Teadur.ee

Tere tulemast veebilehele teadur.ee!

Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.

Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.

Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.

Head avastamisrõõmu!

Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/main.php on line 54

Otsing

Viimati uuendatud artiklid

Ameerika Ühendriigid (444)
Kanter, Gerd (100)
astilbe (70)
Armstrong, Neil (98)
Teine maailmasõda (553)
Sloveenia (110)
Serbia (167)
Makedoonia (95)
Kosovo (209)
Esimene maailmasõda (269)

Leiunurk

Kuidas muutuvad silmad „liivaseks”?

See eripärane tunne tekib ainult ärkamise järel, tegelikult silmas mingit liiva pole. Kuid ometi on seal pisikesed tahked osakesed ehk silmarähm. Näärmed eritavad pidevalt pisaravedelikku. Une ajal on silmad suletud ja vedelik püsib silmas. Kuid see ei ole ainult vesi, vaid sisaldab ka pisut soolasid ja valkaineid. Need annavadki tahkeid jääke, mis eemalduvad hommikul silmadest nende ettevaatlikul hõõrumisel.

[ sulge vastus ]

Miks meil tekib kananahk?

Meie keha toodab toidu töötlemisega soojust. Osa elutegevuseks vajalikust soojusest lahkub kehast naha kaudu. Jahedas aga tekib teinekord niinimetatud kananahk. See on õigupoolest jäänuk meie esivanematelt, kes olid kaetud sootuks tihedama karvastikuga kui nüüdisaja inimene. Kui nad külmetasid, tõusid kehal karvad turri ja moodustasid omamoodi polstri, mis kaitses külma eest: soojenenud õhk jäi lihtsalt karvade vahele püsima ja soojuskadu kahanes. Kuivõrd meil on ürginimesega võrreldes karvu hoopis napilt, pole „kananahal” enam mingit praktilist toimet. Selle tekkimine tähendab ainult: „Mul on praegu külm!”

[ sulge vastus ]

Miks hambad logisevad ja langevad välja?

Lapse esimesed hambad on pisikesed ja sobivad ta väikestesse lõualuudesse. Tasapisi kasvab keha ja koos sellega suurenevad ka lõualuud. Samas jäävad hambad endisteks, sest ei kasva. Seepärast ongi loodus nii korraldanud, et esimesed ehk piimahambad asenduvad suurematega, neid on ka rohkem. Piimahambad hakkavad siis iseenesest logisema ja kukuvad välja; nende asemele kasvavad püsihambad. Kui inimene vananeb, tekib taas hammaste väljalangemine, sest need ei taha enam lõualuus ja igemetes püsida. Seepärast kannavad paljud vanad inimesed proteese ehk tehishambaid. Kuid halval hooldamisel võivad hambad hakata välja langema juba hoopis nooremas eas.

[ sulge vastus ]

Millal jõutakse puberteediikka?

Puberteet tähendab sedasama mis suguküpsus. Tavaliselt tekib see 11. ja 15. eluaasta vahel. Sel ajal hakkavad välised sootunnused kiiresti arenema. Kubemepiirkonnas tekib karvakasv, tüdrukud saavad rinnad ja esimese menstruatsiooni. Poistel ilmub häälemurre ja algavad seemnepursked. Samal ajal muutub ka hormoonide tasakaal kehas, mis võib mõjutada poiste ja tüdrukute käitumisviisi. Siis tuntakse ennast ebakindlana ja rahutuna. Kuid eks seegi kuulub elu enese juurde.

[ sulge vastus ]

Millest tekivad soolatüükad?

Soolatüükaid põhjustab naha suhteliselt süütu infektsioon. Kõikjal varitsevad meid haigusetekitajad, niinimetatud viirused. Kui eriline tüükaviirus satub nahale, kinnitub ta sinna ja paneb naharakud kiiresti paljunema. Paari nädala pärast tekib nendest juba pisike vohang, mida nimetatakse soolatüükaks. Enamjaolt asuvad need ainult naha ülapinnal ja on niiviisi täiesti ohutud. Arst võib need eemaldada, kuid teinekord kaovad soolatüükad ka iseenesest.

[ sulge vastus ]

Miks kipub piim üle keema?

Piim koosneb peamiselt veest, milles on ka valku ja rasva. Keetmisel kuumeneb kõigepealt vesi ja aurumullikesed tõusevad pinnale. Kuid valk hakkab samas üliõhukese kilena nagu nahaga ümbritsema aurumullikesi ja nii tekibki mingil hetkel silmapilkselt hulk keevat vahtu, mis peatselt üle serva kerkib. Seda tuleks ennetada, kastrul kiiresti pliidilt ära võtta. Kuid ettevaatust: see vee ja valgu segu on väga tuline!

[ sulge vastus ]

Milleks vajame vitamiine?

Vitamiinid on elutegevuseks hädavajalikud. Neid tähistatakse suurtähtedega, näiteks A, B, C jne. Igaüks nendest märgitseb mingit erilist keemilist ainet. Näiteks on vitamiin A hea silmadele ja nahale, vitamiine B ja K vajavad veri ja närvid, vitamiin C kaitseb haiguste eest, vitamiini D nõuavad hambad ja luud, vitamiin E aitab organismis hapnikku laiali kanda. Kuivõrd inimese keha ei saa ise vitamiine valmistada, tuleb neid koos toiduga piisaval hulgal sisse võtta. Kui sööme küllalt palju puu- ja juurvilja, olemegi vajalike vitamiinidega varustatud.

[ sulge vastus ]

Lisad

Võrdle riike
Keemiliste elementide perioodilisustabel