Registreeru

Tere tulemast veebilehele teadur.ee!

Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.

Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.

Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.

Head avastamisrõõmu!

Otsing

Viimati uuendatud artiklid

• Ameerika Ühendriigid (444)
• Kanter, Gerd (100)
• astilbe (70)
• Armstrong, Neil (98)
• Teine maailmasõda (553)
• Sloveenia (110)
• Serbia (167)
• Makedoonia (95)
• Kosovo (209)
• Esimene maailmasõda (269)

Leiunurk

• Kes oli Hippokrates?

Hippokrates (460–377 e. Kr.) oli kreeklane ja ka esimene „moodne” arst. Ta ravis haiget tervikuna, toetades ta loomulikku vastupanuvõimet dieedi, eluviisi muutmise, taimsete ravimite ja lõpuks koguni kirurgiliste meetmete – operatsioonide abil. Ta kehastas ideaalse arsti eeskuju, kes seostab teadusliku mõtteviisi ravimiskogemuste ja kõrge moraaliga. Varem pidid arstid tõotama, et toimivad tema eetiliste põhimõtete kohaselt. Sinna hulka kuulub nõue inimelu säilitada. Olemuslikult on Hippokratese vanne veel praegugi arstide tegevuse aluseks.

[ sulge vastus ]

• Milline on mikroskoobi ehitus ja kuidas see riist toimib?

„Mikro” on tuletis kreeka sõnast, mis tähendab „väike”. Mikroskoop teeb tänu paljukordsele suurendamisele nähtavaks pisikesed objektid, mida palja silmaga ei näe, toimides samal põhimõttel nagu luup. Mikroskoobis on mitu läätse, lihtsaimas põhiliselt kaks – lühikese fookuskaugusega objektiiv ja enam-vähem tavalise luubi suurendusvõimega okulaar. Objektiivi ülesanne on tekitada vaadeldavast objektist suurendatud vahekujutis, mida omakorda vaadeldakse läbi okulaari. Mikroskoobi suurendusvõime oleneb peamiselt objektiivi suurendusest ja läätsede paiknemisest. Erimikroskoope varustatakse veel mitme lisaläätsega, et saada veelgi suuremat suurendust ja parandada pildi kvaliteeti. Elektronmikroskoobis ei kasutata kujutise saamiseks valguskiiri, vaid elektronide vihku.

[ sulge vastus ]

• Kuidas tekib luumurd?

Luud peavad olema vastupidavad, et toestada keha seestpoolt. Luudeta ei saaks inimene elada, ta variseks otsekui süldina kokku. Samas võivad kõvad esemed, nagu ka luud, teinekord murduda. Põhimõtteliselt saab luud võrrelda puuoksaga: seda saab painutada teatava määrani, mille järel murdub, sest talle mõjuv jõud muutub liiga suureks.

[ sulge vastus ]

• Miks hakkan mõnikord pärast söömist röhitsema?

„Söömise ajal ei röhitseta ega pühita suud laudlinasse!” kinnitasid vanaaegsete rüütlite käitumisreeglid. Röhitsemine pole küll kuigi viisakas, kuid on siiski tervislik. Söömisel võivad maos tekkida gaasid, mis otsivad väljapääsu söögitoru kaudu. Nii „tuulutab” magu iseennast. Kui röhitsusi tagasi hoida, võib tekkida kõhuvalu, sest gaas selles üha paisub. Lausa söögilauas ei tarvitseks muidugi röhitsema hakata. Ometi on mõnede rahvaste juures just röhitsemine suurima tunnustuse avaldus pererahvale ja toiduvalmistajale.

[ sulge vastus ]

• Mida tähendab see, kui keegi põeb vähki?

Inimese keha koosneb loendamatutest rakkudest, mis reeglipäraselt uuenevad. See toimub kindla „ehitusplaani” kohaselt, mis on nende pärilikkusainesse talletatud. Mõnikord võib juhtuda, et iseennast uuendav rakk hülgab ettenähtud skeemi ja paljuneb kontrollimatult, tekitades lõpuks tuumori ehk kasvaja. Kui see on pahaloomuline, võib ta organismis üha kaugemale levida ja vajab vältimatut ravi.

[ sulge vastus ]

• Miks ma pean alatasa hambaid pesema?

Kui sööme või joome, jäävad hammaste kitsastesse vahemikesse toiduosakesed, nendes aga arenevad bakterid, mis liibuvad hammastele. Eriti ohtlikud on magusad toidud – need sisaldavad palju suhkrut, mis on aga bakteritele ideaalne toiduaine. Bakterid kahjustavad hambaemaili ja nii tekivad hammastesse augud. Hammaste kaitsmiseks tuleb pärast iga söögikorda neid hoolikalt puhastada.

[ sulge vastus ]

• Kust saadakse kohvi?

Ekvaatori lähistel sooja kliimaga maades kasvatatakse kohvipõõsaid. Nendel on igihaljad lehed ja pisikesed tumerohelised viljad, milles leidub kaks tuuma ehk seemet. Need ongi kohvioad. Saagi koristamisel nopitakse viljad, võetakse kohvioad välja ja röstitakse kuni pruunistumiseni. Just selle tõttu tekivad nendes isepärased maitse- ja lõhnaained. Euroopas tuntakse kohvi kui mõnujooki alates 17. sajandist.

[ sulge vastus ]

Lisad

• Võrdle riike
• Keemiliste elementide perioodilisustabel