Teadur.ee

Tere tulemast veebilehele teadur.ee!

Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.

Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.

Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.

Head avastamisrõõmu!

Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/main.php on line 54

Otsing

Viimati uuendatud artiklid

Ameerika Ühendriigid (444)
Kanter, Gerd (100)
astilbe (70)
Armstrong, Neil (98)
Teine maailmasõda (553)
Sloveenia (110)
Serbia (167)
Makedoonia (95)
Kosovo (209)
Esimene maailmasõda (269)

Leiunurk

Miks lähevad inimeste juuksed halliks?

Nooremate inimeste juustes on teatavat värvainet, mis annab neile värvuse. Vanemas eas võib selle värvaine tekkimine lakata ja nii jäävad juuksekarvadesse pisitillukesed õhumullid, mis peegeldavad valgust tagasi. Nii paistavadki vanemate inimeste juuksed hallidena.

[ sulge vastus ]

Miks on beebid nii tillukesed?

Beebi areneb pisitillukesest rakust -munarakust-, mille on viljastanud seemnerakk. Viljastatud munarakk leiab enesele ema kõhus olevas limaskestas sobiva sopi ja jääb sinna pidama. Esialgu on munarakk väiksem, kui nööpnõela pea. Alates kümnendast rasedusnädalast nimetatakse tulevast beebit embrüoks ehk looteks. Neljandal rasedusnädalal on embrüo pikkus umbes 0,5 sentimeetrit. Viiendal nädalal hakkab arenema ta süda, seitsmendal hakkavad moodustuma sõrmed, varbad ja silmalaud. Kaheksandaks nädalaks tekivad loote siseelundite algmed. Üheksandal rasedusnädalal hakkavad ilmet võtma nägu, suu, nina, sõrmed ja varbad.

Pärast üheksa kuu möödumist tuleb beebi ilmale, tavaliselt kaalub ta 3-4 kg ning tema pikkus on 48-54 sentimeetrit.

[ sulge vastus ]

Mis on ultraheliuuring?

Ultraheli võetakse sageli abiks, kui tuleb kontrollida inimese siseelundeid või jälgida raseduse ajal ema kõhus kasvavat last. Seda uuringut saab võrrelda hääle kajaga. Helivõnkumine suunatakse kehasse ja see hakkab kõigilt elunditelt tagasi peegelduma, kusjuures igalt organilt toimub see peegeldumine pisut omamoodi. Niisugune kaja tehakse ekraanil nähtavaks. Ultraheliuuring on seepärast hea, et kõik toimub ohutult ja elundeid ei vigastata. Ometi saab niiviisi väga hea ülevaate organismi toimimisest.

[ sulge vastus ]

Miks tekivad tedretähnid?

Tedretähnid on enamasti päikesekiirguse puhul nahas tekkiv reaktsioon. Need – nagu maksaplekidki – tekivad kohtadesse, kus melaniin koguneb naha alla. Tedretähnid on kahjutud, kuid näitavad, et nahk on eriti päikesetundlik. Tumedama nahaga inimestel ilmuvad tedretähnid harvemini kui heledanahalistel. Need täpikesed on päris vahvad, kuid samas on ka otsekui looduslikud häiresignaalid.

[ sulge vastus ]

Mida mõõdetakse detsibellides?

Selle võrdlusühikuga saab mõõta helitugevust. Kuuldelävi 0 detsibelli (dB), sosin annab 30 dB, normaalne vestlus 40 dB ja valu põhjustab 120 dB. Muide, selle tasemeni võib jõuda vali diskomuusika ja järelikult kuulmist oluliselt rikkuda.

[ sulge vastus ]

Kuidas toimivad meie silmad?

Silm on väga keeruka ehitusega meeleelund. Silmakoopas on silmamuna, mida täidab läbipaistev sültjas klaaskeha. Silmalihaste abil saab seda mitmes suunas pöörata, see aga tähendab, et võime vaadata üles ja alla, vasakule ja paremale, samas selleks tervet pead pööramata. Esemed, mida näeme, peegeldavad valgust, see läbib silmaläätse ja koondub silmapõhja võrkkestale, kus tekitab imenõrku närvisignaale. Need tõttavad nägemisnärvi kaudu ajusse. Alles seal kujuneb sellistest loendamatutest signaalidest terviklik pilt kõigest nähtust.

[ sulge vastus ]

Milleks on meil liigesed?

Liiges on kahe luu vaheline liikuv osa, nagu näiteks põlv või küünarnukk. Nii saame käsi ja jalgu sirutada ning painutada. Kuigi liigeseid kaitsevad tihedad liigesekihnud, on nad õrnad ning kahjustuvad võrdlemisi hõlpsalt. Liigest moodustavaid luid hoiavad koos liigesesidemed ehk ligamendid.

[ sulge vastus ]

Lisad

Võrdle riike
Keemiliste elementide perioodilisustabel