Registreeru

Tere tulemast veebilehele teadur.ee!

Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.

Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.

Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.

Head avastamisrõõmu!

Otsing

Viimati uuendatud artiklid

• Ameerika Ühendriigid (444)
• Kanter, Gerd (100)
• astilbe (70)
• Armstrong, Neil (98)
• Teine maailmasõda (553)
• Sloveenia (110)
• Serbia (167)
• Makedoonia (95)
• Kosovo (209)
• Esimene maailmasõda (269)

Leiunurk

• Kuidas töötab röntgen?

Esimese röntgenifoto tegi Wilhelm Conrad Röntgen 1895. aastal, kui pildistas oma abikaasa kätt. Röntgenikiirtega saab keha läbi valgustada. Keha koed lasevad röntgenikiiri läbi erinevalt, näiteks pääsevad need nahast läbi palju hõlpsamalt kui luudest. Nii ilmuvadki luud röntgenipildile, otsekui näeksime neid läbi naha. See lubab arstil kindlaks teha, kuidas on luu murdunud.

[ sulge vastus ]

• Miks me haigutame?

Tavaliselt hingame sisse ja välja täiesti automaatselt ning ei pööra sellele vähimatki tähelepanu. Hingamist tüürib tahtele allumatu osa ajust. Tugev väsimus või ka kestvam halva õhuga ja tuulutamata ruumis viibimine võib hingamist pärssida. Meie seda võib-olla ei märkagi, kuid keha reageerib otsekohe. Aju sunnib suu- ja rinna-lihaseid krambitaoliselt tõmbuma – proovige seda järgmise haigutuse tulekul ise jälgida. Niimoodi saavad kopsud täiendava annuse õhku. Haigutamine hoolitsebki selle eest, et keha saaks piisavalt hapnikku. Lisaks on haigutamine organismi märguanne selle kohta, et saabumas on uneaeg või tuleks tuulutamiseks aken avada.

[ sulge vastus ]

• Milleks on meil liigesed?

Liiges on kahe luu vaheline liikuv osa, nagu näiteks põlv või küünarnukk. Nii saame käsi ja jalgu sirutada ning painutada. Kuigi liigeseid kaitsevad tihedad liigesekihnud, on nad õrnad ning kahjustuvad võrdlemisi hõlpsalt. Liigest moodustavaid luid hoiavad koos liigesesidemed ehk ligamendid.

[ sulge vastus ]

• Mis on hormoonid?

Hormoonid on erilised ained, otsekui käskjalad, mis mõjutavad kõiki keha rakke ja nende toimimist. Hormoonid tekivad vastavates näärmetes ja juhitakse verre, et tüürida organismi funktsioone, näiteks kasvamist, paljunemist, ainevahetust, seedimist, vererõhku ja stressireaktsioone. Täpselt reguleeritud tagasisidesüsteem, mida juhib hüpotalamus peaajust, hoolitseb eraldi iga üksiku hormooni tootmise eest. See elund registreerib näiteks hormoonivaeguse ja edastab vastava info ajuripatsile (see on järelikult kõigi näärmete ülemvalitseja). See omakorda levitab kehas jalamaid teisi hormoone, mis hakkavad mõjutama juba konkreetset nääret, sundides seda vajalikku hormooni tootma. Näiteks, kui peaksime sattuma mingisse ohtu, hakkavad neerupealised tootma hormooni nimega adrenaliin, mis tõstab vererõhku, kiirendab pulssi ja hingamist ning hoolitseb sellegi eest, et toitva suhkru sisaldus veres suureneks. Nii valmistume tavalisest suuremaks kehaliseks koormuseks, näiteks sportimisel. Hormoon insuliin, mida toodab pankreas ehk kõhunääre, reguleerib suhkrusisaldust veres.

[ sulge vastus ]

• Miks kipub piim üle keema?

Piim koosneb peamiselt veest, milles on ka valku ja rasva. Keetmisel kuumeneb kõigepealt vesi ja aurumullikesed tõusevad pinnale. Kuid valk hakkab samas üliõhukese kilena nagu nahaga ümbritsema aurumullikesi ja nii tekibki mingil hetkel silmapilkselt hulk keevat vahtu, mis peatselt üle serva kerkib. Seda tuleks ennetada, kastrul kiiresti pliidilt ära võtta. Kuid ettevaatust: see vee ja valgu segu on väga tuline!

[ sulge vastus ]

• Kuidas tekib luumurd?

Luud peavad olema vastupidavad, et toestada keha seestpoolt. Luudeta ei saaks inimene elada, ta variseks otsekui süldina kokku. Samas võivad kõvad esemed, nagu ka luud, teinekord murduda. Põhimõtteliselt saab luud võrrelda puuoksaga: seda saab painutada teatava määrani, mille järel murdub, sest talle mõjuv jõud muutub liiga suureks.

[ sulge vastus ]

• Millest tekivad soolatüükad?

Soolatüükaid põhjustab naha suhteliselt süütu infektsioon. Kõikjal varitsevad meid haigusetekitajad, niinimetatud viirused. Kui eriline tüükaviirus satub nahale, kinnitub ta sinna ja paneb naharakud kiiresti paljunema. Paari nädala pärast tekib nendest juba pisike vohang, mida nimetatakse soolatüükaks. Enamjaolt asuvad need ainult naha ülapinnal ja on niiviisi täiesti ohutud. Arst võib need eemaldada, kuid teinekord kaovad soolatüükad ka iseenesest.

[ sulge vastus ]

Lisad

• Võrdle riike
• Keemiliste elementide perioodilisustabel