Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 147
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 158 Registreeru
This is inline content
Tere tulemast veebilehele teadur.ee!
Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.
Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.
Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.
Head avastamisrõõmu!
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/main.php on line 54
Esimesed hambad hakkavad kasvama beebi kuuendal elukuul. Need on niinimetatud piimahambad, ühtekokku tuleb neid kakskümmend. Kaheaastasel lapsel on need kõik juba olemas. Viienda ja kolmeteistkümnenda eluaasta vahemikus asenduvad piimahambad 28 kuni 32 jäävhambaga vastavalt sellele, kas kõige tagumisedniinimetatud tarkusehambad üldse kasvavad või mitte. Peaaegu alati tuleb tarkusehambad välja tõmmata, sest sageli kasvavad need vääriti ja lagunevad. Terviklik hammastik koosneb 8 lõikehambast, 4 silmahambast, 16 purihambast ja lisaks ka 4 tarkusehambast.
Meie keha reageerib ümbruse temperatuurile väga tundlikult. Kui on liiga soe, siis hakkame higistama, kui külmetame, siis lõdiseme ja sellega kaasneb sageli ka hammaste plagin. Põhjus on üsna lihtne: kui keha märkab, et jahtub liigselt, hakkavad lihased ja kogu keha värisema. Selle tahtmatuliikumisega eraldub soojust tavalisest rohkem ja kehatemperatuur tõuseb – täpselt samamoodi kui igasuguse muu kehalise pingutuse puhul. Kui on üsna külm, siis võib väriseda koguni alalõug ja hambad hakkavadki plagisema.
Kuulmiselundist on väljastpoolt näha ainult kõrvalestad. Need võtavad vastu müra ja hääli, niisiisõhus levivathelivõnkumist, mis satub kuulmekäigu otsas trumminahale ja paneb ka selle võnkuma. Võnkumine kandub kolme kuulmeluukese (vasar, alasi ja jalus) kaudu keskkõrva ja sealt edasi sisekõrva – niinimetatud teole. Sekundi murdosa vältel analüüsib aju kuulmisnärvide kaudu edastatud ärritust. Nii võib öelda, et me „kuuleme” hoopis aju abil, sest seal töödeldakse kuuldenärvi impulsid selleks, mida tegelikult tajume, näiteks sõnadeks, müraks või muusikaks.
Teinekord on meid ümbritsevas õhus imepisikesi haigusetekitajaid, niinimetatud viiruseid. Sissehingamisel jäävad need nina limaskestale, kuid see tajub, et saabunud on mingid soovimatud võõrkehad, millest tuleks vabaneda. Tulemus on see, et hingamisteed tursuvad ja ninas tekib kõditunne. Limaskest eritab nüüd palju vedelikku, et haigusetekitajaid välja pesta. Just seepärast „jooksebki” nina pidevalt, kui oleme külmetunud. Ka kopsud märkavad, et midagi pole päris korras, ja hakkavad kramplike liigutuste saatel kokku tõmbuma. Tekib aevastus ja haigusetekitajad paisatakse ninast välja.
Meie aju on äärmiselt võimekas, et igasuguseid seiku tähele panna. Kuid päeva jooksul saabuvad meeleelunditest järjest üha uued muljed, mis samuti vajavad töötlemist. Kui inimese aju peaks registreerima tõepoolest kõike, siis jõutakse – vaatamata aju tõepoolest erakordsele suutlikkusele – peatselt mingi piirini. Kui aju otsustab, et mingit teavet vajatakse ainult väga harva – ütleme, minu mingi sõbra juhututtava nime nende hulgast, keda olen pealegi kohanud ainult üks kord –, kustutatakse see info tasapisi olematuks. Täpselt samamoodi, kui vabastatakse mälumahtu arvutis. Samas nihutatakse paljud „ebaolulised” mälestused püsivamaks säilitamiseks hoopis aju teistesse piirkondadesse. Kui hakata pikemalt järele mõtlema, võivad need mõnikord taas välja ilmuda.
Inimese hääl tekib kõrisõlmes, kus häälekurrud hakkavad väljahingatava õhu joas võnkuma. Õigupoolest toimub see võrdlemisi sarnaselt kitarrikeeltega. Kuid samas resoneeribehk võngub kaasa nii suu- kui ka ninaõõs,võimendades häälekurdude võnkumist. Ka kitarri korpus toimib samalaadselt, tugevdades keelte suhteliselt vaikset heli. Igal inimesel toimub see resoneerimine erinevalt, seepärast kõlabki iga hääl ainupäraselt.
Selleks et veri saaks kõiki elundeid ning lihaseid toitaine ja hapnikuga varustada, peab ta takistamatult mööda veresooni liikuma. Kui näiteks tõsta üks jalg üle põlve, võib juhtuda, et mõni arter surutakse kokku. Vereringlus katkeb ning jala liha-sed ja närvid hakkavad verevaeguse all kannatama. Nii tekibki surisev tunne: jalg on „surnud”. Niipea kui vereringlus taastub, hakkab ebameeldiv tunne hajuma, napilt paari minutiga on kõik taas korras.
Fatal error: Uncaught TypeError: round(): Argument #1 ($num) must be of type int|float, string given in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php:13
Stack trace:
#0 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php(13): round('0.79298500 1733...', 3)
#1 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/index.php(172): include('/data01/virt180...')
#2 {main}
thrown in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php on line 13
