Registreeru

Tere tulemast veebilehele teadur.ee!

Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.

Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.

Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.

Head avastamisrõõmu!

Otsing

Viimati uuendatud artiklid

• Ameerika Ühendriigid (444)
• Kanter, Gerd (100)
• astilbe (70)
• Armstrong, Neil (98)
• Teine maailmasõda (553)
• Sloveenia (110)
• Serbia (167)
• Makedoonia (95)
• Kosovo (209)
• Esimene maailmasõda (269)

Leiunurk

• Kuidas satuvad mullikesed mineraalvette?

Mineraalvee mullikesed koosnevad süsihappegaasist. Mõne pudeli etiketil on kirjas: „Gaseeritud” või „Karboniseeritud”. Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid on värvita, lõhnata ja maitseta gaas, mis vees hästi lahustub. Pudeli avamisel väljub süsihappegaas veest kihisedes ja tekitades mullikesi.

[ sulge vastus ]

• Miks on igal inimesel erinev hääl?

Inimese hääl tekib kõrisõlmes, kus häälekurrud hakkavad väljahingatava õhu joas võnkuma. Õigupoolest toimub see võrdlemisi sarnaselt kitarrikeeltega. Kuid samas resoneerib ehk võngub kaasa nii suu- kui ka ninaõõs, võimendades häälekurdude võnkumist. Ka kitarri korpus toimib samalaadselt, tugevdades keelte suhteliselt vaikset heli. Igal inimesel toimub see resoneerimine erinevalt, seepärast kõlabki iga hääl ainupäraselt.

[ sulge vastus ]

• Miks me ennast sügame, kui kusagilt kiheleb?

Kui nahk kusagilt kiheleb, võib põhjuseks olla mõnest haigusetekitajast või nahakahjustusest tekkinud põletik. Sügamine algab enamasti nii, et me ise ei anna sellest tegevusest enesele üldse aru. Kuid kratsimine ärritab omakorda nahka, mis hakkab tootma teatavaid põletikuvastaselt toimivaid aineid. Ometi võib jätkuv kratsimine nahavigastust suurendada ja selle haavakese kaudu võivad uued haigusetekitajad kehasse pääseda. Nii olekski tulus sügamistahet teadlikult alla suruda, kuigi see võib väga raskeks osutuda.

[ sulge vastus ]

• Kuidas tunneme lõhnu?

Lõhnad jõuavad sissehingatava õhuga ninasse ja neid hakkavad eristama ninakoopas asetsevad lõhnanärvilõpmed. Sel viisil saab inimene tunnetada taas midagi sellist, mida ei saa vahetult kompida. Nina ning ka kõrvad, silmad, keel ja nahk on meeleelundid. Nina on inimese jaoks ka tähtis orienteerumis- ja hoiatusvahend. Kui näiteks toit läheb kõrbema, siis märgatakse seda tõenäoliselt kõigepealt lõhnast ja siis saab panni kähku pliidilt ära tõsta. Lõhna abil saab määrata, kas jogurt või muu toiduaine on veel söömiskõlblik. Mida lõhnad tähendavad ja millisel juhul need tekivad, seda õpib laps päevast päeva täiesti iseenesest.

[ sulge vastus ]

• Miks meie jalad mõnikord „surevad”?

Selleks et veri saaks kõiki elundeid ning lihaseid toitaine ja hapnikuga varustada, peab ta takistamatult mööda veresooni liikuma. Kui näiteks tõsta üks jalg üle põlve, võib juhtuda, et mõni arter surutakse kokku. Vereringlus katkeb ning jala liha-sed ja närvid hakkavad verevaeguse all kannatama. Nii tekibki surisev tunne: jalg on „surnud”. Niipea kui vereringlus taastub, hakkab ebameeldiv tunne hajuma, napilt paari minutiga on kõik taas korras.

[ sulge vastus ]

• Milleks on meil nahk?

Nahk on inimkeha suurim ja tähtsaim elund. Nahk kaitseb vigastuste ja kahjulike bakterite eest, samuti osaleb hingamises ja ainevahetuses. Lisaks on selles meeleelundid – kompimiseks ning temperatuuri ja valu tajumiseks. Nahk koosneb kolmest kihist. Pealmine kiht on marrasknahk, mis osalt koosneb surnud rakkudest. Selle all on pärisnahk, milles on rasunäärmed ja karvajuured, veresooned ja närvilõpmed. Päris alla jääb naha-aluskude, milles on rasu- ja higinäärmed. Nahk on väga tundlik ja reedab alati, milline on meie enesetunne. Kui oleme stressis, võivad tekkida punased laigud. Ärritumisel läheb nägu punaseks, sest näoveresooned avarduvad.

[ sulge vastus ]

• Millest koosnevad juuksed?

Juuksed koosnevad sarvainest, nagu ka lindude suled ja roomajate soomused. Sirgete juustega inimeste juuksekarvade ristlõikepind on ümmargune, lokkis juuste puhul aga ovaalne.

[ sulge vastus ]

Lisad

• Võrdle riike
• Keemiliste elementide perioodilisustabel