Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 147
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 158 Registreeru
This is inline content
Tere tulemast veebilehele teadur.ee!
Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.
Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.
Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.
Head avastamisrõõmu!
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/main.php on line 54
Meie kehasse on ehitatud otsekui kliimaseadmestik. See püüab hoida püsitemperatuuri umbes 37 °C juures. Kui väljas on liiga soe, hakkame higistama. Higi aurub naha pinnalt ja jahutab seda. Talvekülmas hakkab keha värisema ja lihaste tahtmatu liikumine, mida me ise ei saa mõjutada, annab sooja juurde.
Sülg tekib süljenäärmetes, neid leidub suukoopas kõikjal. Sülg koosneb veest, soolast ja valkudest. Näärmed valmistavad sülge pidevalt, isegi kuni kaks liitrit päevas. See on muidugi hea, sest kuiva suuga oleks tülikas kõnelda ja toidu allaneelamine oleks valulik. Närimise ajal seguneb sülg toiduga, et see saaks hõlpsamalt mööda söögitoru makku libiseda. Peale selle alustavad valkained juba suus toidu seedimist ja kaitsevad haigusetekitajate eest.
Kõditunne tekib alati kellegi võõra puudutusest. Nahk reageerib koguni õrnale puudutusele väga tundlikult – kuid ainult siis, kui see toimub ootamatult või kui seda ei saa ise mõjutada (kui keegi teine meid kõditab). Seevastu, kui hakata iseennast kõditama, teab organism seda otsekui juba ette, aju ei saa häiresignaali ning keha vastureaktsioon jääb ära.
Ohtlikke nakkushaigusi on palju. Õnneks saab inimene ennast vaktsineerimise abil nende vastu kaitseda. Selleks süstitakse veresse pisikogus selle haiguse tekitajaid – just nii napilt, et mingit haigestumist veel ei teki, ometi just nii palju, et keha ise hakkaks tootma vastumeetmeid. Kui kunagi edaspidi peaks tõepoolest samu haigusetekitajaid liiga palju kehasse ilmuma, teab immuunsüsteem jalamaid, kuidas nende vastu võidelda, ta on selle varem selgeks õppinud. Lihtne, kuid geniaalne!
Ultraheli võetakse sageli abiks, kui tuleb kontrollida inimese siseelundeid või jälgida raseduse ajal ema kõhus kasvavat last. Seda uuringut saab võrrelda hääle kajaga. Helivõnkumine suunatakse kehasse ja see hakkab kõigilt elunditelt tagasi peegelduma, kusjuures igalt organilt toimub see peegeldumine pisut omamoodi. Niisugune kajatehakse ekraanil nähtavaks. Ultraheliuuring on seepärast hea, et kõik toimub ohutult ja elundeid ei vigastata. Ometi saab niiviisi väga hea ülevaate organismi toimimisest.
Ammustest aegadest tegelevad teadlased ja unenäoseletajad une saladustega. Une ajal väljutab aju elektrilaineid. Saksa arst Hans Berger avastas 1929. aastal, et neid ajuvoolusid saab üles kirjutada niinimetatud elektroentsefalogrammina (lühendtähis: EEG). See menetlus andis võimaluse uurida, mis une ajal üldse inimeses toimub. Erilises unelaboris mõõdetakse kõiki olulisi suurusi: ajuvoolusid, lihasepingeid, pulssi ja hingamist, kuid ka silmade iseeneslikku liikumist. Teadlased eristavad mitut liiki unesid; need vahelduvad magamise ajal järjestikku. Tundub koguni, nagu peituks meis mingi seesmine programmkell koos lülitusmehhanismiga, mis alatasa muudab aju tegevust. Me uinume, jääme üha sügavamalt magama, kuni langeme süvaune perioodi. Pärastpoole muutub uni pealiskaudseks ja silmad hakkavad intensiivsemalt liikuma. Sel ajal on aju aktiivne ja korjab kokku terve päeva jooksul saadud info. Olulisem sellest siirdub püsimälusse, muu, millel on tähtsust vähem, heidetakse lihtsalt kõrvale. Igaüks meist võib meenutada mõnda sellist unefaasi, just siis näeme unenägusid kõige rohkem. Kuid unes juhtub veel midagi: me liigutame ennast, muutes öö jooksul vähemalt kümme kuni kaksteist korda oma asendit.
Nendes on C-vitamiini. See on aga inimese jaoks väga tähtis, sest suurendab organismi loomulikku vastupanu haigustele. Tsitrusviljade rühma kuuluvad näiteks greip, apelsin ja sidrun.
Fatal error: Uncaught TypeError: round(): Argument #1 ($num) must be of type int|float, string given in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php:13
Stack trace:
#0 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php(13): round('0.36494500 1746...', 3)
#1 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/index.php(172): include('/data01/virt180...')
#2 {main}
thrown in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php on line 13
