Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 147
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 158 Registreeru
This is inline content
Tere tulemast veebilehele teadur.ee!
Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.
Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.
Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.
Head avastamisrõõmu!
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/main.php on line 54
Lihaseid on meie kehas kõikjal. Iga liigutus, olgu käe tõstmine, toidu hammustamine või koguni nina kirtsutamine toimub ainult lihaste abil. Teatavaid liigutusi saame teha tahtlikult, teiste eest hoolitseb keha ise, ilma et saaksime sellesse sekkuda. Sellisteks on näiteks südamelihaste töö, niisiis südamelöögid. Lihased vajavad tööks „kütust”, suhkrut. Seda saab inimene toidu (näiteks leiva, puu- ja köögivilja) kaudu seedeelundite kaasabil. Veri kannab suhkru kõikidesse lihastesse.
Inimese keha koosneb loendamatutest rakkudest, mis reeglipäraselt uuenevad. See toimub kindla „ehitusplaani” kohaselt, mis on nende pärilikkusainesse talletatud. Mõnikord võib juhtuda, et iseennast uuendav rakk hülgab ettenähtud skeemi ja paljuneb kontrollimatult, tekitades lõpuks tuumori ehk kasvaja. Kui see on pahaloomuline, võib ta organismis üha kaugemale levida ja vajab vältimatut ravi.
Hormoonid on erilised ained, otsekui käskjalad, mis mõjutavad kõiki keha rakke ja nende toimimist. Hormoonid tekivad vastavates näärmetes ja juhitakse verre, et tüürida organismi funktsioone, näiteks kasvamist, paljunemist, ainevahetust, seedimist, vererõhku ja stressireaktsioone. Täpselt reguleeritud tagasisidesüsteem, mida juhib hüpotalamus peaajust, hoolitseb eraldi iga üksiku hormooni tootmise eest. See elund registreerib näiteks hormoonivaeguse ja edastab vastava info ajuripatsile (see on järelikult kõigi näärmete ülemvalitseja). See omakorda levitab kehas jalamaid teisi hormoone, mis hakkavad mõjutama juba konkreetset nääret, sundides seda vajalikku hormooni tootma. Näiteks, kui peaksime sattuma mingisse ohtu, hakkavad neerupealised tootma hormooni nimega adrenaliin, mis tõstab vererõhku, kiirendab pulssi ja hingamist ning hoolitseb sellegi eest, et toitva suhkru sisaldus veres suureneks. Nii valmistume tavalisest suuremaks kehaliseks koormuseks, näiteks sportimisel. Hormoon insuliin, mida toodab pankreas ehk kõhunääre, reguleerib suhkrusisaldust veres.
Kui inimest opereeritakse, tuleb keha haigest kohast lahti lõigata. Muidugi oleks see väga valus, kui ei saaks kasutada narkoosi. Selleks et valu jääks märkamatuks, kasutatakse tehislikku und. Enamasti tehakse selleks süst ja viiakse veeni sobivat tuimastusvahendit.Kuid seda võib ka sisse hingata. Juba mõne minuti möödumisel inimene uinub sügavalt ja ei tunne enam vähimatki valu. Seda nimetatakse üldnarkoosiks. Väiksema operatsiooni puhul, näiteks hamba väljatõmbamisel, tuimastatakse ainult vastav koht. Siis kõneldakse lokaalsest ehk paiksest tuimastamisest. Neid arste, kes operatsioonil põhiliselt narkoosiga tegelevad, nimeta-takse anestesioloogideks.
Närimiskummi mass on pehme, veniv – ja, nagu nimigi ütleb, tehtud kummist. Niimoodi saabki seda üsna kaua mäluda või koguni tobedaid mulle suust välja puhuda. Arusaadavalt on igal tootjal närimiskummi valmistamiseks oma retsept, mida ta ei reeda kellelegi. Kuid põhiliselt on koostis ikka üks ja sama. Kõigepealt keedetakse kummimassi, et bakterid häviksid ja mustus eemalduks. Siis lisatakse suhkur (on ka suhkruvaba närimiskummi, mida valmistatakse mõne magusaine abil), siirup ja näiteks piparmündi- või maasikamaitselist ainet. Segu surutakse soojalt võllide vahelt läbi, kus vormub laiaks õhukeseks lindiks. Võiks arvata, et see kleepub masina külge, kuid siin aitab kavalus, nimelt puistatakse peale väga peent tuhksuhkrut. Masinas on automaatsed noad, mis lõikavad massi sobivas suuruses tükikesteks.
Kui keegi vajab prille, siis on ta enamasti kas lühi- või kaugelenägev. Lühinägevale paistavad kõik lähedased esemed selgetena, kuid eemal asetsevad jäävad ebateravaks. Kui inimene on kaugelenägev, on kõik vastupidine. Lühinägija silmamuna on enamjaolt liiga pikk. Silmalääts peaks sisenevad valguskiired koondama pinnale, mis normaaljuhul paikneb võrkkestal. Kui keegi on kaugelenägija, on silmamuna tavaliselt liiga lühike, nii koonduvad kiired otsekui võrkkesta taha. Abi toovad sobivalt lihvitud prilliklaasid (konkaavsed lühinägevuse ja konvekssed kaugelenägevuse korvamiseks).
Kõditunne tekib alati kellegi võõra puudutusest. Nahk reageerib koguni õrnale puudutusele väga tundlikult – kuid ainult siis, kui see toimub ootamatult või kui seda ei saa ise mõjutada (kui keegi teine meid kõditab). Seevastu, kui hakata iseennast kõditama, teab organism seda otsekui juba ette, aju ei saa häiresignaali ning keha vastureaktsioon jääb ära.
Fatal error: Uncaught TypeError: round(): Argument #1 ($num) must be of type int|float, string given in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php:13
Stack trace:
#0 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php(13): round('0.72852900 1786...', 3)
#1 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/index.php(172): include('/data01/virt180...')
#2 {main}
thrown in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php on line 13
