Registreeru

Tere tulemast veebilehele teadur.ee!

Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.

Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.

Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.

Head avastamisrõõmu!

Otsing

Viimati uuendatud artiklid

• Ameerika Ühendriigid (444)
• Kanter, Gerd (100)
• astilbe (70)
• Armstrong, Neil (98)
• Teine maailmasõda (553)
• Sloveenia (110)
• Serbia (167)
• Makedoonia (95)
• Kosovo (209)
• Esimene maailmasõda (269)

Leiunurk

• Miks silmad pilguvad?

Silmalaud avanevad ja sulguvad täiesti automaatselt. See on meie organismi kaitsemehhanism. Tänu laugude järjekindlale liikumisele jaotub pisaravedelik ühtlaselt silmamunale ning laud pesevad tolmu ja mustuse ära otsekui auto klaasipuhastajad. Silmad püsivad niisketena; see on aga vajalik, et silmamuna pöörduks tõrgeteta. Pealegi doseerib pilgutamine pisaravedelikku alati sobival hulgal, et see ei hakkaks silmast välja voolama.

[ sulge vastus ]

• Millest tehakse martsipani?

Seda maitsvat ja magusat massi, mida pakutakse sageli jõulude ajal, armastavad lapsed väga. Martsipani valmistatakse juba tuhat aastat, kõigepealt tehti seda Pärsias (praeguses Iraanis) mandlitest, suhkrust ja roosiveest (lõhnaainest, mida saadakse roosiõitest). Mandlid keedetakse, kooritakse ja hõõrutakse peeneks. Lisatakse suhkur ning siis tuleb massi väga kaua ja põhjalikult sõtkuda. Pärast seda pole fantaasial enam piire: martsipanist saab vormida kõikvõimalikke vigureid, näiteks loomakesi, mis värvitakse kahjutute toiduvärvidega.

[ sulge vastus ]

• Miks tekib lennuki startimisel ja maandumisel kõrvades imelik tunne?

Välis- ja keskkõrva vahel on õhuke nahake, kuulme- ehk trummikile. Seni, kuni õhurõhk selle ees ja taga on võrdsed, surub õhk kuulmekilele mõlemalt küljelt võrdse tugevusega. Kuid kõrgemal lennates on õhurõhk väiksem. Startivas ja kõrgust võtvas lennukis kahaneb õhurõhk kiiresti ja kuulmekilele seestpoolt mõjuv vasturõhk osutub suuremaks kui välisõhul. Seepärast kummub kuulmekile pisut väljapoole. Täpselt vastupidi toimub lennuki maandumisel. Samasugune pentsik tunne võib tekkida ka siis, kui auto sõidab kiiresti üle mäe. Ebamugavusest vabanemiseks aitab sügav haigutamine või närimiskummi mälumine.

[ sulge vastus ]

• Kuidas valmistatakse närimiskummi?

Närimiskummi mass on pehme, veniv – ja, nagu nimigi ütleb, tehtud kummist. Niimoodi saabki seda üsna kaua mäluda või koguni tobedaid mulle suust välja puhuda. Arusaadavalt on igal tootjal närimiskummi valmistamiseks oma retsept, mida ta ei reeda kellelegi. Kuid põhiliselt on koostis ikka üks ja sama. Kõigepealt keedetakse kummimassi, et bakterid häviksid ja mustus eemalduks. Siis lisatakse suhkur (on ka suhkruvaba närimiskummi, mida valmistatakse mõne magusaine abil), siirup ja näiteks piparmündi- või maasikamaitselist ainet. Segu surutakse soojalt võllide vahelt läbi, kus vormub laiaks õhukeseks lindiks. Võiks arvata, et see kleepub masina külge, kuid siin aitab kavalus, nimelt puistatakse peale väga peent tuhksuhkrut. Masinas on automaatsed noad, mis lõikavad massi sobivas suuruses tükikesteks.

[ sulge vastus ]

• Miks ma pean alatasa hambaid pesema?

Kui sööme või joome, jäävad hammaste kitsastesse vahemikesse toiduosakesed, nendes aga arenevad bakterid, mis liibuvad hammastele. Eriti ohtlikud on magusad toidud – need sisaldavad palju suhkrut, mis on aga bakteritele ideaalne toiduaine. Bakterid kahjustavad hambaemaili ja nii tekivad hammastesse augud. Hammaste kaitsmiseks tuleb pärast iga söögikorda neid hoolikalt puhastada.

[ sulge vastus ]

• Miks hingeõhk külmas aurab?

Väljahingatav õhk on soojenenud inimese kehatempe-?ratuurini, niisiis umbes 37 Celsiuse kraadini. Lisaks sellele on hingeõhk meie kehas niiskunud. Kui õues on külm, muutub see niiskus jalamaid nähtavaks otsekui aur, mis jahedas toas kerkib kohvitassist. Suvel erinevad hingeõhu ja välisõhu temperatuurid mõistagi vähem ja seepärast ei näegi väljahingatava õhu niiskust auruna.

[ sulge vastus ]

• Kuidas tunneme lõhnu?

Lõhnad jõuavad sissehingatava õhuga ninasse ja neid hakkavad eristama ninakoopas asetsevad lõhnanärvilõpmed. Sel viisil saab inimene tunnetada taas midagi sellist, mida ei saa vahetult kompida. Nina ning ka kõrvad, silmad, keel ja nahk on meeleelundid. Nina on inimese jaoks ka tähtis orienteerumis- ja hoiatusvahend. Kui näiteks toit läheb kõrbema, siis märgatakse seda tõenäoliselt kõigepealt lõhnast ja siis saab panni kähku pliidilt ära tõsta. Lõhna abil saab määrata, kas jogurt või muu toiduaine on veel söömiskõlblik. Mida lõhnad tähendavad ja millisel juhul need tekivad, seda õpib laps päevast päeva täiesti iseenesest.

[ sulge vastus ]

Lisad

• Võrdle riike
• Keemiliste elementide perioodilisustabel