Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 147
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 158 Registreeru
This is inline content
Tere tulemast veebilehele teadur.ee!
Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.
Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.
Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.
Head avastamisrõõmu!
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/main.php on line 54
Söömise ajal läheb toit söögitoru kaudu makku. Samas võib juhtuda, et toit eksib selle naabruses asuvasse hingetorusse. Kuid hingetoru on ikkagi selleks, et õhk pääseks kopsudesse. Kui toit või jook satub kogemata hingetorusse, ei saa enam hingata. Siis hakkab inimene hingetoru puhastamiseks täiesti tahtmatult ehk reflektoorseltköhima. Nii paisatakse sellesse sattunud toiduosakesed välja.
Kui keegi vajab prille, siis on ta enamasti kas lühi- või kaugelenägev. Lühinägevale paistavad kõik lähedased esemed selgetena, kuid eemal asetsevad jäävad ebateravaks. Kui inimene on kaugelenägev, on kõik vastupidine. Lühinägija silmamuna on enamjaolt liiga pikk. Silmalääts peaks sisenevad valguskiired koondama pinnale, mis normaaljuhul paikneb võrkkestal. Kui keegi on kaugelenägija, on silmamuna tavaliselt liiga lühike, nii koonduvad kiired otsekui võrkkesta taha. Abi toovad sobivalt lihvitud prilliklaasid (konkaavsed lühinägevuse ja konvekssed kaugelenägevuse korvamiseks).
Kuulmiselundist on väljastpoolt näha ainult kõrvalestad. Need võtavad vastu müra ja hääli, niisiisõhus levivathelivõnkumist, mis satub kuulmekäigu otsas trumminahale ja paneb ka selle võnkuma. Võnkumine kandub kolme kuulmeluukese (vasar, alasi ja jalus) kaudu keskkõrva ja sealt edasi sisekõrva – niinimetatud teole. Sekundi murdosa vältel analüüsib aju kuulmisnärvide kaudu edastatud ärritust. Nii võib öelda, et me „kuuleme” hoopis aju abil, sest seal töödeldakse kuuldenärvi impulsid selleks, mida tegelikult tajume, näiteks sõnadeks, müraks või muusikaks.
Enamasti on inimese parem käsi osavam kui vasak: sellega saab kirjutada või palli püüda hõlpsamalt. Samas kasutavad mõned inimesed täiesti automaatselt peamiselt vasakut kätt, nad on niinimetatud „vasakukäelised”. Huvitav on see, et paremat kätt tüürib vasak ajupool ja vasakut parem ajupool. Nii võib öelda, et käsi tüüritakse otsekui ristamisi. Vasaku- ja paremakäelist tunneb enamasti sellest, kumba kätt ta kirjutamisel kasutab. Varem üritati vasakukäelisi ümber õpetada, et nad kasutaksid eelistatult paremat kätt, kuid see oli muidugi tarbetu ja mõttetu.
Terves kehas leiduvad närvid on äärmiselt peened kiud, mis seovad kõiki elundeid ajuga. Närvide kaudu toimub näiteks meeleorganitest saadava info edastamine, et aju saaks neid analüüsida. Kuid ühtaegu toimub ka vastupidine: aju annab samuti närvide kaudu elunditele ja lihastele korraldusi. Kui soovid just praegu pöörata meie raamatu lehekülge, annab aju vastavad käsud sõrmedele. Kui heita pilk juba järgmisele leheküljele, edastub nähtu omakorda närvide kaudu silmast ajusse. Närvid toimivad ülipisikeste elektrivoolude ja keemiliste reaktsioonide abil.
Ka taldrikul jääb salat ikkagi taimeleheks. Enamik taimi toitub päikesevalguse abil, mida püütakse roheliste lehtedega. Päikesekiirte toimel toodavad nad õhus sisalduvast süsinikdioksiidist enesele toitu. Kuid selleks vajatakse erilise rohelise värvaine – klorofülli osalust. Seepärast ongi salatilehed toidulaual nii erksalt rohelised.
Ükski juuksekarv ei ela igavesti. Tavaliselt püsivad need kuni neli aastat, et siis tasapisi surra ja välja langeda. Juuksenäsast hakkab siis arenema uus karv. Nii on juuste väljalangemine igati normaalne ja ka oluline, et juuksed pidevalt uueneksid. Kuid teatavad veres sisalduvad ained – androgeenid ehk meessuguhormoonid – võivad hakata uute juuste kasvamist pärssima. Eriti eakamatel meestel kujuneb sellest kiilaspäisus: väljalangenud juuksed ei asendu enam uutega. Tasapisi jääb järele ainult paljas pea. Kiilaspäisus võib isalt pojale edasi kanduda ka pärilikult. Nii muutuvad teinekord isegi nooremad mehed kiilaspäisteks.
: Uncaught TypeError: round(): Argument #1 ($num) must be of type int|float, string given in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php:13
Stack trace:
#0 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php(13): round('0.49709700 1731...', 3)
#1 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/index.php(172): include('/data01/virt180...')
#2 {main}
thrown in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php on line 13