Registreeru

Tere tulemast veebilehele teadur.ee!

Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.

Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.

Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.

Head avastamisrõõmu!

Otsing

Viimati uuendatud artiklid

• Ameerika Ühendriigid (444)
• Kanter, Gerd (100)
• astilbe (70)
• Armstrong, Neil (98)
• Teine maailmasõda (553)
• Sloveenia (110)
• Serbia (167)
• Makedoonia (95)
• Kosovo (209)
• Esimene maailmasõda (269)

Leiunurk

• Mispärast me naerame?

„Naer on terviseks”, kõlab vanarahvatarkus, ja see on sulatõsi. Teadlased on tuvastanud, et naer vabastab ebatervest stressist ja parandab meeleolu. Kes palju naerab, hoolitseb sellega koguni oma immuunsüsteemi eest, see aga tähendab, et organism saab haigusetekitajatega tõhusamalt võidelda. Pealegi tunduvad palju naervad inimesed sümpaatsetena ja nendega on hõlpsam suhelda. Järelikult on loodus midagi ikka silmas pidanud, kui andis meile naermisvõime. Kõike naermisega seostuvat korraldab pisike piirkond peaaju vasakus poolkeras. Kui kuuleme toredat nalja, annab see suulihastele käsu: „Palun hakka nüüd naerma!” Tore, eks?

[ sulge vastus ]

• Miks on veri punane?

Veri on punase värvuse saanud tänu punastele verelibledele, mis omakorda sisaldavad värvilist hemoglobiini. Sellel rauda sisaldaval ainel on imeline omadus siduda hapnikku, mis jõuab tänu sellele vereringe abil keha kõigi elunditeni. Vereleemes on ka valged verelibled, kuid nende „eriala” on võitlus haigusetekitajatega.

[ sulge vastus ]

• Miks kostab omaenese hääl helilindilt võõrana?

Mitte ainult inimese kõrisõlm, vaid terve pealuu hakkab kõnelemisel pisut võnkuma. Seepärast kuulemegi omaenese öeldut täiesti tahtmatult ka pealuu kaudu. Proovige korraks: hoidke kõrvu suletuna ja kõnelge päris vaikselt. Te kuulete ikkagi oma häält, see jõuab kõrvadeni võnkuva pealuu kaudu. Niimoodi tundub hääl sootuks teistmoodi, kui see tegelikult teiste jaoks kõlab.

[ sulge vastus ]

• Miks tekib päikesepõletus?

Päikesevalgus pole mitte ainult kasulik. Osa sellest moodustab ultraviolettkiirgus. See väga energiarikas kiirgus hoolitseb sellegi eest, et meie nahk päevituks pruuniks. Seda on muidugi nägus vaadata, kuid õigupoolest on tegemist naha kaitsereaktsiooniga, sest ultraviolett- ehk lühemalt UV-kiirgus pole meile liigsetes annustes kaugeltki kasulik. Kui see mõjutab nahka liiga tugevalt või liiga kestvalt, siis tekib päikesepõletus. Kergel kujul pole see veel ohtlik, kuid kes viibib kaitsmatuna liiga kaua ereda päikese kiirtes, riskib haigestumisega. Niisiis tuleb alati kasutada kaitsekreeme ja võimalikult varjuda keskpäevapäikese eest, sest sel ajal on UV-kiirgus kõige tugevam.

[ sulge vastus ]

• Miks peab tsitrusvilju sööma?

Nendes on C-vitamiini. See on aga inimese jaoks väga tähtis, sest suurendab organismi loomulikku vastupanu haigustele. Tsitrusviljade rühma kuuluvad näiteks greip, apelsin ja sidrun.

[ sulge vastus ]

• Miks me õhtuks ära väsime?

Ise me seda ei märka, kuid ometi töötab organism terve päeva suure koormusega: seedekulglas (maos ja sooltes) lagundatakse toit aineteks, mis kanduvad verega kõikidesse elunditesse. Kopsud imevad järjepidevalt õhku ja viivad selle hapnikku veresse. Süda tuksub pausideta ja pumpab terves organismis verd ringi. Ka aju võtab vastu ning töötleb päev läbi meeleaistinguid ja infot. See kõik on loomulik, kuigi teadlikult keegi midagi niisugust ei märka. Ometi vajab organism ka puhkepausi. Loomulikult ei saa keha ennast lihtsalt niisama välja lülitada, aga siiski on une ajal elundite enamikul tööd-tegemist vähem. Nad võivad puhata, et juba järgmisel hommikul uuenenud jõuga tööle asuda.

[ sulge vastus ]

• Miks piim on tervislik?

Nii piim kui ka sellest valmistatavad toiduained, nagu kohupiim, jogurt ja juust, sisaldavad lisaks mineraalainetele ja vitamiinidele palju valkusid. Need aga hoolitsevad lihaste tugevuse eest. Pealegi on piimas mineraalainena kaltsiumiühendeid, mida vajavad luud ja hambad. Eelkõige lapsed peavad selleks, et kasvada suureks ja tugevaks, päevas jooma klaasitäie piima. Piim ruulib!

[ sulge vastus ]

Lisad

• Võrdle riike
• Keemiliste elementide perioodilisustabel