Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 147
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 158 Registreeru
This is inline content
Tere tulemast veebilehele teadur.ee!
Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.
Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.
Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.
Head avastamisrõõmu!
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/main.php on line 54
Köögivili kuulub üldse kõige tervislikumate toiduainete hulka ja seda tuleb igapäevases toiduvalikus pakkuda nii toorelt kui keedetult. Seal on palju süsivesikuid, kuid ka vitamiine ja mineraalaineid. Lisaks sellele püsib kõht köögiviljatoitudest kaua täis ja need hoolitsevad ka seedimise korrasoleku eest. Pealegi ei lähe nende söömine iialgi igavaks – köögivilja on üsna palju liike, näiteks spinat, peasalat ja lehtsalat, siis spargel, rabarber, pea-, lill- ja nuikapsas ning nende kõrval muidugi nii tähtsad juurviljad nagu porgand, redis ja rõigas. Loetelu saab veel täiendada tomati ja kurgi, kuid ka herne ja oaga. Pealegi annab aedvilja söömine kähku energiat ning soodustab kontsentreerumist nii koolis kui ka sportimisel.
Keel on selleks, et segada toitu suus ja seda alla neelata. Koos haistmismeelega hoolitseb keel ka maitseaistingu eest. Keele pinnal on pisitillukesed „tajurid” – maitsmispungad.Need tuvastavadki nelja põhilist maitsesuunda (kibe, hapu, soolane, magus). Inimese keelel on veel üks oluline ülesanne: see lubab kõnelemisel kujundada häälikuid.
Ohtlikke nakkushaigusi on palju. Õnneks saab inimene ennast vaktsineerimise abil nende vastu kaitseda. Selleks süstitakse veresse pisikogus selle haiguse tekitajaid – just nii napilt, et mingit haigestumist veel ei teki, ometi just nii palju, et keha ise hakkaks tootma vastumeetmeid. Kui kunagi edaspidi peaks tõepoolest samu haigusetekitajaid liiga palju kehasse ilmuma, teab immuunsüsteem jalamaid, kuidas nende vastu võidelda, ta on selle varem selgeks õppinud. Lihtne, kuid geniaalne!
Hormoonid on erilised ained, otsekui käskjalad, mis mõjutavad kõiki keha rakke ja nende toimimist. Hormoonid tekivad vastavates näärmetes ja juhitakse verre, et tüürida organismi funktsioone, näiteks kasvamist, paljunemist, ainevahetust, seedimist, vererõhku ja stressireaktsioone. Täpselt reguleeritud tagasisidesüsteem, mida juhib hüpotalamus peaajust, hoolitseb eraldi iga üksiku hormooni tootmise eest. See elund registreerib näiteks hormoonivaeguse ja edastab vastava info ajuripatsile (see on järelikult kõigi näärmete ülemvalitseja). See omakorda levitab kehas jalamaid teisi hormoone, mis hakkavad mõjutama juba konkreetset nääret, sundides seda vajalikku hormooni tootma. Näiteks, kui peaksime sattuma mingisse ohtu, hakkavad neerupealised tootma hormooni nimega adrenaliin, mis tõstab vererõhku, kiirendab pulssi ja hingamist ning hoolitseb sellegi eest, et toitva suhkru sisaldus veres suureneks. Nii valmistume tavalisest suuremaks kehaliseks koormuseks, näiteks sportimisel. Hormoon insuliin, mida toodab pankreas ehk kõhunääre, reguleerib suhkrusisaldust veres.
See eripärane tunne tekib ainult ärkamise järel, tegelikult silmas mingit liiva pole. Kuid ometi on seal pisikesed tahked osakesed ehk silmarähm. Näärmed eritavad pidevalt pisaravedelikku. Une ajal on silmad suletud ja vedelik püsib silmas. Kuid see ei ole ainult vesi, vaid sisaldab ka pisut soolasid ja valkaineid. Need annavadki tahkeid jääke, mis eemalduvad hommikul silmadest nende ettevaatlikul hõõrumisel.
Kohvis nagu kokakoolaski on kofeiini. See on aga omamoodi erguti, mis ei lase uinuda. Just seepärast joovad paljud vanemad inimesed hommikuti tassikese kohvi, et „päriselt üles ärgata”, või siis lõunasöögi järel, et saaksid tähelepanelikult edasi töötada. Kui aga juua liiga palju kohvi, hakkab süda kloppima. Lapse organism on hoopis nõrgem ja tundlikum kui täiskasvanutel. Juba pisike kogus kohvi võib põhjustada seda, et laps ei saa uinuda või hakkab ta süda tugevasti põksuma.
Kui beebi sünnib, on tema kehas 350 luud. Ajapikku kasvavad mitmed nendest kokku ja täiskasvanul on kõigest 206 luud. Neid hoiavad omavahel koos liidused ja liigesed. Luud koosnevad veest, kollageenist ja mineraalsooladest, mis sisaldavad peamiselt kaltsiumi. Kollageen teeb luud elastseks, kaltsium aga hoolitseb nende vastupidavuse eest. Luid läbivad veenide ja närvide kanalid. Luude külge kinnituvad lihased ja kõõlused. Tänu luudele, lihastele ja liigestele saame liikuda. Mõned luud kaitsevad siseelundeid vigastumise eest.
Fatal error: Uncaught TypeError: round(): Argument #1 ($num) must be of type int|float, string given in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php:13
Stack trace:
#0 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php(13): round('0.13938000 1761...', 3)
#1 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/index.php(172): include('/data01/virt180...')
#2 {main}
thrown in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php on line 13
