Registreeru

Tere tulemast veebilehele teadur.ee!

Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.

Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.

Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.

Head avastamisrõõmu!

Otsing

Viimati uuendatud artiklid

• Ameerika Ühendriigid (444)
• Kanter, Gerd (100)
• astilbe (70)
• Armstrong, Neil (98)
• Teine maailmasõda (553)
• Sloveenia (110)
• Serbia (167)
• Makedoonia (95)
• Kosovo (209)
• Esimene maailmasõda (269)

Leiunurk

• Miks on mõnel inimesel teistmoodi kehavärvus?

Täpselt nagu juustes, nii on ka nahas värvainet melaniini. Mida rohkem seda nahas sisaldub, seda tumedam on inimene. Nendel, kes elavad intensiivse päikesepaistega kohtades, nagu lõunamaalased, toodab nahk rohkem melaniini. Nahk läheb tumedamaks, mis omakorda kaitseb päikese kahjuliku ultraviolettkiirguse eest.

[ sulge vastus ]

• Miks on poistel häälemurde ajal hääl vahel kõrge, siis jällegi madal?

Häälemurdeks nimetatakse poiste hääleregistri madalamaks muutumist. Põhjuseks on kõrisõlme suurenemine ja häälekurdude pikenemine. Kuna need kasvavad kiiresti, ongi häälemurde ajal hääl kord kõrge, siis jälle madal.

[ sulge vastus ]

• Mispärast sööb inimene loomade liha?

Lihasöömise komme on pärit väga kaugetest aegadest. Selline toitumine on aidanud inimkonnal üldse ellu jääda. Nimelt leidub loomade ja samuti kalade lihas selliseid valkusid, mida keha vajab rakkude, niisiis ka lihaste ja elundite ehitusmaterjaliks. Valgud aitavad lapsel suureks kasvada. Väiksemad kogused lahjasid liha- ja kalatoite peaksid söögilaual olema vähemalt kaks korda nädalas. Väärtuslikke valke ei leidu mitte ainult lihas, vaid neid on ka loomadelt ja lindudelt saadud piimas ja munades.

[ sulge vastus ]

• Milline on mikroskoobi ehitus ja kuidas see riist toimib?

„Mikro” on tuletis kreeka sõnast, mis tähendab „väike”. Mikroskoop teeb tänu paljukordsele suurendamisele nähtavaks pisikesed objektid, mida palja silmaga ei näe, toimides samal põhimõttel nagu luup. Mikroskoobis on mitu läätse, lihtsaimas põhiliselt kaks – lühikese fookuskaugusega objektiiv ja enam-vähem tavalise luubi suurendusvõimega okulaar. Objektiivi ülesanne on tekitada vaadeldavast objektist suurendatud vahekujutis, mida omakorda vaadeldakse läbi okulaari. Mikroskoobi suurendusvõime oleneb peamiselt objektiivi suurendusest ja läätsede paiknemisest. Erimikroskoope varustatakse veel mitme lisaläätsega, et saada veelgi suuremat suurendust ja parandada pildi kvaliteeti. Elektronmikroskoobis ei kasutata kujutise saamiseks valguskiiri, vaid elektronide vihku.

[ sulge vastus ]

• Mispärast on autos tülikas lugeda?

Kui inimene liigub, siis peab ta samaaegselt nägema ja tajuma oma ümbrust. Liikumisel ei usalda keha mitte ainult tasakaalumeelt, vaid otsib abi ka silmadelt. Ta peab nägema, millises suunas liikumine toimub. Kui istuda sõitvas autos ja lugeda raamatut, läheb tasakaalumeel segi: see teavitab, et keha liigub, kuid samal ajal piidlevad silmad kirjaridu raamatus. Tulemuseks võib olla peapööritus.

[ sulge vastus ]

• Kust tuleb sülg?

Sülg tekib süljenäärmetes, neid leidub suukoopas kõikjal. Sülg koosneb veest, soolast ja valkudest. Näärmed valmistavad sülge pidevalt, isegi kuni kaks liitrit päevas. See on muidugi hea, sest kuiva suuga oleks tülikas kõnelda ja toidu allaneelamine oleks valulik. Närimise ajal seguneb sülg toiduga, et see saaks hõlpsamalt mööda söögitoru makku libiseda. Peale selle alustavad valkained juba suus toidu seedimist ja kaitsevad haigusetekitajate eest.

[ sulge vastus ]

• Miks hingeõhk külmas aurab?

Väljahingatav õhk on soojenenud inimese kehatempe-?ratuurini, niisiis umbes 37 Celsiuse kraadini. Lisaks sellele on hingeõhk meie kehas niiskunud. Kui õues on külm, muutub see niiskus jalamaid nähtavaks otsekui aur, mis jahedas toas kerkib kohvitassist. Suvel erinevad hingeõhu ja välisõhu temperatuurid mõistagi vähem ja seepärast ei näegi väljahingatava õhu niiskust auruna.

[ sulge vastus ]

Lisad

• Võrdle riike
• Keemiliste elementide perioodilisustabel