Registreeru

Tere tulemast veebilehele teadur.ee!

Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.

Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.

Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.

Head avastamisrõõmu!

Otsing

Viimati uuendatud artiklid

• Ameerika Ühendriigid (444)
• Kanter, Gerd (100)
• astilbe (70)
• Armstrong, Neil (98)
• Teine maailmasõda (553)
• Sloveenia (110)
• Serbia (167)
• Makedoonia (95)
• Kosovo (209)
• Esimene maailmasõda (269)

Leiunurk

• Miks ma mõnikord unustan asju?

Meie aju on äärmiselt võimekas, et igasuguseid seiku tähele panna. Kuid päeva jooksul saabuvad meeleelunditest järjest üha uued muljed, mis samuti vajavad töötlemist. Kui inimese aju peaks registreerima tõepoolest kõike, siis jõutakse – vaatamata aju tõepoolest erakordsele suutlikkusele – peatselt mingi piirini. Kui aju otsustab, et mingit teavet vajatakse ainult väga harva – ütleme, minu mingi sõbra juhututtava nime nende hulgast, keda olen pealegi kohanud ainult üks kord –, kustutatakse see info tasapisi olematuks. Täpselt samamoodi, kui vabastatakse mälumahtu arvutis. Samas nihutatakse paljud „ebaolulised” mälestused püsivamaks säilitamiseks hoopis aju teistesse piirkondadesse. Kui hakata pikemalt järele mõtlema, võivad need mõnikord taas välja ilmuda.

[ sulge vastus ]

• Miks ei tohi väikelapsed kohvi juua?

Kohvis nagu kokakoolaski on kofeiini. See on aga omamoodi erguti, mis ei lase uinuda. Just seepärast joovad paljud vanemad inimesed hommikuti tassikese kohvi, et „päriselt üles ärgata”, või siis lõunasöögi järel, et saaksid tähelepanelikult edasi töötada. Kui aga juua liiga palju kohvi, hakkab süda kloppima. Lapse organism on hoopis nõrgem ja tundlikum kui täiskasvanutel. Juba pisike kogus kohvi võib põhjustada seda, et laps ei saa uinuda või hakkab ta süda tugevasti põksuma.

[ sulge vastus ]

• Miks tuleb piirata magusa söömist?

Maiustustes peituv suhkur kahjustab hambaid ja teeb tüsedaks. Nimelt on suhkrul väga suur kalorsus, kuid madal toiteväärtus. Suhkur läheb kiiresti verre. Seepeale teavitab organism aju: „Ahaa, minus on liiga palju suhkrut!”, ja keha hakkab tootma rohkem insuliini. See on hormoon, mis lagundab suhkrut. Kui on aga tõepoolest liigselt maiustatud, võib hormoonisüsteemis tekkida tõrge ja veresse läheb liiga palju insuliini. Tulemuseks on mitte ainult väsimus, isegi peapööritus, vaid seegi, et organism ei oska nii suure suhkrukogusega muud midagi ette võtta, kui ladustab selle rasvana. Nii muututaksegi tüsedaks, kui mitte koguni lausa paksuks. Ometi pole keelatud aeg-ajalt ka pisut maiustada.

Oluline on pärast magusa söömist hambaid korralikult puhastada. Nimelt tekib suus hape, mis hakkab hambaid kahjustama ja söövitab nendesse augud. Kui parajasti puudub võimalus hambaid pesta, aitab ka suhkruvaba närimiskummi mälumine. 20 minuti pärast on sülg igasugused happejäägid minema kandnud.

[ sulge vastus ]

• Miks ilmuvad näole vistrikud?

Nahas on kõikjal pisikesi rasunäärmeid, mis toodavad rasvataolist ainet. See on naha jaoks väga tarvilik. Kuid puberteedi saabumisel võib juhtuda, et keha toodab liigsel hulgal neid hormoone, mis viivad sugulisele küpsemisele. Paraku – ka loodus teeb teinekord vigu – ergutavad needsamad hormoonid ka rasunäärmete tegevust, näärmejuhad võivad ummistuda ja rasu ei pääsegi välja. Kui sinna pääsevad kahjulikud mikroobid, tekibki põletik ja näole ilmub ebameeldiv vistrik.

[ sulge vastus ]

• Miks tekib hambakaaries?

Väga paljud inimesed kannatavad kaariese all. Samas pole mitte keegi kaariesega sündinud ja seda tõbe ei saa ka vanematelt pärida. Kaariese tekkimise peapõhjuseks on tavaliselt suhkruga liialdamine: pisitillukesed suhkruosakesed kleepuvad hammaste vahele ja loovad bakteritele väga soodsa toitekeskkonna. Kaariest tekitavad bakterid muudavad suhkru hapeteks, mis kahjustavad hambaemaili. Lõpuks tekibki hambaauk.

[ sulge vastus ]

• Kuidas beebi teab, millal on aeg ema kõhust väljuda?

Beebi kasvab ema kõhus umbes üheksa kuud, seda nimetatakse raseduseks. Siis hakkab tal ruumi nappima, beebi protestib agaralt ja trambib üha sagedamini ema kõhu vastu; tal on nii ahtas kohas halb olla. Varsti hakkab ta ennast tasapikku ümber pöörama, kuni pea jääb allapoole. Siis märkab ema, et kõhu alaosas tekib tuhudeks nimetatav valu. Sedamööda, kuidas tuhud tugevnevad, tõmbub emakas kokku. Raseduse viimastel nädalatel muutuvad tuhud üha sagedamaks ja sünnituskanal avardub. Beebi nihkub emakasuudme poole. Sünnitamise ajal hoiab ema hinge kinni ja pressib kõhtu kokku. Seepeale avaneb emakasuue ja beebi surutakse üsna aeglaselt, pea ees, läbi tupe. Kuna sünnituskanal on suhteliselt kitsas, aitab kas ämmaemand või arst lapsel väljuda.

[ sulge vastus ]

• Kust saadakse kohvi?

Ekvaatori lähistel sooja kliimaga maades kasvatatakse kohvipõõsaid. Nendel on igihaljad lehed ja pisikesed tumerohelised viljad, milles leidub kaks tuuma ehk seemet. Need ongi kohvioad. Saagi koristamisel nopitakse viljad, võetakse kohvioad välja ja röstitakse kuni pruunistumiseni. Just selle tõttu tekivad nendes isepärased maitse- ja lõhnaained. Euroopas tuntakse kohvi kui mõnujooki alates 17. sajandist.

[ sulge vastus ]

Lisad

• Võrdle riike
• Keemiliste elementide perioodilisustabel