Teadur.ee

Tere tulemast veebilehele teadur.ee!

Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.

Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.

Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.

Head avastamisrõõmu!

Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/main.php on line 54

Otsing

Viimati uuendatud artiklid

Ameerika Ühendriigid (444)
Kanter, Gerd (100)
astilbe (70)
Armstrong, Neil (98)
Teine maailmasõda (553)
Sloveenia (110)
Serbia (167)
Makedoonia (95)
Kosovo (209)
Esimene maailmasõda (269)

Leiunurk

Miks on köögivili tervislik?

Köögivili kuulub üldse kõige tervislikumate toiduainete hulka ja seda tuleb igapäevases toiduvalikus pakkuda nii toorelt kui keedetult. Seal on palju süsivesikuid, kuid ka vitamiine ja mineraalaineid. Lisaks sellele püsib kõht köögiviljatoitudest kaua täis ja need hoolitsevad ka seedimise korrasoleku eest. Pealegi ei lähe nende söömine iialgi igavaks – köögivilja on üsna palju liike, näiteks spinat, peasalat ja lehtsalat, siis spargel, rabarber, pea-, lill- ja nuikapsas ning nende kõrval muidugi nii tähtsad juurviljad nagu porgand, redis ja rõigas. Loetelu saab veel täiendada tomati ja kurgi, kuid ka herne ja oaga. Pealegi annab aedvilja söömine kähku energiat ning soodustab kontsentreerumist nii koolis kui ka sportimisel.

[ sulge vastus ]

Kuidas satuvad mullikesed mineraalvette?

Mineraalvee mullikesed koosnevad süsihappegaasist. Mõne pudeli etiketil on kirjas: „Gaseeritud” või „Karboniseeritud”. Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid on värvita, lõhnata ja maitseta gaas, mis vees hästi lahustub. Pudeli avamisel väljub süsihappegaas veest kihisedes ja tekitades mullikesi.

[ sulge vastus ]

Millest tulevad valud?

Valutunne on muidugi ebameeldiv, kuid sellel aistingul on äärmiselt oluline ülesanne. Kui näiteks käsi satub küünlaleegi lähikonda, teavitavad närvid: „Sõrm hakkab kõrbema!” Liigne kuumus vallandab närvireaktsiooni, niisiis kuumusetunde, mis kandub närvide kaudu seljaajusse. Kuid see, peaaju pikendus, reageerib otsekohe ja käsutab käelihaseid: „Käsi tuleb otsekohe tagasi tõmmata!” Näiteks teavitab ka hambavalu sellest, et midagi pole nii nagu vaja: selle vastu peab midagi ette võtma. Nii ongi valutunne keha väga oluline signaal.

[ sulge vastus ]

Miks voolab veri läbi meie keha?

Kehas on väga palju mitmesuguseid elundeid, mis pidevalt töötavad täisvõimsusel. Selleks vajavad nad mõistagi toitu ja hapnikku, et energiat saada. Veres on loendamatu arv pisikesi vereliblesid, mis lakkamatult jaotavad keha elunditele toitainete ja hapniku pisikoguseid. Seda võiks koguni võrrelda pitsa kojutellimisteenusega. Veri voolab torustikus, veresoontes (arterites, veenides ja juussoontes ehk kapillaarides), mille kogupikkus on mitu tuhat kilomeetrit. Verel on teinegi lisaülesanne, see peab võitlema kehasse sattunud haigusetekitajatega.

[ sulge vastus ]

Miks on meil naba?

Tulevane beebi peab toitu saama ka ema kõhus. Loomulikult ei saa talle seal näiteks lutipudelit anda. Loode on emaga seotud nabaväädi kaudu ning saab selle kaudu toitaineid ja hapnikku. Järelikult peab ema raseduse ajal eriti hoolikalt valima, mida sööb. Ühtlasi hingab ema siis ka oma lapse eest. Niipea kui laps väljub ema kõhust, hakkab ta otsekohe ise hingama. Sündimise järel ei vaja ta enam nabavääti, ja kuna selle kaudu ei saabu enam ema verd, võib kas ämmaemand või arst selle ettevaatlikult katki lõigata. Mis sellest otsekui mälestuseks alles jääb, ongi nabaauk.

[ sulge vastus ]

Mis on geen?

Geen on võõrsõna, mis tähendab pärilikkuse üksust. Geenid on kromosoomides sisalduva DNA molekulide teatavad ahelad. Just need määravad, millised omadused pärib laps oma vanematelt.

[ sulge vastus ]

Miks põevad lapsed lastehaigusi?

Meid ümbritsev maailm on tulvil baktereid ja viiruseid, need on aga pisitillukesed haigusetekitajad. Sattudes kehasse, hakkavad need vereringes paljunema ja mingit haigust põhjustama. Keha märkab väikesi sissetungijaid ja õpib neid kahjutuks tegema. Kuid lapse organismil pole selleks veel küllaldaselt kogemusi ja seepärast põeb peaaegu igaüks nendest korra mingit tüüpilist lastehaigust, olgu tuulerõugeid, mumpsi või punetisi. See on ebameeldiv, kuid õnneks mitte ränk. Paari-kolme päevaga saab noor organism haigusetekitajatest võitu ja hakkab paranema. Hea on seegi, et „märkmed” selle haiguse ärahoidmise kohta jäävad kehasse. Kes näiteks lapsena on põdenud tuulerõugeid, ei haigestu nendesse enam iial. Seda nimetatakse immuunsuseks.

[ sulge vastus ]

Lisad

Võrdle riike
Keemiliste elementide perioodilisustabel