Registreeru

Tere tulemast veebilehele teadur.ee!

Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.

Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.

Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.

Head avastamisrõõmu!

Otsing

Viimati uuendatud artiklid

• Ameerika Ühendriigid (444)
• Kanter, Gerd (100)
• astilbe (70)
• Armstrong, Neil (98)
• Teine maailmasõda (553)
• Sloveenia (110)
• Serbia (167)
• Makedoonia (95)
• Kosovo (209)
• Esimene maailmasõda (269)

Leiunurk

• Miks me peame jooma palju vett?

Jooma peame mitte ainult siis, kui on palav. Ka talvel tuleks päeva jooksul juua vähemalt kaks liitrit. Päevas kaotab meie keha umbes samasuguse koguse vedelikku – higiga, uriiniga ja koguni hingamisel. Hingeõhk niiskub ja viib väljahingamisel kaasa ka vett. Järelikult vajabki organism pidevalt vedelikku, et elutegevus saaks õigesti toimida. Kõige parem on juua mineraalvett, rohuteed või naturaalset mahla ilma suhkruta (see on alati pudelile või pakendile kirjutatud). Kõik muud joogid toovad kehasse juurde toitaineid. Muidugi võib teinekord vee asemel juua ka klaasi limonaadi, kuid siis tuleb jälgida, et selles poleks liiga palju suhkrut. Just kokakoolas on seda tõesti liiga palju!

[ sulge vastus ]

• Mispärast mõnikord nutetakse?

Pisarate tegelik ülesanne on silmamuna kaitsmine. Pisaravedelik peseb silmast tolmu ja toimib pisut desinfitseerivalt. Kuid loodus on hoolitsenud sellegi eest, et saaksime pisarate abil oma tundeid väljendada. Beebid, kes veel ei oska kõnelda, nutavad, kui tahavad näidata, et neil on millegipärast ebamugav. Ka täiskasvanud nutavad vahetevahel, kui nad kurvastavad. Samuti võib juhtuda, et koguni naer kutsub esile pisaraid. Need on siis rõõmupisarad. Järelikult on pisarad alati seotud tugevate emotsioonide ehk tundepuhangutega.

[ sulge vastus ]

• Miks on poistel häälemurde ajal hääl vahel kõrge, siis jällegi madal?

Häälemurdeks nimetatakse poiste hääleregistri madalamaks muutumist. Põhjuseks on kõrisõlme suurenemine ja häälekurdude pikenemine. Kuna need kasvavad kiiresti, ongi häälemurde ajal hääl kord kõrge, siis jälle madal.

[ sulge vastus ]

• Miks on beebid nii tillukesed?

Beebi areneb pisitillukesest rakust -munarakust-, mille on viljastanud seemnerakk. Viljastatud munarakk leiab enesele ema kõhus olevas limaskestas sobiva sopi ja jääb sinna pidama. Esialgu on munarakk väiksem, kui nööpnõela pea. Alates kümnendast rasedusnädalast nimetatakse tulevast beebit embrüoks ehk looteks. Neljandal rasedusnädalal  on embrüo pikkus umbes 0,5 sentimeetrit. Viiendal nädalal hakkab arenema ta süda, seitsmendal hakkavad moodustuma sõrmed, varbad ja silmalaud. Kaheksandaks nädalaks tekivad loote siseelundite algmed. Üheksandal rasedusnädalal hakkavad ilmet võtma nägu, suu, nina, sõrmed ja varbad.

Pärast üheksa kuu möödumist tuleb beebi ilmale, tavaliselt kaalub ta 3-4 kg ning tema pikkus on 48-54 sentimeetrit.

[ sulge vastus ]

• Kuidas tunneme lõhnu?

Lõhnad jõuavad sissehingatava õhuga ninasse ja neid hakkavad eristama ninakoopas asetsevad lõhnanärvilõpmed. Sel viisil saab inimene tunnetada taas midagi sellist, mida ei saa vahetult kompida. Nina ning ka kõrvad, silmad, keel ja nahk on meeleelundid. Nina on inimese jaoks ka tähtis orienteerumis- ja hoiatusvahend. Kui näiteks toit läheb kõrbema, siis märgatakse seda tõenäoliselt kõigepealt lõhnast ja siis saab panni kähku pliidilt ära tõsta. Lõhna abil saab määrata, kas jogurt või muu toiduaine on veel söömiskõlblik. Mida lõhnad tähendavad ja millisel juhul need tekivad, seda õpib laps päevast päeva täiesti iseenesest.

[ sulge vastus ]

• Mis on hormoonid?

Hormoonid on erilised ained, otsekui käskjalad, mis mõjutavad kõiki keha rakke ja nende toimimist. Hormoonid tekivad vastavates näärmetes ja juhitakse verre, et tüürida organismi funktsioone, näiteks kasvamist, paljunemist, ainevahetust, seedimist, vererõhku ja stressireaktsioone. Täpselt reguleeritud tagasisidesüsteem, mida juhib hüpotalamus peaajust, hoolitseb eraldi iga üksiku hormooni tootmise eest. See elund registreerib näiteks hormoonivaeguse ja edastab vastava info ajuripatsile (see on järelikult kõigi näärmete ülemvalitseja). See omakorda levitab kehas jalamaid teisi hormoone, mis hakkavad mõjutama juba konkreetset nääret, sundides seda vajalikku hormooni tootma. Näiteks, kui peaksime sattuma mingisse ohtu, hakkavad neerupealised tootma hormooni nimega adrenaliin, mis tõstab vererõhku, kiirendab pulssi ja hingamist ning hoolitseb sellegi eest, et toitva suhkru sisaldus veres suureneks. Nii valmistume tavalisest suuremaks kehaliseks koormuseks, näiteks sportimisel. Hormoon insuliin, mida toodab pankreas ehk kõhunääre, reguleerib suhkrusisaldust veres.

[ sulge vastus ]

• Kuidas töötab süda?

Keha vajab elutegevuseks hapnikku, mis tuleb organismis kõikjale laiali kanda. Selleks on süda, umbes rusikasuurune lihas, mis pumpab verd läbi veresoonte – arterite ja veenide. Süda koosneb kahest poolest, parem pool pumpab kasutatud verd kehast tagasi ja läbi kopsude, kust saab uut hapnikku. See pumbatakse nüüd juba vasaku südamevatsakese abil taas kehasse laiali. Õnneks töötab süda – erinevalt paljudest teistest lihastest – täiesti automaatselt ja tahtmatult. Nii ei tarvitsegi keegi oma südamelöökidele tähelepanu pöörata.

[ sulge vastus ]

Lisad

• Võrdle riike
• Keemiliste elementide perioodilisustabel