Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 147
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 158 Registreeru
This is inline content
Tere tulemast veebilehele teadur.ee!
Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.
Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.
Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.
Head avastamisrõõmu!
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/main.php on line 54
Kui keegi vajab prille, siis on ta enamasti kas lühi- või kaugelenägev. Lühinägevale paistavad kõik lähedased esemed selgetena, kuid eemal asetsevad jäävad ebateravaks. Kui inimene on kaugelenägev, on kõik vastupidine. Lühinägija silmamuna on enamjaolt liiga pikk. Silmalääts peaks sisenevad valguskiired koondama pinnale, mis normaaljuhul paikneb võrkkestal. Kui keegi on kaugelenägija, on silmamuna tavaliselt liiga lühike, nii koonduvad kiired otsekui võrkkesta taha. Abi toovad sobivalt lihvitud prilliklaasid (konkaavsed lühinägevuse ja konvekssed kaugelenägevuse korvamiseks).
Kuigi kõikjalt kuuleb, et suhkruga liialdamine on ebatervislik, vajab meie keha seda siiski. Suhkur, mida kannab veri kehas laiali, on oluline energiaallikas. Hoolitsemaks selle eest, et veres leiduks alati õige kogus suhkrut, toodab kõhunääre hormooni nimega insuliin. See reguleerib suhkru kontsentratsiooni veres. Suhkurtõbistel (rahvakeeles suhkruhaigetel) napib insuliini ja vere suhkrusisaldus kasvab lubamatult. Need haiged peavad enesele koguni mitu korda päevas insuliini süstima.
Suus seguneb toit süljega ja nii moodustub eriline puder, mis neelamisel läheb söögitorusse. See on otsekui elastne voolik, mis järjekindlalt avardub ja kokku tõmbub. Just tänu sellisele liikumisele surutaksegi toit makku. Ka magu tõmbab ennast aeg-ajalt kokku, et siis jällegi suureneda. Niimoodi peeneneb toit veelgi. Maos tekib maonõret, mis lagundab toiduputru. See läheb soolestikku, kus imetakse välja kõik vajalikud toitained, need siirduvad veresse. Vereringe hoolitseb selle eest, et keha kõik rakud saaksid toitaineid. Jääksaadused, mida keha ei kasuta, eritatakse rooja ja kusena, osalt ka higina.
Keha vajab elutegevuseks hapnikku, mis tuleb organismis kõikjale laiali kanda. Selleks on süda, umbes rusikasuurune lihas, mis pumpab verd läbi veresoonte – arterite ja veenide. Süda koosneb kahest poolest, parem pool pumpab kasutatud verd kehast tagasi ja läbi kopsude, kust saab uut hapnikku. See pumbatakse nüüd juba vasaku südamevatsakese abil taas kehasse laiali. Õnneks töötab süda – erinevalt paljudest teistest lihastest – täiesti automaatselt ja tahtmatult. Nii ei tarvitsegi keegi oma südamelöökidele tähelepanu pöörata.
Teinekord on meid ümbritsevas õhus imepisikesi haigusetekitajaid, niinimetatud viiruseid. Sissehingamisel jäävad need nina limaskestale, kuid see tajub, et saabunud on mingid soovimatud võõrkehad, millest tuleks vabaneda. Tulemus on see, et hingamisteed tursuvad ja ninas tekib kõditunne. Limaskest eritab nüüd palju vedelikku, et haigusetekitajaid välja pesta. Just seepärast „jooksebki” nina pidevalt, kui oleme külmetunud. Ka kopsud märkavad, et midagi pole päris korras, ja hakkavad kramplike liigutuste saatel kokku tõmbuma. Tekib aevastus ja haigusetekitajad paisatakse ninast välja.
Täpselt nii, nagu auto vajab sõitmiseks bensiini, vajab inimene energiat, et üldse elus püsida. Selle energia saab ta söödavast toidust. Toitained, seega meie „kütus”, on segu süsivesikutest, valkudest, rasvadest, vitamiinidest ja mineraalainetest. Kui palju energiat keegi vajab, oleneb ta kasvust ja massist, nagu sellestki, kui palju ta ennast kehaliselt pingutama peab. Koguni magav keha vajab energiat, muidu ei saaks ta elus püsida. Toidu energiakoguseid on mõõdetud kalorites (cal); suurem ühik on kilokalor (kcal), kusjuures 1 kcal = 1000 cal. Viimasel ajal väljendatakse toiduainete energiasisaldust sageli ka džaulides (J); 1 kJ (kilodžaul) = 1000 J.
Silm on väga keeruka ehitusega meeleelund. Silmakoopas on silmamuna, mida täidab läbipaistev sültjas klaaskeha. Silmalihaste abil saab seda mitmes suunas pöörata, see aga tähendab, et võime vaadata üles ja alla, vasakule ja paremale, samas selleks tervet pead pööramata. Esemed, mida näeme, peegeldavad valgust, see läbib silmaläätse ja koondub silmapõhja võrkkestale, kus tekitab imenõrku närvisignaale. Need tõttavad nägemisnärvi kaudu ajusse. Alles seal kujuneb sellistest loendamatutest signaalidest terviklik pilt kõigest nähtust.
Fatal error: Uncaught TypeError: round(): Argument #1 ($num) must be of type int|float, string given in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php:13
Stack trace:
#0 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php(13): round('0.62939200 1751...', 3)
#1 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/index.php(172): include('/data01/virt180...')
#2 {main}
thrown in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php on line 13
