Registreeru

Tere tulemast veebilehele teadur.ee!

Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.

Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.

Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.

Head avastamisrõõmu!

Otsing

Viimati uuendatud artiklid

• Ameerika Ühendriigid (444)
• Kanter, Gerd (100)
• astilbe (70)
• Armstrong, Neil (98)
• Teine maailmasõda (553)
• Sloveenia (110)
• Serbia (167)
• Makedoonia (95)
• Kosovo (209)
• Esimene maailmasõda (269)

Leiunurk

• Mis on suhkurtõbi?

Kuigi kõikjalt kuuleb, et suhkruga liialdamine on ebatervislik, vajab meie keha seda siiski. Suhkur, mida kannab veri kehas laiali, on oluline energiaallikas. Hoolitsemaks selle eest, et veres leiduks alati õige kogus suhkrut, toodab kõhunääre hormooni nimega insuliin. See reguleerib suhkru kontsentratsiooni veres. Suhkurtõbistel (rahvakeeles suhkruhaigetel) napib insuliini ja vere suhkrusisaldus kasvab lubamatult. Need haiged peavad enesele koguni mitu korda päevas insuliini süstima.

[ sulge vastus ]

• Miks me ei saa iseennast kõditada?

Kõditunne tekib alati kellegi võõra puudutusest. Nahk reageerib koguni õrnale puudutusele väga tundlikult – kuid ainult siis, kui see toimub ootamatult või kui seda ei saa ise mõjutada (kui keegi teine meid kõditab). Seevastu, kui hakata iseennast kõditama, teab organism seda otsekui juba ette, aju ei saa häiresignaali ning keha vastureaktsioon jääb ära.

[ sulge vastus ]

• Mis ülesanne on närvidel?

Terves kehas leiduvad närvid on äärmiselt peened kiud, mis seovad kõiki elundeid ajuga. Närvide kaudu toimub näiteks meeleorganitest saadava info edastamine, et aju saaks neid analüüsida. Kuid ühtaegu toimub ka vastupidine: aju annab samuti närvide kaudu elunditele ja lihastele korraldusi. Kui soovid just praegu pöörata meie raamatu lehekülge, annab aju vastavad käsud sõrmedele. Kui heita pilk juba järgmisele leheküljele, edastub nähtu omakorda närvide kaudu silmast ajusse. Närvid toimivad ülipisikeste elektrivoolude ja keemiliste reaktsioonide abil.

[ sulge vastus ]

• Miks tuleb piirata magusa söömist?

Maiustustes peituv suhkur kahjustab hambaid ja teeb tüsedaks. Nimelt on suhkrul väga suur kalorsus, kuid madal toiteväärtus. Suhkur läheb kiiresti verre. Seepeale teavitab organism aju: „Ahaa, minus on liiga palju suhkrut!”, ja keha hakkab tootma rohkem insuliini. See on hormoon, mis lagundab suhkrut. Kui on aga tõepoolest liigselt maiustatud, võib hormoonisüsteemis tekkida tõrge ja veresse läheb liiga palju insuliini. Tulemuseks on mitte ainult väsimus, isegi peapööritus, vaid seegi, et organism ei oska nii suure suhkrukogusega muud midagi ette võtta, kui ladustab selle rasvana. Nii muututaksegi tüsedaks, kui mitte koguni lausa paksuks. Ometi pole keelatud aeg-ajalt ka pisut maiustada.

Oluline on pärast magusa söömist hambaid korralikult puhastada. Nimelt tekib suus hape, mis hakkab hambaid kahjustama ja söövitab nendesse augud. Kui parajasti puudub võimalus hambaid pesta, aitab ka suhkruvaba närimiskummi mälumine. 20 minuti pärast on sülg igasugused happejäägid minema kandnud.

[ sulge vastus ]

• Mida tähendab menstruatsioon?

Naistel, kes pole rasedad, tekib iga 28 päeva tagant igakuine verejooks tupest, mida nimetatakse ka menseseks ehk kuupuhastuseks. See on täiesti normaalne vere eritumine emaka limaskestast. Põhjus on selles, et emaka sisepind naise kõhus pakseneb teatava aja tagant ja selles areneb lisaveresooni. Nii valmistub emakas munaraku viljastamiseks. Kui seda ei toimu, heidetakse tarbetuks osutunud veresooned välja. Menstruatsioon kestab 3 kuni 5 päeva ning võib põhjustada valusid alakehas ja väsimust. Kui menstruatsioon jääb ära, võib see tähendada, et naine on rasestunud.

[ sulge vastus ]

• Kuidas töötab röntgen?

Esimese röntgenifoto tegi Wilhelm Conrad Röntgen 1895. aastal, kui pildistas oma abikaasa kätt. Röntgenikiirtega saab keha läbi valgustada. Keha koed lasevad röntgenikiiri läbi erinevalt, näiteks pääsevad need nahast läbi palju hõlpsamalt kui luudest. Nii ilmuvadki luud röntgenipildile, otsekui näeksime neid läbi naha. See lubab arstil kindlaks teha, kuidas on luu murdunud.

[ sulge vastus ]

• Kuhu satub nina kaudu sissehingatav õhk?

Elutegevuseks vajab inimene hapnikku. Seda on suu või nina kaudu sissehingatavas õhus, mis satub mööda hingetoru ja bronhe kopsudesse. Vahepeal õhk soojeneb ja puhastub. Mõlemad kopsupooled asuvad rinnakorvis. Sissehingamisel võtavad paisuvad kopsud vastu nii palju õhuhapnikku kui võimalik, et seda edastada verele. Vereringe kaudu saavad organismi kõik rakud hapnikku.

[ sulge vastus ]

Lisad

• Võrdle riike
• Keemiliste elementide perioodilisustabel