Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 147
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 158 Registreeru
This is inline content
Tere tulemast veebilehele teadur.ee!
Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.
Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.
Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.
Head avastamisrõõmu!
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/main.php on line 54
Raseduse kestel õpivad beebid iseseisva elu alustamiseksainult neelamist ja hingamist. Ema kõhus harjutab beebi pidevalt nii hingamist kui ka neelamist, teinekord mitu minutit päevas. Just need on põhioskused, mida ta vajab otsekohe pärast sündimist. Kõike ülejäänut – kuidas istuda või astuda ehk siis iseseisvalt süüa – õpivad beebid esimestel eluaastatel vanematelt. Sama on ka kõnevõimega. Beebid hakkavad kõnelema selles keeles, mida kuulevad vanematelt. Nimelt püüavad lapsed matkida kõike, mida vanemate juures märkavad. Esialgu ei tea pisilapsed, kuidas häälikute tekitamiseks suud ja keelt vormida. Nii ongi kõigepealt tulemuseks ebamäärased häälitsused, mis tasapisi muutuvad arusaadavateks sõnadeks.
Lõhnad jõuavad sissehingatava õhuga ninasse ja neid hakkavad eristama ninakoopas asetsevad lõhnanärvilõpmed. Sel viisil saab inimene tunnetada taas midagi sellist, mida ei saa vahetult kompida. Nina ning ka kõrvad, silmad, keel ja nahk on meeleelundid. Nina on inimese jaoks ka tähtis orienteerumis- jahoiatusvahend. Kui näiteks toit läheb kõrbema, siis märgatakse seda tõenäoliselt kõigepealt lõhnast ja siis saab panni kähku pliidilt ära tõsta. Lõhna abil saab määrata, kas jogurt või muu toiduaine on veel söömiskõlblik. Mida lõhnad tähendavad ja millisel juhul need tekivad, seda õpib laps päevast päeva täiesti iseenesest.
Elutegevuseks vajab inimene hapnikku. Seda on suu või nina kaudu sissehingatavas õhus, mis satub mööda hingetoru ja bronhe kopsudesse. Vahepeal õhk soojeneb ja puhastub. Mõlemad kopsupooled asuvad rinnakorvis. Sissehingamisel võtavad paisuvad kopsud vastu nii palju õhuhapnikku kui võimalik, et seda edastada verele. Vereringe kaudu saavad organismi kõik rakud hapnikku.
Meid ümbritsev maailm on tulvil baktereid ja viiruseid, need on aga pisitillukesed haigusetekitajad. Sattudes kehasse, hakkavad need vereringes paljunema ja mingit haigust põhjustama. Keha märkab väikesi sissetungijaid ja õpib neid kahjutuks tegema. Kuid lapse organismil pole selleks veel küllaldaselt kogemusi ja seepärast põeb peaaegu igaüks nendest korra mingit tüüpilist lastehaigust, olgu tuulerõugeid, mumpsi või punetisi. See on ebameeldiv, kuid õnneks mitte ränk. Paari-kolme päevaga saab noor organism haigusetekitajatest võitu ja hakkab paranema. Hea on seegi, et „märkmed” selle haiguse ärahoidmise kohta jäävad kehasse. Kes näiteks lapsena on põdenud tuulerõugeid, ei haigestu nendesse enam iial. Seda nimetatakse immuunsuseks.
Nooremate inimeste juustes on teatavat värvainet, mis annab neile värvuse. Vanemas eas võib selle värvaine tekkimine lakata ja nii jäävad juuksekarvadesse pisitillukesed õhumullid, mis peegeldavad valgust tagasi. Nii paistavadki vanemate inimeste juuksed hallidena.
Puberteet tähendab sedasama mis suguküpsus. Tavaliselt tekib see 11. ja 15. eluaasta vahel. Sel ajal hakkavad välised sootunnused kiiresti arenema. Kubemepiirkonnas tekib karvakasv, tüdrukud saavad rinnad ja esimese menstruatsiooni. Poistel ilmub häälemurre ja algavad seemnepursked. Samal ajal muutub ka hormoonide tasakaal kehas, mis võib mõjutada poiste ja tüdrukute käitumisviisi. Siis tuntakse ennast ebakindlana ja rahutuna. Kuid eks seegi kuulub elu enese juurde.
Päikesekiired on meie naha vastupanuvõimest tugevamad. Ükskõik, kas viibid rannal, sõidad jalgrattaga või istud aias, päikese eest peaksid ennast igatahes kaitsma:
? Kata pea laiaäärelise kübaraga, kasuta UV-filtriga päikeseprille.
? Kasuta päikesekreemi, mille turvategur on vähemalt 15 (see on tuubil kirjas). Suplema minnes peab kreem taluma vett. Kreemitamine toimugu umbes pool tundi varem ja seda tuleb teha päeva jooksul korduvalt.
? Väldi keskpäevast päikest.
Veel tuleks teada:
Ultraviolettkiirgus toimib ka päikesevarjus. Eriti petlik on vesi. Tavalise ujumissügavuse puhul suudab vett läbida veel 60 protsenti kiirgusest ja veepind peegeldab kehale lisaannuse. Kuna ujumine jahutab nahka, ei tarvitsegi esialgu märgata, et oled saanud supluse ajal päikesepõletuse.
: Uncaught TypeError: round(): Argument #1 ($num) must be of type int|float, string given in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php:13
Stack trace:
#0 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php(13): round('0.41004800 1745...', 3)
#1 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/index.php(172): include('/data01/virt180...')
#2 {main}
thrown in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php on line 13