Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 147
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 158 Registreeru
This is inline content
Tere tulemast veebilehele teadur.ee!
Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.
Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.
Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.
Head avastamisrõõmu!
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/main.php on line 54
Inimese nahk polegi nii sile, kui näib. Mikroskoobis suurendatuna vaatlemisel tundub, nagu oleks pigem tegemist vulkaanilise kraatrimaastikuga. Eriti tähelepanuväärsed on peopesa pisikesed süvendid. Igal inimesel on need sünnist saadik olemas. Kuid täiesti eriline on nende puhul see, et nii nagu autokummide triipjas protektor, nii aitab sõrmede muster paremini haarata ka täiesti siledaid esemeid. Sõrmeotsa joonis on igal inimesel täiesti eripärane. 19. sajandil tuli politsei kavalale mõttele hakata kurjategi-jatega võitlemisel kasutama sõrme-jälgi. Mingi eseme haaramisel jäävad sellele silmaga nähtamatud jäljendid sõrmeotste nahamustrist, mida saab erilise pulbriga nähtavaks muuta. Seepärast nimetataksegi neid sõrmejälgedeks. Kui kahtlusalune tabatakse, piisab tema sõrmede võrdlemisest kuriteopai-galt leitud jäljenditega. Kui need ühtivad, võibki kurjategija kohtu alla anda.
Ammustest aegadest tegelevad teadlased ja unenäoseletajad une saladustega. Une ajal väljutab aju elektrilaineid. Saksa arst Hans Berger avastas 1929. aastal, et neid ajuvoolusid saab üles kirjutada niinimetatud elektroentsefalogrammina (lühendtähis: EEG). See menetlus andis võimaluse uurida, mis une ajal üldse inimeses toimub. Erilises unelaboris mõõdetakse kõiki olulisi suurusi: ajuvoolusid, lihasepingeid, pulssi ja hingamist, kuid ka silmade iseeneslikku liikumist. Teadlased eristavad mitut liiki unesid; need vahelduvad magamise ajal järjestikku. Tundub koguni, nagu peituks meis mingi seesmine programmkell koos lülitusmehhanismiga, mis alatasa muudab aju tegevust. Me uinume, jääme üha sügavamalt magama, kuni langeme süvaune perioodi. Pärastpoole muutub uni pealiskaudseks ja silmad hakkavad intensiivsemalt liikuma. Sel ajal on aju aktiivne ja korjab kokku terve päeva jooksul saadud info. Olulisem sellest siirdub püsimälusse, muu, millel on tähtsust vähem, heidetakse lihtsalt kõrvale. Igaüks meist võib meenutada mõnda sellist unefaasi, just siis näeme unenägusid kõige rohkem. Kuid unes juhtub veel midagi: me liigutame ennast, muutes öö jooksul vähemalt kümme kuni kaksteist korda oma asendit.
Tavaliselt on inimese kehatemperatuur 37 kraadi Celsiuse järgi, see on tema soodsaim „töötemperatuur”. Kui keha ründavad viirused või bakterid, tõuseb temperatuur – see ongi palavik. Niimoodi üritab organism võidelda veresse sattunud haigusetekitajatega: võib koguni öelda, et haigus higistatakse välja. Seni, kuni palavik pole väga kõrge (võib ulatuda 40 Celsiuse kraadini), on haiguse kulg veel loomupärane.
Nendes on C-vitamiini. See on aga inimese jaoks väga tähtis, sest suurendab organismi loomulikku vastupanu haigustele. Tsitrusviljade rühma kuuluvad näiteks greip, apelsin ja sidrun.
Teinekord on meid ümbritsevas õhus imepisikesi haigusetekitajaid, niinimetatud viiruseid. Sissehingamisel jäävad need nina limaskestale, kuid see tajub, et saabunud on mingid soovimatud võõrkehad, millest tuleks vabaneda. Tulemus on see, et hingamisteed tursuvad ja ninas tekib kõditunne. Limaskest eritab nüüd palju vedelikku, et haigusetekitajaid välja pesta. Just seepärast „jooksebki” nina pidevalt, kui oleme külmetunud. Ka kopsud märkavad, et midagi pole päris korras, ja hakkavad kramplike liigutuste saatel kokku tõmbuma. Tekib aevastus ja haigusetekitajad paisatakse ninast välja.
Tedretähnid on enamasti päikesekiirguse puhul nahas tekkiv reaktsioon. Need – nagu maksaplekidki – tekivad kohtadesse, kus melaniin koguneb naha alla. Tedretähnid on kahjutud, kuid näitavad, et nahk on eriti päikesetundlik. Tumedama nahaga inimestel ilmuvad tedretähnid harvemini kui heledanahalistel. Need täpikesed on päris vahvad, kuid samas on ka otsekui looduslikud häiresignaalid.
Päikesevalgus pole mitte ainult kasulik. Osa sellest moodustab ultraviolettkiirgus. See väga energiarikas kiirgus hoolitseb sellegi eest, et meie nahk päevituks pruuniks. Seda on muidugi nägus vaadata, kuid õigupoolest on tegemist naha kaitsereaktsiooniga, sest ultraviolett- ehk lühemalt UV-kiirgus pole meile liigsetes annusteskaugeltki kasulik. Kui see mõjutab nahka liiga tugevalt või liiga kestvalt, siis tekib päikesepõletus. Kergel kujul pole see veel ohtlik, kuid kes viibib kaitsmatuna liiga kaua ereda päikese kiirtes, riskib haigestumisega. Niisiis tuleb alati kasutada kaitsekreeme ja võimalikult varjuda keskpäevapäikese eest, sest sel ajal on UV-kiirgus kõige tugevam.
Fatal error: Uncaught TypeError: round(): Argument #1 ($num) must be of type int|float, string given in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php:13
Stack trace:
#0 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php(13): round('0.58322400 1746...', 3)
#1 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/index.php(172): include('/data01/virt180...')
#2 {main}
thrown in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php on line 13
