Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 147
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 158 Registreeru
This is inline content
Tere tulemast veebilehele teadur.ee!
Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.
Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.
Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.
Head avastamisrõõmu!
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/main.php on line 54
Kui me sööme, siis muutuvad toiduained seedeelunditesomapäraseks pudruks. Soolestikus eralduvad sellest kõik organismile vajalikud toitained, mis siirduvad veresse näiteks suhkru kujul. See on meie „kütus”, nagu näiteks autod vajavad bensiini. Vastavalt sellele, mida ja kui palju oleme söönud, jätkub sellest saadud energiat kuni neljaks tunniks. Selle aja jooksul tarvitab organism kogu saadud toidu ära. Magu tühjeneb tasapisi, sest toidupuder satub soolestikku ja liigub selles edasi. Ka vere suhkrusisaldus kahaneb. Inimene muutub roidunuks, hakkab tundma söögiisu ja ei suuda enam millelegi korralikult keskenduda. Seda seisundit nimetatakse näljaks.
Kuigi kõikjalt kuuleb, et suhkruga liialdamine on ebatervislik, vajab meie keha seda siiski. Suhkur, mida kannab veri kehas laiali, on oluline energiaallikas. Hoolitsemaks selle eest, et veres leiduks alati õige kogus suhkrut, toodab kõhunääre hormooni nimega insuliin. See reguleerib suhkru kontsentratsiooni veres. Suhkurtõbistel (rahvakeeles suhkruhaigetel) napib insuliini ja vere suhkrusisaldus kasvab lubamatult. Need haiged peavad enesele koguni mitu korda päevas insuliini süstima.
Musta teed valmistatakse teepõõsa lehtedest. Need taimed kasvavad soojas ja niiskes kliimas, eelkõige Indias, Hiinas ja Sri Lankal. Lehti nopitakse mitu korda aastas. Töö hõlbustamiseks kärbitakse muidu kuni kümne meetri kõrguseks kasvavad teepõõsad hoopis madalateks, umbes ühe meetrini. Koristatud saak kuivatatakse ja siis hakitakse lehed kitsasteks ribadeks, mis pannaksegi kotikestesse. Need varustatakse veel niidiga, mille otsa kinnitatakse kartongitükk. Nii saab kotikese tassist välja tõmmata, kui tee on juba valminud. Must tee mõjub nagu kohvgi tänu kofeiinisisaldusele ergutavalt. Kuid teed saab valmistada ka teistest taimedest, näiteks kibuvitsast, kummelist või piparmündist.
Lõhnad jõuavad sissehingatava õhuga ninasse ja neid hakkavad eristama ninakoopas asetsevad lõhnanärvilõpmed. Sel viisil saab inimene tunnetada taas midagi sellist, mida ei saa vahetult kompida. Nina ning ka kõrvad, silmad, keel ja nahk on meeleelundid. Nina on inimese jaoks ka tähtis orienteerumis- jahoiatusvahend. Kui näiteks toit läheb kõrbema, siis märgatakse seda tõenäoliselt kõigepealt lõhnast ja siis saab panni kähku pliidilt ära tõsta. Lõhna abil saab määrata, kas jogurt või muu toiduaine on veel söömiskõlblik. Mida lõhnad tähendavad ja millisel juhul need tekivad, seda õpib laps päevast päeva täiesti iseenesest.
Rasestumiseks peab naise munarakk viljastuma, mehe seemnerakuga ühinema. Teinekord võib juhtuda, et viljastub korraga kaks munarakku ja ema kõhus hakkavad kasvama kaks beebit. Hiljem on nad võrdlemisi erineva välimusega ja võivad ka olla erinevast soost. Kuna need beebid hakkavad arenema kahest munarakust, nimetatakse neid erimunakaksikuteks. Hoopis harvemini juhtub, et mõlemad arenevad ühestainsast munarakust. Siis on nende kõik pärilikkustunnused, nagu sugu, silmade ja juuste värvus ning veregrupp, täiesti samad. Ühemunakaksikud on omavahel nii sarnased, et neid pole kuigi kerge eristada.
Teadlased on ammusest ajast uurinud, miks me üldse und näeme. Sellele vaatamata on kõik seniajani mõistatus. Arvatakse, et une ajal töötleb ja analüüsib aju möödunud päeval kogutud muljeid ning mälestusi veelkordselt. Psühholoogid, kes uurivad inimese teadvust, arvavad ühtlasi, et unes tulevad esile tahtmatud soovid ja hirmud. Kui unes nähtu täpselt üles kirjutada ja seda uurida, võib mõnikord ära arvata, milliseid probleeme kannab inimene enesega kaasas. Huvitav, et inimene peabki ilmselt und nägema. Kui keegi jääb liiga kauaks ärkvele ja ei näe und, järgneb viimaks hirmuseisund või nähakse asju, mida pole üldse olemas.
Süda pumpab verd tervesse kehasse. See voolab arterite ehk tuiksoonte kaudu laiali, et veenide ehk tõmbsoonte kaudu südamesse tagasi jõuda. Veresooned on pisikesed torud. Mõnes paigas võib tunda nende tuikamist, pulsilööke. Kõige tugevam on see jämedal unearteril, mis varustab peaaju verega. Kui asetada nimetissõrm unearterile, siis tunneb pulsi rütmi. Liikumisel pulss kiireneb, istumisel ja lamamisel aeglustub.
: Uncaught TypeError: round(): Argument #1 ($num) must be of type int|float, string given in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php:13
Stack trace:
#0 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php(13): round('0.30030700 1746...', 3)
#1 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/index.php(172): include('/data01/virt180...')
#2 {main}
thrown in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php on line 13