Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 147
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 158 Registreeru
This is inline content
Tere tulemast veebilehele teadur.ee!
Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.
Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.
Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.
Head avastamisrõõmu!
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/main.php on line 54
Kukkumine näiteks mõnele teravale esemele toob kaasa nahavigastuse: väikesed veresooned purunevad. Muidugi võib see osutuda ohtlikuks, sest haigusetekitajad pääsevad haava kaudu kehasse ja hakkavad seda kahjustama. Õnneks aitab neid tõrjuda veri. See voolab haavast ja loputab kõigepealt kõige suurema mustuse välja. Samas on valged verelibled otsekui tervisepolitseinikud, kes hoolitsevad haigusetekitajate leidmise ja hävitamise eest. Just nemad väldivad bakterite pääsu kehasse. Ühtlasi on vereleemes aineid, mis kogunevad haavasse ja panevad vere hüübima. Varsti tekib sellele kuivanud ehk koaguleerunud verest kärnakiht otsekui looduslik haavaplaaster.
Lõhnad jõuavad sissehingatava õhuga ninasse ja neid hakkavad eristama ninakoopas asetsevad lõhnanärvilõpmed. Sel viisil saab inimene tunnetada taas midagi sellist, mida ei saa vahetult kompida. Nina ning ka kõrvad, silmad, keel ja nahk on meeleelundid. Nina on inimese jaoks ka tähtis orienteerumis- jahoiatusvahend. Kui näiteks toit läheb kõrbema, siis märgatakse seda tõenäoliselt kõigepealt lõhnast ja siis saab panni kähku pliidilt ära tõsta. Lõhna abil saab määrata, kas jogurt või muu toiduaine on veel söömiskõlblik. Mida lõhnad tähendavad ja millisel juhul need tekivad, seda õpib laps päevast päeva täiesti iseenesest.
Meie keha moodustavad rakud uuenevad pidevalt: need poolduvad, luues iseenesest täpse teisendi ja asenduvad sellega. Paraku ei suuda rakud seda lõputult teha. Kord lakkab iseenese kopeerimine. Keha vananeb, sest uusi rakke enam ei lisandu ja lõpuks on olemasolevad rakud, seega ka terved elundid liiga kulunud, et organismi jätkuvalt teovõimelisena hoida. Seepärast peavadki inimesed – nagu kõik teisedki elusolendid – paraku ükskord surema.
Tänu täiustunud arstiabile jõuavad inimesed tänapäeval palju kõrgemasse ikka kui vanasti. Näiteks ei elanud ürginimene kauem kui 30 aastat. Praegu on keskmine eluiga Euroopas kaugelt üle 70 aasta.
Väga paljud inimesed kannatavad kaariese all. Samas pole mitte keegi kaariesega sündinud ja seda tõbe ei saa ka vanematelt pärida. Kaariese tekkimise peapõhjuseks on tavaliselt suhkruga liialdamine: pisitillukesed suhkruosakesed kleepuvad hammaste vahele ja loovad bakteritele väga soodsa toitekeskkonna. Kaariest tekitavad bakterid muudavad suhkru hapeteks, mis kahjustavad hambaemaili. Lõpuks tekibki hambaauk.
Päikesevalgus pole mitte ainult kasulik. Osa sellest moodustab ultraviolettkiirgus. See väga energiarikas kiirgus hoolitseb sellegi eest, et meie nahk päevituks pruuniks. Seda on muidugi nägus vaadata, kuid õigupoolest on tegemist naha kaitsereaktsiooniga, sest ultraviolett- ehk lühemalt UV-kiirgus pole meile liigsetes annusteskaugeltki kasulik. Kui see mõjutab nahka liiga tugevalt või liiga kestvalt, siis tekib päikesepõletus. Kergel kujul pole see veel ohtlik, kuid kes viibib kaitsmatuna liiga kaua ereda päikese kiirtes, riskib haigestumisega. Niisiis tuleb alati kasutada kaitsekreeme ja võimalikult varjuda keskpäevapäikese eest, sest sel ajal on UV-kiirgus kõige tugevam.
Jooma peame mitte ainult siis, kui on palav. Ka talvel tuleks päeva jooksul juua vähemalt kaks liitrit. Päevas kaotab meie keha umbes samasuguse koguse vedelikku – higiga, uriiniga ja koguni hingamisel. Hingeõhk niiskub ja viib väljahingamisel kaasa ka vett. Järelikult vajabki organism pidevalt vedelikku, et elutegevus saaks õigesti toimida. Kõige parem on juua mineraalvett, rohuteed või naturaalset mahla ilma suhkruta (see on alati pudelile või pakendile kirjutatud). Kõik muud joogid toovad kehasse juurde toitaineid. Muidugi võib teinekord vee asemel juua ka klaasi limonaadi, kuid siis tuleb jälgida, et selles poleks liiga palju suhkrut. Just kokakoolas on seda tõesti liiga palju!
Kui inimest opereeritakse, tuleb keha haigest kohast lahti lõigata. Muidugi oleks see väga valus, kui ei saaks kasutada narkoosi. Selleks et valu jääks märkamatuks, kasutatakse tehislikku und. Enamasti tehakse selleks süst ja viiakse veeni sobivat tuimastusvahendit.Kuid seda võib ka sisse hingata. Juba mõne minuti möödumisel inimene uinub sügavalt ja ei tunne enam vähimatki valu. Seda nimetatakse üldnarkoosiks. Väiksema operatsiooni puhul, näiteks hamba väljatõmbamisel, tuimastatakse ainult vastav koht. Siis kõneldakse lokaalsest ehk paiksest tuimastamisest. Neid arste, kes operatsioonil põhiliselt narkoosiga tegelevad, nimeta-takse anestesioloogideks.
Fatal error: Uncaught TypeError: round(): Argument #1 ($num) must be of type int|float, string given in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php:13
Stack trace:
#0 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php(13): round('0.89211600 1760...', 3)
#1 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/index.php(172): include('/data01/virt180...')
#2 {main}
thrown in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php on line 13
