Registreeru

Tere tulemast veebilehele teadur.ee!

Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.

Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.

Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.

Head avastamisrõõmu!

Otsing

Viimati uuendatud artiklid

• Ameerika Ühendriigid (444)
• Kanter, Gerd (100)
• astilbe (70)
• Armstrong, Neil (98)
• Teine maailmasõda (553)
• Sloveenia (110)
• Serbia (167)
• Makedoonia (95)
• Kosovo (209)
• Esimene maailmasõda (269)

Leiunurk

• Miks ilmuvad näole vistrikud?

Nahas on kõikjal pisikesi rasunäärmeid, mis toodavad rasvataolist ainet. See on naha jaoks väga tarvilik. Kuid puberteedi saabumisel võib juhtuda, et keha toodab liigsel hulgal neid hormoone, mis viivad sugulisele küpsemisele. Paraku – ka loodus teeb teinekord vigu – ergutavad needsamad hormoonid ka rasunäärmete tegevust, näärmejuhad võivad ummistuda ja rasu ei pääsegi välja. Kui sinna pääsevad kahjulikud mikroobid, tekibki põletik ja näole ilmub ebameeldiv vistrik.

[ sulge vastus ]

• Mispärast me naerame?

„Naer on terviseks”, kõlab vanarahvatarkus, ja see on sulatõsi. Teadlased on tuvastanud, et naer vabastab ebatervest stressist ja parandab meeleolu. Kes palju naerab, hoolitseb sellega koguni oma immuunsüsteemi eest, see aga tähendab, et organism saab haigusetekitajatega tõhusamalt võidelda. Pealegi tunduvad palju naervad inimesed sümpaatsetena ja nendega on hõlpsam suhelda. Järelikult on loodus midagi ikka silmas pidanud, kui andis meile naermisvõime. Kõike naermisega seostuvat korraldab pisike piirkond peaaju vasakus poolkeras. Kui kuuleme toredat nalja, annab see suulihastele käsu: „Palun hakka nüüd naerma!” Tore, eks?

[ sulge vastus ]

• Miks hakkan mõnikord pärast söömist röhitsema?

„Söömise ajal ei röhitseta ega pühita suud laudlinasse!” kinnitasid vanaaegsete rüütlite käitumisreeglid. Röhitsemine pole küll kuigi viisakas, kuid on siiski tervislik. Söömisel võivad maos tekkida gaasid, mis otsivad väljapääsu söögitoru kaudu. Nii „tuulutab” magu iseennast. Kui röhitsusi tagasi hoida, võib tekkida kõhuvalu, sest gaas selles üha paisub. Lausa söögilauas ei tarvitseks muidugi röhitsema hakata. Ometi on mõnede rahvaste juures just röhitsemine suurima tunnustuse avaldus pererahvale ja toiduvalmistajale.

[ sulge vastus ]

• Mis on ultraheliuuring?

Ultraheli võetakse sageli abiks, kui tuleb kontrollida inimese siseelundeid või jälgida raseduse ajal ema kõhus kasvavat last. Seda uuringut saab võrrelda hääle kajaga. Helivõnkumine suunatakse kehasse ja see hakkab kõigilt elunditelt tagasi peegelduma, kusjuures igalt organilt toimub see peegeldumine pisut omamoodi. Niisugune kaja tehakse ekraanil nähtavaks. Ultraheliuuring on seepärast hea, et kõik toimub ohutult ja elundeid ei vigastata. Ometi saab niiviisi väga hea ülevaate organismi toimimisest.

[ sulge vastus ]

• Miks on meil naba?

Tulevane beebi peab toitu saama ka ema kõhus. Loomulikult ei saa talle seal näiteks lutipudelit anda. Loode on emaga seotud nabaväädi kaudu ning saab selle kaudu toitaineid ja hapnikku. Järelikult peab ema raseduse ajal eriti hoolikalt valima, mida sööb. Ühtlasi hingab ema siis ka oma lapse eest. Niipea kui laps väljub ema kõhust, hakkab ta otsekohe ise hingama. Sündimise järel ei vaja ta enam nabavääti, ja kuna selle kaudu ei saabu enam ema verd, võib kas ämmaemand või arst selle ettevaatlikult katki lõigata. Mis sellest otsekui mälestuseks alles jääb, ongi nabaauk.

[ sulge vastus ]

• Miks me vahel aevastame?

Teel kopsudesse puhastub sissehingatav õhk, tolmuebemed ja mustuseosakesed liibuvad ninas asuvatele pisikestele karvakestele. Ka niiske limaskest seob kahjulikke pisikesi osakesi. Kui oleme näiteks liiga palju tolmu sisse hinganud, hakkavad karvakesed sügelema ja siis tulebki aevastus, mis paiskab ninasse kogunenud saaste korrapealt välja. Ka siis, kui nina limaskest avastab baktereid või viiruseid, tekib loomupärane aevastusrefleks. See on otsekui tõrjereaktsioon, millega organism kaitseb ennast kahjulike pisikute eest.

[ sulge vastus ]

• Mis on nikastus?

Nikastused tekivad enamasti käe- ja jalaliigestes, pealegi võrdlemisi hõlpsalt, näiteks kui kõndimisel ei märgata kivi ja komistatakse sellele. Liigesesidemed pole niisuguseks äkiliseks koormuseks ette valmistatud, need venivad ülemääraselt ja nii tekibki mõne tunni jooksul paistetus. Nüüd ei tohi haiget jäset mitu päeva koormata ja parim oleks seda kehast kõrgemal hoida. Abi leiab ka külmast kompressist, erilisest sportlaste geelist või salvist ja elastsest sidemest ehk bandaažist.

[ sulge vastus ]

Lisad

• Võrdle riike
• Keemiliste elementide perioodilisustabel