Registreeru

Tere tulemast veebilehele teadur.ee!

Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.

Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.

Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.

Head avastamisrõõmu!

Otsing

Viimati uuendatud artiklid

• Ameerika Ühendriigid (444)
• Kanter, Gerd (100)
• astilbe (70)
• Armstrong, Neil (98)
• Teine maailmasõda (553)
• Sloveenia (110)
• Serbia (167)
• Makedoonia (95)
• Kosovo (209)
• Esimene maailmasõda (269)

Leiunurk

• Kuidas beebi teab, millal on aeg ema kõhust väljuda?

Beebi kasvab ema kõhus umbes üheksa kuud, seda nimetatakse raseduseks. Siis hakkab tal ruumi nappima, beebi protestib agaralt ja trambib üha sagedamini ema kõhu vastu; tal on nii ahtas kohas halb olla. Varsti hakkab ta ennast tasapikku ümber pöörama, kuni pea jääb allapoole. Siis märkab ema, et kõhu alaosas tekib tuhudeks nimetatav valu. Sedamööda, kuidas tuhud tugevnevad, tõmbub emakas kokku. Raseduse viimastel nädalatel muutuvad tuhud üha sagedamaks ja sünnituskanal avardub. Beebi nihkub emakasuudme poole. Sünnitamise ajal hoiab ema hinge kinni ja pressib kõhtu kokku. Seepeale avaneb emakasuue ja beebi surutakse üsna aeglaselt, pea ees, läbi tupe. Kuna sünnituskanal on suhteliselt kitsas, aitab kas ämmaemand või arst lapsel väljuda.

[ sulge vastus ]

• Miks lihased väsivad?

Need lihased, mida kasutatakse tavalisest intensiivsemalt, võivad kiiremini väsida. Seda juhtub enamasti siis, kui harrastatakse mingit harjumatut või vähetreenitud spordiala, näiteks kui mängitakse ühekorraga mitu tundi korvpalli või kihutatakse 30 kilomeetrit jalgrattal. Kehas sel puhul toimunut saab jälgida mikroskoobi all: lihase kudedesse on tekkinud pisitillukesed rebendid. Need tekitavadki surisevat valu. Paaril järgmisel päeval tuleb kehale tagada rahu, et lihased saaksid taastuda. Seejärel võib treeningut taas jätkata.

[ sulge vastus ]

• Miks on salat roheline?

Ka taldrikul jääb salat ikkagi taimeleheks. Enamik taimi toitub päikesevalguse abil, mida püütakse roheliste lehtedega. Päikesekiirte toimel toodavad nad õhus sisalduvast süsinikdioksiidist enesele toitu. Kuid selleks vajatakse erilise rohelise värvaine – klorofülli osalust. Seepärast ongi salatilehed toidulaual nii erksalt rohelised.

[ sulge vastus ]

• Mis juhtub kehas palaviku puhul?

Tavaliselt on inimese kehatemperatuur 37 kraadi Celsiuse järgi, see on tema soodsaim „töötemperatuur”. Kui keha ründavad viirused või bakterid, tõuseb temperatuur – see ongi palavik. Niimoodi üritab organism võidelda veresse sattunud haigusetekitajatega: võib koguni öelda, et haigus higistatakse välja. Seni, kuni palavik pole väga kõrge (võib ulatuda 40 Celsiuse kraadini), on haiguse kulg veel loomupärane.

[ sulge vastus ]

• Kes on kaksikud?

Rasestumiseks peab naise munarakk viljastuma, mehe seemnerakuga ühinema. Teinekord võib juhtuda, et viljastub korraga kaks munarakku ja ema kõhus hakkavad kasvama kaks beebit. Hiljem on nad võrdlemisi erineva välimusega ja võivad ka olla erinevast soost. Kuna need beebid hakkavad arenema kahest munarakust, nimetatakse neid erimunakaksikuteks. Hoopis harvemini juhtub, et mõlemad arenevad ühestainsast munarakust. Siis on nende kõik pärilikkustunnused, nagu sugu, silmade ja juuste värvus ning veregrupp, täiesti samad. Ühemunakaksikud on omavahel nii sarnased, et neid pole kuigi kerge eristada.

[ sulge vastus ]

• Mis on geen?

Geen on võõrsõna, mis tähendab pärilikkuse üksust. Geenid on kromosoomides sisalduva DNA molekulide teatavad ahelad. Just need määravad, millised omadused pärib laps oma vanematelt.

[ sulge vastus ]

• Milleks vajame lihaseid?

Lihaseid on meie kehas kõikjal. Iga liigutus, olgu käe tõstmine, toidu hammustamine või koguni nina kirtsutamine toimub ainult lihaste abil. Teatavaid liigutusi saame teha tahtlikult, teiste eest hoolitseb keha ise, ilma et saaksime sellesse sekkuda. Sellisteks on näiteks südamelihaste töö, niisiis südamelöögid. Lihased vajavad tööks „kütust”, suhkrut. Seda saab inimene toidu (näiteks leiva, puu- ja köögivilja) kaudu seedeelundite kaasabil. Veri kannab suhkru kõikidesse lihastesse.

[ sulge vastus ]

Lisad

• Võrdle riike
• Keemiliste elementide perioodilisustabel