Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 147
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 158 Registreeru
This is inline content
Tere tulemast veebilehele teadur.ee!
Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.
Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.
Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.
Head avastamisrõõmu!
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/main.php on line 54
Need lihased, mida kasutatakse tavalisest intensiivsemalt, võivad kiireminiväsida. Seda juhtub enamasti siis, kui harrastatakse mingit harjumatut või vähetreenitud spordiala, näiteks kui mängitakse ühekorraga mitu tundi korvpalli või kihutatakse 30 kilomeetrit jalgrattal. Kehas sel puhul toimunut saab jälgida mikroskoobi all: lihase kudedesse on tekkinud pisitillukesed rebendid. Need tekitavadki surisevat valu. Paaril järgmisel päeval tuleb kehale tagada rahu, et lihased saaksid taastuda. Seejärel võib treeningut taas jätkata.
Ka taldrikul jääb salat ikkagi taimeleheks. Enamik taimi toitub päikesevalguse abil, mida püütakse roheliste lehtedega. Päikesekiirte toimel toodavad nad õhus sisalduvast süsinikdioksiidist enesele toitu. Kuid selleks vajatakse erilise rohelise värvaine – klorofülli osalust. Seepärast ongi salatilehed toidulaual nii erksalt rohelised.
Ammustest aegadest tegelevad teadlased ja unenäoseletajad une saladustega. Une ajal väljutab aju elektrilaineid. Saksa arst Hans Berger avastas 1929. aastal, et neid ajuvoolusid saab üles kirjutada niinimetatud elektroentsefalogrammina (lühendtähis: EEG). See menetlus andis võimaluse uurida, mis une ajal üldse inimeses toimub. Erilises unelaboris mõõdetakse kõiki olulisi suurusi: ajuvoolusid, lihasepingeid, pulssi ja hingamist, kuid ka silmade iseeneslikku liikumist. Teadlased eristavad mitut liiki unesid; need vahelduvad magamise ajal järjestikku. Tundub koguni, nagu peituks meis mingi seesmine programmkell koos lülitusmehhanismiga, mis alatasa muudab aju tegevust. Me uinume, jääme üha sügavamalt magama, kuni langeme süvaune perioodi. Pärastpoole muutub uni pealiskaudseks ja silmad hakkavad intensiivsemalt liikuma. Sel ajal on aju aktiivne ja korjab kokku terve päeva jooksul saadud info. Olulisem sellest siirdub püsimälusse, muu, millel on tähtsust vähem, heidetakse lihtsalt kõrvale. Igaüks meist võib meenutada mõnda sellist unefaasi, just siis näeme unenägusid kõige rohkem. Kuid unes juhtub veel midagi: me liigutame ennast, muutes öö jooksul vähemalt kümme kuni kaksteist korda oma asendit.
Beebi areneb pisitillukesest rakust -munarakust-, mille on viljastanud seemnerakk. Viljastatud munarakk leiab enesele ema kõhus olevas limaskestas sobiva sopi ja jääb sinna pidama. Esialgu on munarakk väiksem, kui nööpnõela pea. Alates kümnendast rasedusnädalast nimetatakse tulevast beebit embrüoks ehk looteks. Neljandal rasedusnädalal on embrüo pikkus umbes 0,5 sentimeetrit. Viiendal nädalal hakkab arenema ta süda, seitsmendal hakkavad moodustuma sõrmed, varbad ja silmalaud. Kaheksandaks nädalaks tekivad loote siseelundite algmed. Üheksandal rasedusnädalal hakkavad ilmet võtma nägu, suu, nina, sõrmed ja varbad.
Pärast üheksa kuu möödumist tuleb beebi ilmale, tavaliselt kaalub ta 3-4 kg ning tema pikkus on 48-54 sentimeetrit.
Ükski juuksekarv ei ela igavesti. Tavaliselt püsivad need kuni neli aastat, et siis tasapisi surra ja välja langeda. Juuksenäsast hakkab siis arenema uus karv. Nii on juuste väljalangemine igati normaalne ja ka oluline, et juuksed pidevalt uueneksid. Kuid teatavad veres sisalduvad ained – androgeenid ehk meessuguhormoonid – võivad hakata uute juuste kasvamist pärssima. Eriti eakamatel meestel kujuneb sellest kiilaspäisus: väljalangenud juuksed ei asendu enam uutega. Tasapisi jääb järele ainult paljas pea. Kiilaspäisus võib isalt pojale edasi kanduda ka pärilikult. Nii muutuvad teinekord isegi nooremad mehed kiilaspäisteks.
Mineraalvee mullikesed koosnevad süsihappegaasist. Mõne pudeli etiketil on kirjas: „Gaseeritud” või „Karboniseeritud”. Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid on värvita, lõhnata ja maitseta gaas, mis vees hästi lahustub. Pudeli avamisel väljub süsihappegaas veest kihisedes ja tekitades mullikesi.
Jooma peame mitte ainult siis, kui on palav. Ka talvel tuleks päeva jooksul juua vähemalt kaks liitrit. Päevas kaotab meie keha umbes samasuguse koguse vedelikku – higiga, uriiniga ja koguni hingamisel. Hingeõhk niiskub ja viib väljahingamisel kaasa ka vett. Järelikult vajabki organism pidevalt vedelikku, et elutegevus saaks õigesti toimida. Kõige parem on juua mineraalvett, rohuteed või naturaalset mahla ilma suhkruta (see on alati pudelile või pakendile kirjutatud). Kõik muud joogid toovad kehasse juurde toitaineid. Muidugi võib teinekord vee asemel juua ka klaasi limonaadi, kuid siis tuleb jälgida, et selles poleks liiga palju suhkrut. Just kokakoolas on seda tõesti liiga palju!
Fatal error: Uncaught TypeError: round(): Argument #1 ($num) must be of type int|float, string given in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php:13
Stack trace:
#0 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php(13): round('0.73078100 1787...', 3)
#1 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/index.php(172): include('/data01/virt180...')
#2 {main}
thrown in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php on line 13
