Registreeru

Tere tulemast veebilehele teadur.ee!

Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.

Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.

Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.

Head avastamisrõõmu!

Otsing

Viimati uuendatud artiklid

• Ameerika Ühendriigid (444)
• Kanter, Gerd (100)
• astilbe (70)
• Armstrong, Neil (98)
• Teine maailmasõda (553)
• Sloveenia (110)
• Serbia (167)
• Makedoonia (95)
• Kosovo (209)
• Esimene maailmasõda (269)

Leiunurk

• Kuidas beebi teab, millal on aeg ema kõhust väljuda?

Beebi kasvab ema kõhus umbes üheksa kuud, seda nimetatakse raseduseks. Siis hakkab tal ruumi nappima, beebi protestib agaralt ja trambib üha sagedamini ema kõhu vastu; tal on nii ahtas kohas halb olla. Varsti hakkab ta ennast tasapikku ümber pöörama, kuni pea jääb allapoole. Siis märkab ema, et kõhu alaosas tekib tuhudeks nimetatav valu. Sedamööda, kuidas tuhud tugevnevad, tõmbub emakas kokku. Raseduse viimastel nädalatel muutuvad tuhud üha sagedamaks ja sünnituskanal avardub. Beebi nihkub emakasuudme poole. Sünnitamise ajal hoiab ema hinge kinni ja pressib kõhtu kokku. Seepeale avaneb emakasuue ja beebi surutakse üsna aeglaselt, pea ees, läbi tupe. Kuna sünnituskanal on suhteliselt kitsas, aitab kas ämmaemand või arst lapsel väljuda.

[ sulge vastus ]

• Mitu veregruppi on olemas?

 

Kõik inimesed jagunevad veregruppide järgi nelja rühma; neid tähistatakse O, A, B ja AB. Veregrupid avastas austria õpetlane Karl Landsteiner (1868–1943). Veregrupp on pärilik ja seda iseloomustavad täiesti kindlad tunnused. Nii näiteks ei tohi vereülekandel kasutada sobimatu veregrupiga inimeselt saadud verd. Sobimatuse korral lähevad verelibled klimpi ja veresooned ummistuvad.

O-grupi verega inimesed on universaalsed doonorid (vereloovutajad), väike kogus sobib ka kõigi teiste gruppidega vere kandjatele. Grupid A ja B sobivad AB-grupiga, kuid AB-rühma verd võib üle kanda ainult sama vererühmaga inimestele.

[ sulge vastus ]

• Miks me vahel aevastame?

Teel kopsudesse puhastub sissehingatav õhk, tolmuebemed ja mustuseosakesed liibuvad ninas asuvatele pisikestele karvakestele. Ka niiske limaskest seob kahjulikke pisikesi osakesi. Kui oleme näiteks liiga palju tolmu sisse hinganud, hakkavad karvakesed sügelema ja siis tulebki aevastus, mis paiskab ninasse kogunenud saaste korrapealt välja. Ka siis, kui nina limaskest avastab baktereid või viiruseid, tekib loomupärane aevastusrefleks. See on otsekui tõrjereaktsioon, millega organism kaitseb ennast kahjulike pisikute eest.

[ sulge vastus ]

• Miks tuleb alati enne söömist käsi pesta?

Kätele koguneb alati viiruseid ja baktereid, kuigi me neid ei näe. Kui söögi eel jätta käed korralikult pesemata, satuvad haigusetekitajad toidule ja nii ka meie kehasse. Selle vältimiseks tulebki käsi hoolikalt pesta.

[ sulge vastus ]

• Mispärast sööb inimene loomade liha?

Lihasöömise komme on pärit väga kaugetest aegadest. Selline toitumine on aidanud inimkonnal üldse ellu jääda. Nimelt leidub loomade ja samuti kalade lihas selliseid valkusid, mida keha vajab rakkude, niisiis ka lihaste ja elundite ehitusmaterjaliks. Valgud aitavad lapsel suureks kasvada. Väiksemad kogused lahjasid liha- ja kalatoite peaksid söögilaual olema vähemalt kaks korda nädalas. Väärtuslikke valke ei leidu mitte ainult lihas, vaid neid on ka loomadelt ja lindudelt saadud piimas ja munades.

[ sulge vastus ]

• Miks beebidel pole hambaid?

Hambad kasvavad juba esimestest elupäevadest, kuigi esialgu pole suus veel midagi näha; need alles hakkavad aegamööda lõualuust väljuma. See on muidugi hea, sest äsjasündinud beebi toitub esialgu ema rinnapiimast või lutipudelist. Muidu oleks emal üsna valus, kui beebi hakkaks imemise ajal rinnanibu hammustama.

[ sulge vastus ]

• Miks on beebid nii tillukesed?

Beebi areneb pisitillukesest rakust -munarakust-, mille on viljastanud seemnerakk. Viljastatud munarakk leiab enesele ema kõhus olevas limaskestas sobiva sopi ja jääb sinna pidama. Esialgu on munarakk väiksem, kui nööpnõela pea. Alates kümnendast rasedusnädalast nimetatakse tulevast beebit embrüoks ehk looteks. Neljandal rasedusnädalal  on embrüo pikkus umbes 0,5 sentimeetrit. Viiendal nädalal hakkab arenema ta süda, seitsmendal hakkavad moodustuma sõrmed, varbad ja silmalaud. Kaheksandaks nädalaks tekivad loote siseelundite algmed. Üheksandal rasedusnädalal hakkavad ilmet võtma nägu, suu, nina, sõrmed ja varbad.

Pärast üheksa kuu möödumist tuleb beebi ilmale, tavaliselt kaalub ta 3-4 kg ning tema pikkus on 48-54 sentimeetrit.

[ sulge vastus ]

Lisad

• Võrdle riike
• Keemiliste elementide perioodilisustabel