Teadur.ee

Tere tulemast veebilehele teadur.ee!

Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.

Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.

Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.

Head avastamisrõõmu!

Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/main.php on line 54

Otsing

Viimati uuendatud artiklid

Ameerika Ühendriigid (444)
Kanter, Gerd (100)
astilbe (70)
Armstrong, Neil (98)
Teine maailmasõda (553)
Sloveenia (110)
Serbia (167)
Makedoonia (95)
Kosovo (209)
Esimene maailmasõda (269)

Leiunurk

Miks me tunneme nälga?

Kui me sööme, siis muutuvad toiduained seedeelundites omapäraseks pudruks. Soolestikus eralduvad sellest kõik organismile vajalikud toitained, mis siirduvad veresse näiteks suhkru kujul. See on meie „kütus”, nagu näiteks autod vajavad bensiini. Vastavalt sellele, mida ja kui palju oleme söönud, jätkub sellest saadud energiat kuni neljaks tunniks. Selle aja jooksul tarvitab organism kogu saadud toidu ära. Magu tühjeneb tasapisi, sest toidupuder satub soolestikku ja liigub selles edasi. Ka vere suhkrusisaldus kahaneb. Inimene muutub roidunuks, hakkab tundma söögiisu ja ei suuda enam millelegi korralikult keskenduda. Seda seisundit nimetatakse näljaks.

[ sulge vastus ]

Miks muutub nahk suplemisel kortsuliseks?

Inimese nahk on kõige paksem sõrmeotstes ja jalataldadel. Põhjuseks on see, et just need kohad on kõige „koormatumad”. Seepärast tekibki sinna sarvkest, väga kasulik selleks, et hõõrdumist taluda ja vigastumist ära hoida. Ometi imeb just selline nahk enesesse vett ja turdub. Nii võivadki sõrmed ja jalad suplemisel muutuda veidi kortsuliseks.

[ sulge vastus ]

Miks beebid ei oska kõnelda?

Raseduse kestel õpivad beebid iseseisva elu alustamiseks ainult neelamist ja hingamist. Ema kõhus harjutab beebi pidevalt nii hingamist kui ka neelamist, teinekord mitu minutit päevas. Just need on põhioskused, mida ta vajab otsekohe pärast sündimist. Kõike ülejäänut – kuidas istuda või astuda ehk siis iseseisvalt süüa – õpivad beebid esimestel eluaastatel vanematelt. Sama on ka kõnevõimega. Beebid hakkavad kõnelema selles keeles, mida kuulevad vanematelt. Nimelt püüavad lapsed matkida kõike, mida vanemate juures märkavad. Esialgu ei tea pisilapsed, kuidas häälikute tekitamiseks suud ja keelt vormida. Nii ongi kõigepealt tulemuseks ebamäärased häälitsused, mis tasapisi muutuvad arusaadavateks sõnadeks.

[ sulge vastus ]

Miks on salat roheline?

Ka taldrikul jääb salat ikkagi taimeleheks. Enamik taimi toitub päikesevalguse abil, mida püütakse roheliste lehtedega. Päikesekiirte toimel toodavad nad õhus sisalduvast süsinikdioksiidist enesele toitu. Kuid selleks vajatakse erilise rohelise värvaine – klorofülli osalust. Seepärast ongi salatilehed toidulaual nii erksalt rohelised.

[ sulge vastus ]

Millest tulevad valud?

Valutunne on muidugi ebameeldiv, kuid sellel aistingul on äärmiselt oluline ülesanne. Kui näiteks käsi satub küünlaleegi lähikonda, teavitavad närvid: „Sõrm hakkab kõrbema!” Liigne kuumus vallandab närvireaktsiooni, niisiis kuumusetunde, mis kandub närvide kaudu seljaajusse. Kuid see, peaaju pikendus, reageerib otsekohe ja käsutab käelihaseid: „Käsi tuleb otsekohe tagasi tõmmata!” Näiteks teavitab ka hambavalu sellest, et midagi pole nii nagu vaja: selle vastu peab midagi ette võtma. Nii ongi valutunne keha väga oluline signaal.

[ sulge vastus ]

Milleks on vaja keelt?

Keel on selleks, et segada toitu suus ja seda alla neelata. Koos haistmismeelega hoolitseb keel ka maitseaistingu eest. Keele pinnal on pisitillukesed „tajurid” – maitsmispungad. Need tuvastavadki nelja põhilist maitsesuunda (kibe, hapu, soolane, magus). Inimese keelel on veel üks oluline ülesanne: see lubab kõnelemisel kujundada häälikuid.

[ sulge vastus ]

Mida tähendab värvipimedus?

Inimese silma võrkkestas on närvilõpmed, niinimetatud kolvikesed, mis lubavad värvusi eristada. Neid on kolme liiki: ühed on tundlikud violetsele, teised rohelisele ja kolmandad kollasele valgusele. Mõnikord ei toimi need päris õigesti ja tulemuseks on see, et inimene ei suuda värvustel õigel viisil vahet teha: ta on värvipime. Igatahes esineb täielik värvipimedus harva; sagedamini ilmub see viga teatavate värvuskombinatsioonide puhul. Eriti tihti kohtab niinimetatud punase ja rohelise pimedust; siis on raske neid omavahel eristada.

[ sulge vastus ]

Lisad

Võrdle riike
Keemiliste elementide perioodilisustabel