Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 147
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 158 Registreeru
This is inline content
Tere tulemast veebilehele teadur.ee!
Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.
Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.
Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.
Head avastamisrõõmu!
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/main.php on line 54
Rasestumiseks peab naise munarakk viljastuma, mehe seemnerakuga ühinema. Teinekord võib juhtuda, et viljastub korraga kaks munarakku ja ema kõhus hakkavad kasvama kaks beebit. Hiljem on nad võrdlemisi erineva välimusega ja võivad ka olla erinevast soost. Kuna need beebid hakkavad arenema kahest munarakust, nimetatakse neid erimunakaksikuteks. Hoopis harvemini juhtub, et mõlemad arenevad ühestainsast munarakust. Siis on nende kõik pärilikkustunnused, nagu sugu, silmade ja juuste värvus ning veregrupp, täiesti samad. Ühemunakaksikud on omavahel nii sarnased, et neid pole kuigi kerge eristada.
Mõnikord tõmbub sissehingamisel diafragma ehk vahelihas kramplikult kokku, kopsud avarduvad ja hetkeliselt tekib üsna kiire ja järsk sissehingamine. Samal ajal aheneb kõris häälepilu, mis takistab õhuvoolu ja tekitabki eripärase lühikese hääle. Enamasti korduvad sellised luksed lühikeste ajavahemike tagant, koguni paar korda sekundis. Luksumine võib esineda mõne haiguse toimel, kuid ilmub mõnikord iseenesest, üsna kergel kujul ka täiesti tervel inimesel. Lapsed luksuvad sagedamini kui täiskasvanud. Enamasti lakkab luksumine niisama äkitselt, kui tekkis. Luksuma võib hakata ka siis, kui süüakse liiga rutakalt.
Terves kehas leiduvad närvid on äärmiselt peened kiud, mis seovad kõiki elundeid ajuga. Närvide kaudu toimub näiteks meeleorganitest saadava info edastamine, et aju saaks neid analüüsida. Kuid ühtaegu toimub ka vastupidine: aju annab samuti närvide kaudu elunditele ja lihastele korraldusi. Kui soovid just praegu pöörata meie raamatu lehekülge, annab aju vastavad käsud sõrmedele. Kui heita pilk juba järgmisele leheküljele, edastub nähtu omakorda närvide kaudu silmast ajusse. Närvid toimivad ülipisikeste elektrivoolude ja keemiliste reaktsioonide abil.
Eks igaüks on mõnikord külmetunud ja köharohtu neelanud. Aga ravim maitseb tavaliselt väga ebameeldivalt. Asi on selles, et igas rohus on teatavaid aineid, mis aitavad organismil uuesti terveneda, need aga võivad olla mõrud. Nii on väga oluline ravimit kasutada koguni siis, kui see on halvamaitseline.
Meie keha toodab toidu töötlemisega soojust. Osa elutegevuseks vajalikust soojusest lahkub kehast naha kaudu. Jahedas aga tekib teinekord niinimetatud kananahk. See on õigupoolest jäänuk meie esivanematelt, kes olid kaetud sootuks tihedama karvastikuga kui nüüdisaja inimene. Kui nad külmetasid, tõusid kehal karvad turri ja moodustasid omamoodi polstri, mis kaitses külma eest: soojenenud õhk jäi lihtsalt karvade vahele püsima ja soojuskadu kahanes. Kuivõrd meil on ürginimesega võrreldes karvu hoopis napilt, pole „kananahal” enam mingit praktilist toimet. Selle tekkimine tähendab ainult: „Mul on praegu külm!”
Lapse esimesed hambad on pisikesed ja sobivad ta väikestesse lõualuudesse. Tasapisi kasvab keha ja koos sellega suurenevad ka lõualuud. Samas jäävad hambad endisteks, sest ei kasva. Seepärast ongi loodus nii korraldanud, et esimesed ehk piimahambad asenduvad suurematega, neid on ka rohkem. Piimahambad hakkavad siis iseenesest logisema ja kukuvad välja; nende asemele kasvavad püsihambad. Kui inimene vananeb, tekib taas hammaste väljalangemine, sest need ei taha enam lõualuus ja igemetes püsida. Seepärast kannavad paljud vanad inimesed proteese ehk tehishambaid. Kuid halval hooldamisel võivad hambad hakata välja langema juba hoopis nooremas eas.
Puberteet tähendab sedasama mis suguküpsus. Tavaliselt tekib see 11. ja 15. eluaasta vahel. Sel ajal hakkavad välised sootunnused kiiresti arenema. Kubemepiirkonnas tekib karvakasv, tüdrukud saavad rinnad ja esimese menstruatsiooni. Poistel ilmub häälemurre ja algavad seemnepursked. Samal ajal muutub ka hormoonide tasakaal kehas, mis võib mõjutada poiste ja tüdrukute käitumisviisi. Siis tuntakse ennast ebakindlana ja rahutuna. Kuid eks seegi kuulub elu enese juurde.
Fatal error: Uncaught TypeError: round(): Argument #1 ($num) must be of type int|float, string given in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php:13
Stack trace:
#0 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php(13): round('0.87483000 1741...', 3)
#1 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/index.php(172): include('/data01/virt180...')
#2 {main}
thrown in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php on line 13
