Registreeru

Tere tulemast veebilehele teadur.ee!

Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.

Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.

Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.

Head avastamisrõõmu!

Otsing

Viimati uuendatud artiklid

• Ameerika Ühendriigid (444)
• Kanter, Gerd (100)
• astilbe (70)
• Armstrong, Neil (98)
• Teine maailmasõda (553)
• Sloveenia (110)
• Serbia (167)
• Makedoonia (95)
• Kosovo (209)
• Esimene maailmasõda (269)

Leiunurk

• Miks meil tekib kananahk?

Meie keha toodab toidu töötlemisega soojust. Osa elutegevuseks vajalikust soojusest lahkub kehast naha kaudu. Jahedas aga tekib teinekord niinimetatud kananahk. See on õigupoolest jäänuk meie esivanematelt, kes olid kaetud sootuks tihedama karvastikuga kui nüüdisaja inimene. Kui nad külmetasid, tõusid kehal karvad turri ja moodustasid omamoodi polstri, mis kaitses külma eest: soojenenud õhk jäi lihtsalt karvade vahele püsima ja soojuskadu kahanes. Kuivõrd meil on ürginimesega võrreldes karvu hoopis napilt, pole „kananahal” enam mingit praktilist toimet. Selle tekkimine tähendab ainult: „Mul on praegu külm!”

[ sulge vastus ]

• Miks on köögivili tervislik?

Köögivili kuulub üldse kõige tervislikumate toiduainete hulka ja seda tuleb igapäevases toiduvalikus pakkuda nii toorelt kui keedetult. Seal on palju süsivesikuid, kuid ka vitamiine ja mineraalaineid. Lisaks sellele püsib kõht köögiviljatoitudest kaua täis ja need hoolitsevad ka seedimise korrasoleku eest. Pealegi ei lähe nende söömine iialgi igavaks – köögivilja on üsna palju liike, näiteks spinat, peasalat ja lehtsalat, siis spargel, rabarber, pea-, lill- ja nuikapsas ning nende kõrval muidugi nii tähtsad juurviljad nagu porgand, redis ja rõigas. Loetelu saab veel täiendada tomati ja kurgi, kuid ka herne ja oaga. Pealegi annab aedvilja söömine kähku energiat ning soodustab kontsentreerumist nii koolis kui ka sportimisel.

[ sulge vastus ]

• Miks tekib lennuki startimisel ja maandumisel kõrvades imelik tunne?

Välis- ja keskkõrva vahel on õhuke nahake, kuulme- ehk trummikile. Seni, kuni õhurõhk selle ees ja taga on võrdsed, surub õhk kuulmekilele mõlemalt küljelt võrdse tugevusega. Kuid kõrgemal lennates on õhurõhk väiksem. Startivas ja kõrgust võtvas lennukis kahaneb õhurõhk kiiresti ja kuulmekilele seestpoolt mõjuv vasturõhk osutub suuremaks kui välisõhul. Seepärast kummub kuulmekile pisut väljapoole. Täpselt vastupidi toimub lennuki maandumisel. Samasugune pentsik tunne võib tekkida ka siis, kui auto sõidab kiiresti üle mäe. Ebamugavusest vabanemiseks aitab sügav haigutamine või närimiskummi mälumine.

[ sulge vastus ]

• Mida tähendab lühend EKG?

See on „elektrokardiogramm”, mis tähendab südame elektrivoolude nähtavaks tehtud graafikut. Müokardi ehk südamelihase kokkutõmbumise ja lõtvumisega kaasnevad elektriimpulsid moodustavad tüüpilise EKG-kõvera. Hälbimised sellest tüüpgraafikust võivad viidata südamehaigustele.

[ sulge vastus ]

• Kuidas töötab süda?

Keha vajab elutegevuseks hapnikku, mis tuleb organismis kõikjale laiali kanda. Selleks on süda, umbes rusikasuurune lihas, mis pumpab verd läbi veresoonte – arterite ja veenide. Süda koosneb kahest poolest, parem pool pumpab kasutatud verd kehast tagasi ja läbi kopsude, kust saab uut hapnikku. See pumbatakse nüüd juba vasaku südamevatsakese abil taas kehasse laiali. Õnneks töötab süda – erinevalt paljudest teistest lihastest – täiesti automaatselt ja tahtmatult. Nii ei tarvitsegi keegi oma südamelöökidele tähelepanu pöörata.

[ sulge vastus ]

• Mida tähendab värvipimedus?

Inimese silma võrkkestas on närvilõpmed, niinimetatud kolvikesed, mis lubavad värvusi eristada. Neid on kolme liiki: ühed on tundlikud violetsele, teised rohelisele ja kolmandad kollasele valgusele. Mõnikord ei toimi need päris õigesti ja tulemuseks on see, et inimene ei suuda värvustel õigel viisil vahet teha: ta on värvipime. Igatahes esineb täielik värvipimedus harva; sagedamini ilmub see viga teatavate värvuskombinatsioonide puhul. Eriti tihti kohtab niinimetatud punase ja rohelise pimedust; siis on raske neid omavahel eristada.

[ sulge vastus ]

• Miks kostab omaenese hääl helilindilt võõrana?

Mitte ainult inimese kõrisõlm, vaid terve pealuu hakkab kõnelemisel pisut võnkuma. Seepärast kuulemegi omaenese öeldut täiesti tahtmatult ka pealuu kaudu. Proovige korraks: hoidke kõrvu suletuna ja kõnelge päris vaikselt. Te kuulete ikkagi oma häält, see jõuab kõrvadeni võnkuva pealuu kaudu. Niimoodi tundub hääl sootuks teistmoodi, kui see tegelikult teiste jaoks kõlab.

[ sulge vastus ]

Lisad

• Võrdle riike
• Keemiliste elementide perioodilisustabel