Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 147
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 158 Registreeru
This is inline content
Tere tulemast veebilehele teadur.ee!
Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.
Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.
Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.
Head avastamisrõõmu!
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/main.php on line 54
„Söömise ajal ei röhitseta ega pühita suud laudlinasse!” kinnitasid vanaaegsete rüütlite käitumisreeglid. Röhitsemine pole küll kuigi viisakas, kuid on siiski tervislik. Söömisel võivad maos tekkida gaasid, mis otsivad väljapääsu söögitoru kaudu. Nii „tuulutab” magu iseennast. Kui röhitsusi tagasi hoida, võib tekkida kõhuvalu, sest gaas selles üha paisub. Lausa söögilauas ei tarvitseks muidugi röhitsema hakata. Ometi on mõnede rahvaste juures just röhitsemine suurima tunnustuse avaldus pererahvale ja toiduvalmistajale.
Keeles on hulk lihaseid, muidu ei saaks seda nii täpselt liigutada, et toitu suus segada ja kõnelemiseks häälikuid moodustada. Kui keegi hakkab unes norskama, siis on põhjuseks nende lihaste ajutine lõtvumine, mistõttu keel nihkub suukoopas sügavamale ja kõri sulgub. Nüüd hakkab magaja õhu saamise pärast võitlema, ilma et ise midagi märkaks. Koos sellega tekibki vali norin, mida nimetatakse norskamiseks. Miks mehed norskavad naistest sagedamini, pole veel teada.
Põrkumisel saavad käe või jala nahaalused veresooned pisut viga. Need lõhkevad ja veri koguneb kahjustamata jäänud ülemise nahakihi alla. Nii tekivadki väikesed ja ohutud verevalumid, mis paistavad läbi naha sinakate laikudena. Möödub paar päeva ja need kaovad iseenesest.
Niipea kui haav sulgub hüübinud verest korbaga, muutuvad naha rakud selle allaktiivseteks. Nad hakkavad kiiresti poolduma ja paljunema. Tasapisi, millimeeterhaaval hoolitsevad nad selle eest, et naha kahjustunud koht uuesti kinni kasvaks. Paari päevaga on kõik juba peaaegu taastunud. Suuremast haavast võib jääda arm: naharakkude jaoks on tähtis taastamise kiirus, mitte aga tulemuse „nägusus”.
Ammustest aegadest tegelevad teadlased ja unenäoseletajad une saladustega. Une ajal väljutab aju elektrilaineid. Saksa arst Hans Berger avastas 1929. aastal, et neid ajuvoolusid saab üles kirjutada niinimetatud elektroentsefalogrammina (lühendtähis: EEG). See menetlus andis võimaluse uurida, mis une ajal üldse inimeses toimub. Erilises unelaboris mõõdetakse kõiki olulisi suurusi: ajuvoolusid, lihasepingeid, pulssi ja hingamist, kuid ka silmade iseeneslikku liikumist. Teadlased eristavad mitut liiki unesid; need vahelduvad magamise ajal järjestikku. Tundub koguni, nagu peituks meis mingi seesmine programmkell koos lülitusmehhanismiga, mis alatasa muudab aju tegevust. Me uinume, jääme üha sügavamalt magama, kuni langeme süvaune perioodi. Pärastpoole muutub uni pealiskaudseks ja silmad hakkavad intensiivsemalt liikuma. Sel ajal on aju aktiivne ja korjab kokku terve päeva jooksul saadud info. Olulisem sellest siirdub püsimälusse, muu, millel on tähtsust vähem, heidetakse lihtsalt kõrvale. Igaüks meist võib meenutada mõnda sellist unefaasi, just siis näeme unenägusid kõige rohkem. Kuid unes juhtub veel midagi: me liigutame ennast, muutes öö jooksul vähemalt kümme kuni kaksteist korda oma asendit.
Süda pumpab verd tervesse kehasse. See voolab arterite ehk tuiksoonte kaudu laiali, et veenide ehk tõmbsoonte kaudu südamesse tagasi jõuda. Veresooned on pisikesed torud. Mõnes paigas võib tunda nende tuikamist, pulsilööke. Kõige tugevam on see jämedal unearteril, mis varustab peaaju verega. Kui asetada nimetissõrm unearterile, siis tunneb pulsi rütmi. Liikumisel pulss kiireneb, istumisel ja lamamisel aeglustub.
Meie keha toodab toidu töötlemisega soojust. Osa elutegevuseks vajalikust soojusest lahkub kehast naha kaudu. Jahedas aga tekib teinekord niinimetatud kananahk. See on õigupoolest jäänuk meie esivanematelt, kes olid kaetud sootuks tihedama karvastikuga kui nüüdisaja inimene. Kui nad külmetasid, tõusid kehal karvad turri ja moodustasid omamoodi polstri, mis kaitses külma eest: soojenenud õhk jäi lihtsalt karvade vahele püsima ja soojuskadu kahanes. Kuivõrd meil on ürginimesega võrreldes karvu hoopis napilt, pole „kananahal” enam mingit praktilist toimet. Selle tekkimine tähendab ainult: „Mul on praegu külm!”
Fatal error: Uncaught TypeError: round(): Argument #1 ($num) must be of type int|float, string given in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php:13
Stack trace:
#0 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php(13): round('0.10062500 1751...', 3)
#1 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/index.php(172): include('/data01/virt180...')
#2 {main}
thrown in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php on line 13
