad kõiki keha rakke ja nende toimimist. Hormoonid tekivad vastavates näärmetes ja juhitakse verre, et tüürida organismi funktsioone, näiteks kasvamist, paljunemist, ainevahetust, seedimist, vererõhku ja stressireaktsioone. Täpselt reguleeritud tagasisidesüsteem, mida juhib hüpotalamus peaajust, hoolitseb eraldi iga üksiku hormooni tootmise eest. See elund registreerib näiteks hormoonivaeguse ja edastab vastava info ajuripatsile (see on järelikult kõigi näärmete ülemvalitseja). See omakorda levitab kehas jalamaid teisi hormoone, mis hakkavad mõjutama juba konkreetset nääret, sundides seda vajalikku hormooni tootma. Näiteks, kui peaksime sattuma mingisse ohtu, hakkavad neerupealised tootma hormooni nimega adrenaliin, mis tõstab vererõhku, kiirendab pulssi ja hingamist ning hoolitseb sellegi eest, et toitva suhkru sisaldus veres suureneks. Nii valmistume tavalisest suuremaks kehaliseks koormuseks, näiteks sportimisel. Hormoon insuliin, mida toodab pankreas ehk kõhunääre, reguleerib suhkrusisaldust veres.
Elutegevuseks vajab inimene hapnikku. Seda on suu või nina kaudu sissehingatavas õhus, mis satub mööda hingetoru ja bronhe kopsudesse. Vahepeal õhk soojeneb ja puhastub. Mõlemad kopsupooled asuvad rinnakorvis. Sissehingamisel võtavad paisuvad kopsud vastu nii palju õhuhapnikku kui võimalik, et seda edastada verele. Vereringe kaudu saavad organismi kõik rakud hapnikku.
Valutunne on muidugi ebameeldiv, kuid sellel aistingulon äärmiselt oluline ülesanne. Kui näiteks käsi satub küünlaleegi lähikonda, teavitavad närvid: „Sõrm hakkab kõrbema!” Liigne kuumus vallandab närvireaktsiooni, niisiis kuumusetunde, mis kandub närvide kaudu seljaajusse. Kuid see, peaaju pikendus, reageerib otsekohe ja käsutab käelihaseid: „Käsi tuleb otsekohe tagasi tõmmata!” Näiteks teavitab ka hambavalu sellest, et midagi pole nii nagu vaja: selle vastu peab midagi ette võtma. Nii ongi valutunne keha väga oluline signaal.
: Uncaught TypeError: round(): Argument #1 ($num) must be of type int|float, string given in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php:13
Stack trace:
#0 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php(13): round('0.23166900 1794...', 3)
#1 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/index.php(172): include('/data01/virt180...')
#2 {main}
thrown in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php on line 13