Registreeru

Tere tulemast veebilehele teadur.ee!

Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.

Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.

Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.

Head avastamisrõõmu!

Otsing

Viimati uuendatud artiklid

• Ameerika Ühendriigid (444)
• Kanter, Gerd (100)
• astilbe (70)
• Armstrong, Neil (98)
• Teine maailmasõda (553)
• Sloveenia (110)
• Serbia (167)
• Makedoonia (95)
• Kosovo (209)
• Esimene maailmasõda (269)

Leiunurk

• Miks me õhtuks ära väsime?

Ise me seda ei märka, kuid ometi töötab organism terve päeva suure koormusega: seedekulglas (maos ja sooltes) lagundatakse toit aineteks, mis kanduvad verega kõikidesse elunditesse. Kopsud imevad järjepidevalt õhku ja viivad selle hapnikku veresse. Süda tuksub pausideta ja pumpab terves organismis verd ringi. Ka aju võtab vastu ning töötleb päev läbi meeleaistinguid ja infot. See kõik on loomulik, kuigi teadlikult keegi midagi niisugust ei märka. Ometi vajab organism ka puhkepausi. Loomulikult ei saa keha ennast lihtsalt niisama välja lülitada, aga siiski on une ajal elundite enamikul tööd-tegemist vähem. Nad võivad puhata, et juba järgmisel hommikul uuenenud jõuga tööle asuda.

[ sulge vastus ]

• Miks ei tohi väikelapsed kohvi juua?

Kohvis nagu kokakoolaski on kofeiini. See on aga omamoodi erguti, mis ei lase uinuda. Just seepärast joovad paljud vanemad inimesed hommikuti tassikese kohvi, et „päriselt üles ärgata”, või siis lõunasöögi järel, et saaksid tähelepanelikult edasi töötada. Kui aga juua liiga palju kohvi, hakkab süda kloppima. Lapse organism on hoopis nõrgem ja tundlikum kui täiskasvanutel. Juba pisike kogus kohvi võib põhjustada seda, et laps ei saa uinuda või hakkab ta süda tugevasti põksuma.

[ sulge vastus ]

• Miks beebid ei oska kõnelda?

Raseduse kestel õpivad beebid iseseisva elu alustamiseks ainult neelamist ja hingamist. Ema kõhus harjutab beebi pidevalt nii hingamist kui ka neelamist, teinekord mitu minutit päevas. Just need on põhioskused, mida ta vajab otsekohe pärast sündimist. Kõike ülejäänut – kuidas istuda või astuda ehk siis iseseisvalt süüa – õpivad beebid esimestel eluaastatel vanematelt. Sama on ka kõnevõimega. Beebid hakkavad kõnelema selles keeles, mida kuulevad vanematelt. Nimelt püüavad lapsed matkida kõike, mida vanemate juures märkavad. Esialgu ei tea pisilapsed, kuidas häälikute tekitamiseks suud ja keelt vormida. Nii ongi kõigepealt tulemuseks ebamäärased häälitsused, mis tasapisi muutuvad arusaadavateks sõnadeks.

[ sulge vastus ]

• Miks muutub nahk suplemisel kortsuliseks?

Inimese nahk on kõige paksem sõrmeotstes ja jalataldadel. Põhjuseks on see, et just need kohad on kõige „koormatumad”. Seepärast tekibki sinna sarvkest, väga kasulik selleks, et hõõrdumist taluda ja vigastumist ära hoida. Ometi imeb just selline nahk enesesse vett ja turdub. Nii võivadki sõrmed ja jalad suplemisel muutuda veidi kortsuliseks.

[ sulge vastus ]

• Miks tuleb alati enne söömist käsi pesta?

Kätele koguneb alati viiruseid ja baktereid, kuigi me neid ei näe. Kui söögi eel jätta käed korralikult pesemata, satuvad haigusetekitajad toidule ja nii ka meie kehasse. Selle vältimiseks tulebki käsi hoolikalt pesta.

[ sulge vastus ]

• Miks on igal inimesel erinev hääl?

Inimese hääl tekib kõrisõlmes, kus häälekurrud hakkavad väljahingatava õhu joas võnkuma. Õigupoolest toimub see võrdlemisi sarnaselt kitarrikeeltega. Kuid samas resoneerib ehk võngub kaasa nii suu- kui ka ninaõõs, võimendades häälekurdude võnkumist. Ka kitarri korpus toimib samalaadselt, tugevdades keelte suhteliselt vaikset heli. Igal inimesel toimub see resoneerimine erinevalt, seepärast kõlabki iga hääl ainupäraselt.

[ sulge vastus ]

• Mispärast sööb inimene loomade liha?

Lihasöömise komme on pärit väga kaugetest aegadest. Selline toitumine on aidanud inimkonnal üldse ellu jääda. Nimelt leidub loomade ja samuti kalade lihas selliseid valkusid, mida keha vajab rakkude, niisiis ka lihaste ja elundite ehitusmaterjaliks. Valgud aitavad lapsel suureks kasvada. Väiksemad kogused lahjasid liha- ja kalatoite peaksid söögilaual olema vähemalt kaks korda nädalas. Väärtuslikke valke ei leidu mitte ainult lihas, vaid neid on ka loomadelt ja lindudelt saadud piimas ja munades.

[ sulge vastus ]

Lisad

• Võrdle riike
• Keemiliste elementide perioodilisustabel