Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 147
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 158 Registreeru
This is inline content
Tere tulemast veebilehele teadur.ee!
Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.
Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.
Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.
Head avastamisrõõmu!
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/main.php on line 54
Kõditunne tekib alati kellegi võõra puudutusest. Nahk reageerib koguni õrnale puudutusele väga tundlikult – kuid ainult siis, kui see toimub ootamatult või kui seda ei saa ise mõjutada (kui keegi teine meid kõditab). Seevastu, kui hakata iseennast kõditama, teab organism seda otsekui juba ette, aju ei saa häiresignaali ning keha vastureaktsioon jääb ära.
Eks igaüks on mõnikord külmetunud ja köharohtu neelanud. Aga ravim maitseb tavaliselt väga ebameeldivalt. Asi on selles, et igas rohus on teatavaid aineid, mis aitavad organismil uuesti terveneda, need aga võivad olla mõrud. Nii on väga oluline ravimit kasutada koguni siis, kui see on halvamaitseline.
Teinekord on meid ümbritsevas õhus imepisikesi haigusetekitajaid, niinimetatud viiruseid. Sissehingamisel jäävad need nina limaskestale, kuid see tajub, et saabunud on mingid soovimatud võõrkehad, millest tuleks vabaneda. Tulemus on see, et hingamisteed tursuvad ja ninas tekib kõditunne. Limaskest eritab nüüd palju vedelikku, et haigusetekitajaid välja pesta. Just seepärast „jooksebki” nina pidevalt, kui oleme külmetunud. Ka kopsud märkavad, et midagi pole päris korras, ja hakkavad kramplike liigutuste saatel kokku tõmbuma. Tekib aevastus ja haigusetekitajad paisatakse ninast välja.
Ohtlikke nakkushaigusi on palju. Õnneks saab inimene ennast vaktsineerimise abil nende vastu kaitseda. Selleks süstitakse veresse pisikogus selle haiguse tekitajaid – just nii napilt, et mingit haigestumist veel ei teki, ometi just nii palju, et keha ise hakkaks tootma vastumeetmeid. Kui kunagi edaspidi peaks tõepoolest samu haigusetekitajaid liiga palju kehasse ilmuma, teab immuunsüsteem jalamaid, kuidas nende vastu võidelda, ta on selle varem selgeks õppinud. Lihtne, kuid geniaalne!
Silm on väga keeruka ehitusega meeleelund. Silmakoopas on silmamuna, mida täidab läbipaistev sültjas klaaskeha. Silmalihaste abil saab seda mitmes suunas pöörata, see aga tähendab, et võime vaadata üles ja alla, vasakule ja paremale, samas selleks tervet pead pööramata. Esemed, mida näeme, peegeldavad valgust, see läbib silmaläätse ja koondub silmapõhja võrkkestale, kus tekitab imenõrku närvisignaale. Need tõttavad nägemisnärvi kaudu ajusse. Alles seal kujuneb sellistest loendamatutest signaalidest terviklik pilt kõigest nähtust.
Meie keha reageerib ümbruse temperatuurile väga tundlikult. Kui on liiga soe, siis hakkame higistama, kui külmetame, siis lõdiseme ja sellega kaasneb sageli ka hammaste plagin. Põhjus on üsna lihtne: kui keha märkab, et jahtub liigselt, hakkavad lihased ja kogu keha värisema. Selle tahtmatuliikumisega eraldub soojust tavalisest rohkem ja kehatemperatuur tõuseb – täpselt samamoodi kui igasuguse muu kehalise pingutuse puhul. Kui on üsna külm, siis võib väriseda koguni alalõug ja hambad hakkavadki plagisema.
Enamasti on inimese parem käsi osavam kui vasak: sellega saab kirjutada või palli püüda hõlpsamalt. Samas kasutavad mõned inimesed täiesti automaatselt peamiselt vasakut kätt, nad on niinimetatud „vasakukäelised”. Huvitav on see, et paremat kätt tüürib vasak ajupool ja vasakut parem ajupool. Nii võib öelda, et käsi tüüritakse otsekui ristamisi. Vasaku- ja paremakäelist tunneb enamasti sellest, kumba kätt ta kirjutamisel kasutab. Varem üritati vasakukäelisi ümber õpetada, et nad kasutaksid eelistatult paremat kätt, kuid see oli muidugi tarbetu ja mõttetu.
Fatal error: Uncaught TypeError: round(): Argument #1 ($num) must be of type int|float, string given in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php:13
Stack trace:
#0 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php(13): round('0.81539300 1725...', 3)
#1 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/index.php(172): include('/data01/virt180...')
#2 {main}
thrown in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php on line 13
