Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 147
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 158 Registreeru
This is inline content
Tere tulemast veebilehele teadur.ee!
Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.
Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.
Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.
Head avastamisrõõmu!
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/main.php on line 54
Kui inimene liigub, siis peab ta samaaegselt nägema ja tajuma oma ümbrust. Liikumisel ei usalda keha mitte ainult tasakaalumeelt, vaid otsib abi ka silmadelt. Ta peab nägema, millises suunas liikumine toimub. Kui istuda sõitvas autos ja lugeda raamatut, läheb tasakaalumeel segi: see teavitab, et keha liigub, kuid samal ajal piidlevad silmad kirjaridu raamatus. Tulemuseks võib olla peapööritus.
Ohtlikke nakkushaigusi on palju. Õnneks saab inimene ennast vaktsineerimise abil nende vastu kaitseda. Selleks süstitakse veresse pisikogus selle haiguse tekitajaid – just nii napilt, et mingit haigestumist veel ei teki, ometi just nii palju, et keha ise hakkaks tootma vastumeetmeid. Kui kunagi edaspidi peaks tõepoolest samu haigusetekitajaid liiga palju kehasse ilmuma, teab immuunsüsteem jalamaid, kuidas nende vastu võidelda, ta on selle varem selgeks õppinud. Lihtne, kuid geniaalne!
Inimese keha koosneb loendamatutest rakkudest, mis reeglipäraselt uuenevad. See toimub kindla „ehitusplaani” kohaselt, mis on nende pärilikkusainesse talletatud. Mõnikord võib juhtuda, et iseennast uuendav rakk hülgab ettenähtud skeemi ja paljuneb kontrollimatult, tekitades lõpuks tuumori ehk kasvaja. Kui see on pahaloomuline, võib ta organismis üha kaugemale levida ja vajab vältimatut ravi.
Meie aju on äärmiselt võimekas, et igasuguseid seiku tähele panna. Kuid päeva jooksul saabuvad meeleelunditest järjest üha uued muljed, mis samuti vajavad töötlemist. Kui inimese aju peaks registreerima tõepoolest kõike, siis jõutakse – vaatamata aju tõepoolest erakordsele suutlikkusele – peatselt mingi piirini. Kui aju otsustab, et mingit teavet vajatakse ainult väga harva – ütleme, minu mingi sõbra juhututtava nime nende hulgast, keda olen pealegi kohanud ainult üks kord –, kustutatakse see info tasapisi olematuks. Täpselt samamoodi, kui vabastatakse mälumahtu arvutis. Samas nihutatakse paljud „ebaolulised” mälestused püsivamaks säilitamiseks hoopis aju teistesse piirkondadesse. Kui hakata pikemalt järele mõtlema, võivad need mõnikord taas välja ilmuda.
Päikesevalgus pole mitte ainult kasulik. Osa sellest moodustab ultraviolettkiirgus. See väga energiarikas kiirgus hoolitseb sellegi eest, et meie nahk päevituks pruuniks. Seda on muidugi nägus vaadata, kuid õigupoolest on tegemist naha kaitsereaktsiooniga, sest ultraviolett- ehk lühemalt UV-kiirgus pole meile liigsetes annusteskaugeltki kasulik. Kui see mõjutab nahka liiga tugevalt või liiga kestvalt, siis tekib päikesepõletus. Kergel kujul pole see veel ohtlik, kuid kes viibib kaitsmatuna liiga kaua ereda päikese kiirtes, riskib haigestumisega. Niisiis tuleb alati kasutada kaitsekreeme ja võimalikult varjuda keskpäevapäikese eest, sest sel ajal on UV-kiirgus kõige tugevam.
Veri on punase värvuse saanud tänu punastele verelibledele, mis omakorda sisaldavad värvilist hemoglobiini. Sellel rauda sisaldaval ainel on imeline omadus siduda hapnikku, mis jõuab tänu sellele vereringe abil keha kõigi elunditeni. Vereleemes on ka valged verelibled, kuid nende „eriala” on võitlus haigusetekitajatega.
Nahk on inimkeha suurim ja tähtsaim elund. Nahk kaitseb vigastuste ja kahjulike bakterite eest, samuti osaleb hingamises ja ainevahetuses. Lisaks on selles meeleelundid – kompimiseks ning temperatuuri ja valu tajumiseks. Nahkkoosneb kolmest kihist. Pealmine kiht on marrasknahk, mis osalt koosneb surnud rakkudest. Selle all on pärisnahk, milles on rasunäärmed ja karvajuured, veresooned ja närvilõpmed. Päris alla jääb naha-aluskude, milles on rasu- ja higinäärmed. Nahk on väga tundlik ja reedab alati, milline on meie enesetunne. Kui oleme stressis, võivad tekkida punased laigud. Ärritumisel läheb nägu punaseks, sest näoveresooned avarduvad.
: Uncaught TypeError: round(): Argument #1 ($num) must be of type int|float, string given in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php:13
Stack trace:
#0 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php(13): round('0.75615300 1794...', 3)
#1 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/index.php(172): include('/data01/virt180...')
#2 {main}
thrown in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php on line 13