Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 147
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 158 Registreeru
This is inline content
Tere tulemast veebilehele teadur.ee!
Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.
Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.
Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.
Head avastamisrõõmu!
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/main.php on line 54
See eripärane tunne tekib ainult ärkamise järel, tegelikult silmas mingit liiva pole. Kuid ometi on seal pisikesed tahked osakesed ehk silmarähm. Näärmed eritavad pidevalt pisaravedelikku. Une ajal on silmad suletud ja vedelik püsib silmas. Kuid see ei ole ainult vesi, vaid sisaldab ka pisut soolasid ja valkaineid. Need annavadki tahkeid jääke, mis eemalduvad hommikul silmadest nende ettevaatlikul hõõrumisel.
Nikastused tekivad enamasti käe- ja jalaliigestes, pealegi võrdlemisi hõlpsalt, näiteks kui kõndimisel ei märgata kivi ja komistatakse sellele. Liigesesidemed pole niisuguseks äkiliseks koormuseks ette valmistatud, need venivad ülemääraselt ja nii tekibki mõne tunni jooksul paistetus. Nüüd ei tohi haiget jäset mitu päeva koormata ja parim oleks seda kehast kõrgemal hoida. Abi leiab ka külmast kompressist, erilisest sportlaste geelist või salvist ja elastsest sidemest ehk bandaažist.
Kui keegi vajab prille, siis on ta enamasti kas lühi- või kaugelenägev. Lühinägevale paistavad kõik lähedased esemed selgetena, kuid eemal asetsevad jäävad ebateravaks. Kui inimene on kaugelenägev, on kõik vastupidine. Lühinägija silmamuna on enamjaolt liiga pikk. Silmalääts peaks sisenevad valguskiired koondama pinnale, mis normaaljuhul paikneb võrkkestal. Kui keegi on kaugelenägija, on silmamuna tavaliselt liiga lühike, nii koonduvad kiired otsekui võrkkesta taha. Abi toovad sobivalt lihvitud prilliklaasid (konkaavsed lühinägevuse ja konvekssed kaugelenägevuse korvamiseks).
Kui beebi sünnib, on tema kehas 350 luud. Ajapikku kasvavad mitmed nendest kokku ja täiskasvanul on kõigest 206 luud. Neid hoiavad omavahel koos liidused ja liigesed. Luud koosnevad veest, kollageenist ja mineraalsooladest, mis sisaldavad peamiselt kaltsiumi. Kollageen teeb luud elastseks, kaltsium aga hoolitseb nende vastupidavuse eest. Luid läbivad veenide ja närvide kanalid. Luude külge kinnituvad lihased ja kõõlused. Tänu luudele, lihastele ja liigestele saame liikuda. Mõned luud kaitsevad siseelundeid vigastumise eest.
Meie aju on äärmiselt võimekas, et igasuguseid seiku tähele panna. Kuid päeva jooksul saabuvad meeleelunditest järjest üha uued muljed, mis samuti vajavad töötlemist. Kui inimese aju peaks registreerima tõepoolest kõike, siis jõutakse – vaatamata aju tõepoolest erakordsele suutlikkusele – peatselt mingi piirini. Kui aju otsustab, et mingit teavet vajatakse ainult väga harva – ütleme, minu mingi sõbra juhututtava nime nende hulgast, keda olen pealegi kohanud ainult üks kord –, kustutatakse see info tasapisi olematuks. Täpselt samamoodi, kui vabastatakse mälumahtu arvutis. Samas nihutatakse paljud „ebaolulised” mälestused püsivamaks säilitamiseks hoopis aju teistesse piirkondadesse. Kui hakata pikemalt järele mõtlema, võivad need mõnikord taas välja ilmuda.
Kukkumine näiteks mõnele teravale esemele toob kaasa nahavigastuse: väikesed veresooned purunevad. Muidugi võib see osutuda ohtlikuks, sest haigusetekitajad pääsevad haava kaudu kehasse ja hakkavad seda kahjustama. Õnneks aitab neid tõrjuda veri. See voolab haavast ja loputab kõigepealt kõige suurema mustuse välja. Samas on valged verelibled otsekui tervisepolitseinikud, kes hoolitsevad haigusetekitajate leidmise ja hävitamise eest. Just nemad väldivad bakterite pääsu kehasse. Ühtlasi on vereleemes aineid, mis kogunevad haavasse ja panevad vere hüübima. Varsti tekib sellele kuivanud ehk koaguleerunud verest kärnakiht otsekui looduslik haavaplaaster.
Tedretähnid on enamasti päikesekiirguse puhul nahas tekkiv reaktsioon. Need – nagu maksaplekidki – tekivad kohtadesse, kus melaniin koguneb naha alla. Tedretähnid on kahjutud, kuid näitavad, et nahk on eriti päikesetundlik. Tumedama nahaga inimestel ilmuvad tedretähnid harvemini kui heledanahalistel. Need täpikesed on päris vahvad, kuid samas on ka otsekui looduslikud häiresignaalid.
Fatal error: Uncaught TypeError: round(): Argument #1 ($num) must be of type int|float, string given in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php:13
Stack trace:
#0 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php(13): round('0.63903700 1735...', 3)
#1 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/index.php(172): include('/data01/virt180...')
#2 {main}
thrown in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php on line 13
