Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 147
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 158 Registreeru
This is inline content
Tere tulemast veebilehele teadur.ee!
Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.
Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.
Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.
Head avastamisrõõmu!
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/main.php on line 54
Magamise ajal näeme unenägusid, kuigi ei tarvitse järgmisel hommikul neid enam mäletada. Paljud teadlased arvavad, et unenäos elame veelkordselt läbi eelmise päeva sündmused. Järelikult töötab aju ka une ajal – ja teinekord juhtume unenäo kestel tahtmatult kõnelema, kuigi ise seda ei märkagi.
Kehas on väga palju mitmesuguseid elundeid, mis pidevalt töötavad täisvõimsusel. Selleks vajavad nad mõistagi toitu ja hapnikku, et energiat saada. Veres on loendamatu arv pisikesi vereliblesid, mis lakkamatult jaotavad keha elunditele toitainete ja hapniku pisikoguseid. Seda võiks koguni võrrelda pitsa kojutellimisteenusega. Veri voolab torustikus, veresoontes (arterites, veenides ja juussoontes ehk kapillaarides), mille kogupikkus on mitu tuhat kilomeetrit. Verel on teinegi lisaülesanne, see peab võitlema kehasse sattunud haigusetekitajatega.
Lapse esimesed hambad on pisikesed ja sobivad ta väikestesse lõualuudesse. Tasapisi kasvab keha ja koos sellega suurenevad ka lõualuud. Samas jäävad hambad endisteks, sest ei kasva. Seepärast ongi loodus nii korraldanud, et esimesed ehk piimahambad asenduvad suurematega, neid on ka rohkem. Piimahambad hakkavad siis iseenesest logisema ja kukuvad välja; nende asemele kasvavad püsihambad. Kui inimene vananeb, tekib taas hammaste väljalangemine, sest need ei taha enam lõualuus ja igemetes püsida. Seepärast kannavad paljud vanad inimesed proteese ehk tehishambaid. Kuid halval hooldamisel võivad hambad hakata välja langema juba hoopis nooremas eas.
Niipea kui haav sulgub hüübinud verest korbaga, muutuvad naha rakud selle allaktiivseteks. Nad hakkavad kiiresti poolduma ja paljunema. Tasapisi, millimeeterhaaval hoolitsevad nad selle eest, et naha kahjustunud koht uuesti kinni kasvaks. Paari päevaga on kõik juba peaaegu taastunud. Suuremast haavast võib jääda arm: naharakkude jaoks on tähtis taastamise kiirus, mitte aga tulemuse „nägusus”.
Soolatüükaid põhjustab naha suhteliselt süütu infektsioon. Kõikjal varitsevad meid haigusetekitajad, niinimetatud viirused. Kui eriline tüükaviirus satub nahale, kinnitub ta sinna ja paneb naharakud kiiresti paljunema. Paari nädala pärast tekib nendest juba pisike vohang, mida nimetatakse soolatüükaks. Enamjaolt asuvad need ainult naha ülapinnal ja on niiviisi täiesti ohutud. Arst võib need eemaldada, kuid teinekord kaovad soolatüükad ka iseenesest.
Kukkumine näiteks mõnele teravale esemele toob kaasa nahavigastuse: väikesed veresooned purunevad. Muidugi võib see osutuda ohtlikuks, sest haigusetekitajad pääsevad haava kaudu kehasse ja hakkavad seda kahjustama. Õnneks aitab neid tõrjuda veri. See voolab haavast ja loputab kõigepealt kõige suurema mustuse välja. Samas on valged verelibled otsekui tervisepolitseinikud, kes hoolitsevad haigusetekitajate leidmise ja hävitamise eest. Just nemad väldivad bakterite pääsu kehasse. Ühtlasi on vereleemes aineid, mis kogunevad haavasse ja panevad vere hüübima. Varsti tekib sellele kuivanud ehk koaguleerunud verest kärnakiht otsekui looduslik haavaplaaster.
Keha vajab elutegevuseks hapnikku, mis tuleb organismis kõikjale laiali kanda. Selleks on süda, umbes rusikasuurune lihas, mis pumpab verd läbi veresoonte – arterite ja veenide. Süda koosneb kahest poolest, parem pool pumpab kasutatud verd kehast tagasi ja läbi kopsude, kust saab uut hapnikku. See pumbatakse nüüd juba vasaku südamevatsakese abil taas kehasse laiali. Õnneks töötab süda – erinevalt paljudest teistest lihastest – täiesti automaatselt ja tahtmatult. Nii ei tarvitsegi keegi oma südamelöökidele tähelepanu pöörata.
: Uncaught TypeError: round(): Argument #1 ($num) must be of type int|float, string given in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php:13
Stack trace:
#0 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php(13): round('0.13188900 1767...', 3)
#1 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/index.php(172): include('/data01/virt180...')
#2 {main}
thrown in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php on line 13