Registreeru

Tere tulemast veebilehele teadur.ee!

Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.

Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.

Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.

Head avastamisrõõmu!

Otsing

Viimati uuendatud artiklid

• Ameerika Ühendriigid (444)
• Kanter, Gerd (100)
• astilbe (70)
• Armstrong, Neil (98)
• Teine maailmasõda (553)
• Sloveenia (110)
• Serbia (167)
• Makedoonia (95)
• Kosovo (209)
• Esimene maailmasõda (269)

Leiunurk

• Millest koosnevad hambad?

Iga hammas koosneb igemest väljaulatuvast hambakroonist ja hambajuurest, mis jääb sügavale igemesse ja lõualuusse ning hoiab hammast paigal. Hamba sisemuses (hambasäsis ehk -pulbis) on veresooned ja närvid. Hambakroon koosneb väga vastupidavast ainest. Miski pole inimese kehas nii kõva kui hambakroon. See peab olema eriti vastupidav, et saaks toitu hammustada ja mäluda. Hambaid on mitut liiki ning nii saabki toitu peenendada ja jahvatada. Tugevate hammaste säilimise huvides tuleb kasvuperioodil hoolitseda valgu- ja mineraalirikka toitumise eest, niisiis tuleks juua palju piima ja jogurtit.

[ sulge vastus ]

• Kuidas tekivad sõrmejäljed?

Inimese nahk polegi nii sile, kui näib. Mikroskoobis suurendatuna vaatlemisel tundub, nagu oleks pigem tegemist vulkaanilise kraatrimaastikuga. Eriti tähelepanuväärsed on peopesa pisikesed süvendid. Igal inimesel on need sünnist saadik olemas. Kuid täiesti eriline on nende puhul see, et nii nagu autokummide triipjas protektor, nii aitab sõrmede muster paremini haarata ka täiesti siledaid esemeid. Sõrmeotsa joonis on igal inimesel täiesti eripärane. 19. sajandil tuli politsei kavalale mõttele hakata kurjategi-jatega võitlemisel kasutama sõrme-jälgi. Mingi eseme haaramisel jäävad sellele silmaga nähtamatud jäljendid sõrmeotste nahamustrist, mida saab erilise pulbriga nähtavaks muuta. Seepärast nimetataksegi neid sõrmejälgedeks. Kui kahtlusalune tabatakse, piisab tema sõrmede võrdlemisest kuriteopai-galt leitud jäljenditega. Kui need ühtivad, võibki kurjategija kohtu alla anda.

[ sulge vastus ]

• Mispärast mõnikord nutetakse?

Pisarate tegelik ülesanne on silmamuna kaitsmine. Pisaravedelik peseb silmast tolmu ja toimib pisut desinfitseerivalt. Kuid loodus on hoolitsenud sellegi eest, et saaksime pisarate abil oma tundeid väljendada. Beebid, kes veel ei oska kõnelda, nutavad, kui tahavad näidata, et neil on millegipärast ebamugav. Ka täiskasvanud nutavad vahetevahel, kui nad kurvastavad. Samuti võib juhtuda, et koguni naer kutsub esile pisaraid. Need on siis rõõmupisarad. Järelikult on pisarad alati seotud tugevate emotsioonide ehk tundepuhangutega.

[ sulge vastus ]

• Kuidas tunneme lõhnu?

Lõhnad jõuavad sissehingatava õhuga ninasse ja neid hakkavad eristama ninakoopas asetsevad lõhnanärvilõpmed. Sel viisil saab inimene tunnetada taas midagi sellist, mida ei saa vahetult kompida. Nina ning ka kõrvad, silmad, keel ja nahk on meeleelundid. Nina on inimese jaoks ka tähtis orienteerumis- ja hoiatusvahend. Kui näiteks toit läheb kõrbema, siis märgatakse seda tõenäoliselt kõigepealt lõhnast ja siis saab panni kähku pliidilt ära tõsta. Lõhna abil saab määrata, kas jogurt või muu toiduaine on veel söömiskõlblik. Mida lõhnad tähendavad ja millisel juhul need tekivad, seda õpib laps päevast päeva täiesti iseenesest.

[ sulge vastus ]

• Kuidas valmistatakse õunamahla?

Üks liiter õunamahla saadakse umbes 1,5 kilogrammist õuntest. Need pestakse hoolikalt ja pannakse siis purustisse. Tekib õunapuder, millest pressitaksegi mahla. See on aga esialgu läbipaistmatult hägune „viljalihaga mahl”.  Selitatud, läbipaistvat õunamahla saab filtreerides. Kui aga mahl jätta iseenese hoolde, rikneks  see kindlasti veel enne kauplusesse jõudmist. Selle vältimiseks tuleb mahla kuumutada – tööstuses nimetatakse seda pastöriseerimiseks. Nüüd säilib mahl kinnises pakendis või pudelis vähemalt aasta.

[ sulge vastus ]

• Miks tuleb lasta ennast vaktsineerida?

Ohtlikke nakkushaigusi on palju. Õnneks saab inimene ennast vaktsineerimise abil nende vastu kaitseda. Selleks süstitakse veresse pisikogus selle haiguse tekitajaid – just nii napilt, et mingit haigestumist veel ei teki, ometi just nii palju, et keha ise hakkaks tootma vastumeetmeid. Kui kunagi edaspidi peaks tõepoolest samu haigusetekitajaid liiga palju kehasse ilmuma, teab immuunsüsteem jalamaid, kuidas nende vastu võidelda, ta on selle varem selgeks õppinud. Lihtne, kuid geniaalne!

[ sulge vastus ]

• Mis on kalorid?

Täpselt nii, nagu auto vajab sõitmiseks bensiini, vajab inimene energiat, et üldse elus püsida. Selle energia saab ta söödavast toidust. Toitained, seega meie „kütus”, on segu süsivesikutest, valkudest, rasvadest, vitamiinidest ja mineraalainetest. Kui palju energiat keegi vajab, oleneb ta kasvust ja massist, nagu sellestki, kui palju ta ennast kehaliselt pingutama peab. Koguni magav keha vajab energiat, muidu ei saaks ta elus püsida. Toidu energiakoguseid on mõõdetud kalorites (cal); suurem ühik on kilokalor (kcal), kusjuures 1 kcal = 1000 cal. Viimasel ajal väljendatakse toiduainete energiasisaldust sageli ka džaulides (J); 1 kJ (kilodžaul) = 1000 J.

[ sulge vastus ]

Lisad

• Võrdle riike
• Keemiliste elementide perioodilisustabel