Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 147
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 158 Registreeru
This is inline content
Tere tulemast veebilehele teadur.ee!
Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.
Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.
Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.
Head avastamisrõõmu!
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/main.php on line 54
Magamise ajal näeme unenägusid, kuigi ei tarvitse järgmisel hommikul neid enam mäletada. Paljud teadlased arvavad, et unenäos elame veelkordselt läbi eelmise päeva sündmused. Järelikult töötab aju ka une ajal – ja teinekord juhtume unenäo kestel tahtmatult kõnelema, kuigi ise seda ei märkagi.
Teel kopsudesse puhastub sissehingatav õhk, tolmuebemed ja mustuseosakesed liibuvad ninas asuvatele pisikestele karvakestele. Ka niiske limaskest seob kahjulikke pisikesi osakesi. Kui oleme näiteks liiga palju tolmu sisse hinganud, hakkavad karvakesed sügelema ja siis tulebki aevastus, mis paiskab ninasse kogunenud saaste korrapealt välja. Ka siis, kui nina limaskest avastab baktereid või viiruseid, tekib loomupärane aevastusrefleks. See on otsekui tõrjereaktsioon, millega organism kaitseb ennast kahjulike pisikute eest.
Piim koosneb peamiselt veest, milles on ka valku ja rasva. Keetmisel kuumeneb kõigepealt vesi ja aurumullikesed tõusevad pinnale. Kuid valk hakkab samas üliõhukese kilena nagu nahaga ümbritsema aurumullikesi ja nii tekibki mingil hetkel silmapilkselt hulk keevat vahtu, mis peatselt üle serva kerkib. Seda tuleks ennetada, kastrulkiiresti pliidilt ära võtta. Kuid ettevaatust: see vee ja valgu segu on väga tuline!
Meie aju on äärmiselt võimekas, et igasuguseid seiku tähele panna. Kuid päeva jooksul saabuvad meeleelunditest järjest üha uued muljed, mis samuti vajavad töötlemist. Kui inimese aju peaks registreerima tõepoolest kõike, siis jõutakse – vaatamata aju tõepoolest erakordsele suutlikkusele – peatselt mingi piirini. Kui aju otsustab, et mingit teavet vajatakse ainult väga harva – ütleme, minu mingi sõbra juhututtava nime nende hulgast, keda olen pealegi kohanud ainult üks kord –, kustutatakse see info tasapisi olematuks. Täpselt samamoodi, kui vabastatakse mälumahtu arvutis. Samas nihutatakse paljud „ebaolulised” mälestused püsivamaks säilitamiseks hoopis aju teistesse piirkondadesse. Kui hakata pikemalt järele mõtlema, võivad need mõnikord taas välja ilmuda.
Need lihased, mida kasutatakse tavalisest intensiivsemalt, võivad kiireminiväsida. Seda juhtub enamasti siis, kui harrastatakse mingit harjumatut või vähetreenitud spordiala, näiteks kui mängitakse ühekorraga mitu tundi korvpalli või kihutatakse 30 kilomeetrit jalgrattal. Kehas sel puhul toimunut saab jälgida mikroskoobi all: lihase kudedesse on tekkinud pisitillukesed rebendid. Need tekitavadki surisevat valu. Paaril järgmisel päeval tuleb kehale tagada rahu, et lihased saaksid taastuda. Seejärel võib treeningut taas jätkata.
Iga hammas koosneb igemest väljaulatuvast hambakroonist ja hambajuurest, mis jääb sügavale igemesse ja lõualuusse ning hoiab hammast paigal. Hamba sisemuses (hambasäsis ehk -pulbis) on veresooned ja närvid. Hambakroon koosneb väga vastupidavast ainest. Miski pole inimese kehas nii kõva kui hambakroon. See peab olema eriti vastupidav, et saaks toitu hammustada ja mäluda. Hambaid on mitut liiki ning nii saabki toitu peenendada ja jahvatada. Tugevate hammaste säilimise huvides tuleb kasvuperioodil hoolitseda valgu- ja mineraalirikka toitumise eest, niisiis tuleks juua palju piima ja jogurtit.
Friikartuleid valmistatakse toorestest kartulitest, mida praetakse kuumas õlis. Seal muutuvad nad toredasti krõbedaks. Kui nad on valmis, siis tilgutatakse liigne õli sõela abil ära. Ometi jääb friikartulisse liiga palju rasva. Tõsi, rasv annab energiat, kuid selle liig teeb uniseks ja väsinuks ning ajab pikapeale paksuks. Friikartulites on võrratult rohkem rasva kui näiteks tavalistes keedetud kartulites ja hoopis vähem tervislikke süsivesikuid, mis tagavad organismi õige tegutsemise.
Fatal error: Uncaught TypeError: round(): Argument #1 ($num) must be of type int|float, string given in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php:13
Stack trace:
#0 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php(13): round('0.57533700 1761...', 3)
#1 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/index.php(172): include('/data01/virt180...')
#2 {main}
thrown in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php on line 13
