Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 147
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 158 Registreeru
This is inline content
Tere tulemast veebilehele teadur.ee!
Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.
Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.
Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.
Head avastamisrõõmu!
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/main.php on line 54
Tavaliselt hingame sisse ja välja täiesti automaatselt ning ei pööra sellele vähimatki tähelepanu. Hingamist tüürib tahtele allumatu osa ajust. Tugev väsimus või ka kestvam halva õhuga ja tuulutamata ruumis viibimine võib hingamist pärssida. Meie seda võib-olla ei märkagi, kuid keha reageerib otsekohe. Aju sunnib suu- ja rinna-lihaseid krambitaoliselt tõmbuma – proovige seda järgmise haigutuse tulekul ise jälgida. Niimoodi saavad kopsud täiendava annuse õhku. Haigutamine hoolitsebki selle eest, et keha saaks piisavalt hapnikku. Lisaks on haigutamine organismi märguanne selle kohta, et saabumas on uneaeg või tuleks tuulutamiseks aken avada.
Meid ümbritsev maailm on tulvil baktereid ja viiruseid, need on aga pisitillukesed haigusetekitajad. Sattudes kehasse, hakkavad need vereringes paljunema ja mingit haigust põhjustama. Keha märkab väikesi sissetungijaid ja õpib neid kahjutuks tegema. Kuid lapse organismil pole selleks veel küllaldaselt kogemusi ja seepärast põeb peaaegu igaüks nendest korra mingit tüüpilist lastehaigust, olgu tuulerõugeid, mumpsi või punetisi. See on ebameeldiv, kuid õnneks mitte ränk. Paari-kolme päevaga saab noor organism haigusetekitajatest võitu ja hakkab paranema. Hea on seegi, et „märkmed” selle haiguse ärahoidmise kohta jäävad kehasse. Kes näiteks lapsena on põdenud tuulerõugeid, ei haigestu nendesse enam iial. Seda nimetatakse immuunsuseks.
Nii piim kui ka sellest valmistatavad toiduained, nagu kohupiim, jogurt ja juust, sisaldavad lisaks mineraalainetele ja vitamiinidele palju valkusid. Need aga hoolitsevad lihaste tugevuse eest. Pealegi on piimas mineraalainenakaltsiumiühendeid, mida vajavad luud ja hambad. Eelkõige lapsed peavad selleks, et kasvada suureks ja tugevaks, päevas jooma klaasitäie piima. Piim ruulib!
Kuigi kõikjalt kuuleb, et suhkruga liialdamine on ebatervislik, vajab meie keha seda siiski. Suhkur, mida kannab veri kehas laiali, on oluline energiaallikas. Hoolitsemaks selle eest, et veres leiduks alati õige kogus suhkrut, toodab kõhunääre hormooni nimega insuliin. See reguleerib suhkru kontsentratsiooni veres. Suhkurtõbistel (rahvakeeles suhkruhaigetel) napib insuliini ja vere suhkrusisaldus kasvab lubamatult. Need haiged peavad enesele koguni mitu korda päevas insuliini süstima.
„Mikro” on tuletis kreeka sõnast, mis tähendab „väike”. Mikroskoop teeb tänu paljukordsele suurendamisele nähtavaks pisikesed objektid, mida palja silmaga ei näe, toimides samal põhimõttel nagu luup. Mikroskoobis on mitu läätse, lihtsaimas põhiliselt kaks – lühikese fookuskaugusega objektiiv ja enam-vähem tavalise luubi suurendusvõimega okulaar. Objektiivi ülesanne on tekitada vaadeldavast objektist suurendatud vahekujutis, mida omakorda vaadeldakse läbi okulaari. Mikroskoobi suurendusvõime oleneb peamiselt objektiivi suurendusest ja läätsede paiknemisest. Erimikroskoope varustatakse veel mitme lisaläätsega, et saada veelgi suuremat suurendust ja parandada pildi kvaliteeti. Elektronmikroskoobis ei kasutata kujutise saamiseksvalguskiiri, vaid elektronide vihku.
Nooremate inimeste juustes on teatavat värvainet, mis annab neile värvuse. Vanemas eas võib selle värvaine tekkimine lakata ja nii jäävad juuksekarvadesse pisitillukesed õhumullid, mis peegeldavad valgust tagasi. Nii paistavadki vanemate inimeste juuksed hallidena.
Võib juhtuda, et inimese keha on mõne aine vastu ülitundlik ja reageerib allergiliselt. Selliste ainete kas või pisikoguse mõjul tursub nina ja silmade limaskest. Silmadest voolab pisaraid, ninast tuleb lima ja tekkida võib koguni hingamispuudulikkus. Tuntuim allergia vorm on heinanohu. Inimesed, kes selle all kannatavad, reageerivad ülitundlikult mingile õietolmule. Allergiat võib esineda ka mõne kemikaali, puu- ja köögiviljasordi või tolmu puhul.
Fatal error: Uncaught TypeError: round(): Argument #1 ($num) must be of type int|float, string given in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php:13
Stack trace:
#0 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php(13): round('0.63357100 1742...', 3)
#1 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/index.php(172): include('/data01/virt180...')
#2 {main}
thrown in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php on line 13
