Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 147
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 158 Registreeru
This is inline content
Tere tulemast veebilehele teadur.ee!
Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.
Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.
Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.
Head avastamisrõõmu!
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/main.php on line 54
Kehas on väga palju mitmesuguseid elundeid, mis pidevalt töötavad täisvõimsusel. Selleks vajavad nad mõistagi toitu ja hapnikku, et energiat saada. Veres on loendamatu arv pisikesi vereliblesid, mis lakkamatult jaotavad keha elunditele toitainete ja hapniku pisikoguseid. Seda võiks koguni võrrelda pitsa kojutellimisteenusega. Veri voolab torustikus, veresoontes (arterites, veenides ja juussoontes ehk kapillaarides), mille kogupikkus on mitu tuhat kilomeetrit. Verel on teinegi lisaülesanne, see peab võitlema kehasse sattunud haigusetekitajatega.
Raseduse kestel õpivad beebid iseseisva elu alustamiseksainult neelamist ja hingamist. Ema kõhus harjutab beebi pidevalt nii hingamist kui ka neelamist, teinekord mitu minutit päevas. Just need on põhioskused, mida ta vajab otsekohe pärast sündimist. Kõike ülejäänut – kuidas istuda või astuda ehk siis iseseisvalt süüa – õpivad beebid esimestel eluaastatel vanematelt. Sama on ka kõnevõimega. Beebid hakkavad kõnelema selles keeles, mida kuulevad vanematelt. Nimelt püüavad lapsed matkida kõike, mida vanemate juures märkavad. Esialgu ei tea pisilapsed, kuidas häälikute tekitamiseks suud ja keelt vormida. Nii ongi kõigepealt tulemuseks ebamäärased häälitsused, mis tasapisi muutuvad arusaadavateks sõnadeks.
Nahk on inimkeha suurim ja tähtsaim elund. Nahk kaitseb vigastuste ja kahjulike bakterite eest, samuti osaleb hingamises ja ainevahetuses. Lisaks on selles meeleelundid – kompimiseks ning temperatuuri ja valu tajumiseks. Nahkkoosneb kolmest kihist. Pealmine kiht on marrasknahk, mis osalt koosneb surnud rakkudest. Selle all on pärisnahk, milles on rasunäärmed ja karvajuured, veresooned ja närvilõpmed. Päris alla jääb naha-aluskude, milles on rasu- ja higinäärmed. Nahk on väga tundlik ja reedab alati, milline on meie enesetunne. Kui oleme stressis, võivad tekkida punased laigud. Ärritumisel läheb nägu punaseks, sest näoveresooned avarduvad.
Selle võrdlusühikuga saab mõõta helitugevust. Kuuldelävi 0 detsibelli (dB), sosin annab 30 dB, normaalne vestlus 40 dB ja valu põhjustab 120 dB. Muide, selle tasemeni võib jõuda vali diskomuusika ja järelikult kuulmist oluliselt rikkuda.
Maiustustes peituv suhkur kahjustab hambaid ja teeb tüsedaks. Nimelt on suhkrul väga suur kalorsus, kuid madal toiteväärtus.Suhkur läheb kiiresti verre. Seepeale teavitab organism aju: „Ahaa, minus on liiga palju suhkrut!”, ja keha hakkab tootma rohkem insuliini. See on hormoon, mis lagundab suhkrut. Kui on aga tõepoolest liigselt maiustatud, võib hormoonisüsteemis tekkida tõrge ja veresse läheb liiga palju insuliini. Tulemuseks on mitte ainult väsimus, isegi peapööritus, vaid seegi, et organism ei oska nii suure suhkrukogusega muud midagi ette võtta, kui ladustab selle rasvana. Nii muututaksegi tüsedaks, kui mitte koguni lausa paksuks. Ometi pole keelatud aeg-ajalt ka pisut maiustada.
Oluline on pärast magusa söömist hambaid korralikult puhastada. Nimelt tekib suus hape, mis hakkab hambaid kahjustama ja söövitab nendesse augud. Kui parajasti puudub võimalus hambaid pesta, aitab ka suhkruvaba närimiskummi mälumine. 20 minuti pärast on sülg igasugused happejäägid minema kandnud.
Iga hammas koosneb igemest väljaulatuvast hambakroonist ja hambajuurest, mis jääb sügavale igemesse ja lõualuusse ning hoiab hammast paigal. Hamba sisemuses (hambasäsis ehk -pulbis) on veresooned ja närvid. Hambakroon koosneb väga vastupidavast ainest. Miski pole inimese kehas nii kõva kui hambakroon. See peab olema eriti vastupidav, et saaks toitu hammustada ja mäluda. Hambaid on mitut liiki ning nii saabki toitu peenendada ja jahvatada. Tugevate hammaste säilimise huvides tuleb kasvuperioodil hoolitseda valgu- ja mineraalirikka toitumise eest, niisiis tuleks juua palju piima ja jogurtit.
Mõnikord tõmbub sissehingamisel diafragma ehk vahelihas kramplikult kokku, kopsud avarduvad ja hetkeliselt tekib üsna kiire ja järsk sissehingamine. Samal ajal aheneb kõris häälepilu, mis takistab õhuvoolu ja tekitabki eripärase lühikese hääle. Enamasti korduvad sellised luksed lühikeste ajavahemike tagant, koguni paar korda sekundis. Luksumine võib esineda mõne haiguse toimel, kuid ilmub mõnikord iseenesest, üsna kergel kujul ka täiesti tervel inimesel. Lapsed luksuvad sagedamini kui täiskasvanud. Enamasti lakkab luksumine niisama äkitselt, kui tekkis. Luksuma võib hakata ka siis, kui süüakse liiga rutakalt.
: Uncaught TypeError: round(): Argument #1 ($num) must be of type int|float, string given in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php:13
Stack trace:
#0 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php(13): round('0.80250600 1729...', 3)
#1 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/index.php(172): include('/data01/virt180...')
#2 {main}
thrown in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php on line 13