Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 147
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 158 Registreeru
This is inline content
Tere tulemast veebilehele teadur.ee!
Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.
Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.
Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.
Head avastamisrõõmu!
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/main.php on line 54
Inimese nahk polegi nii sile, kui näib. Mikroskoobis suurendatuna vaatlemisel tundub, nagu oleks pigem tegemist vulkaanilise kraatrimaastikuga. Eriti tähelepanuväärsed on peopesa pisikesed süvendid. Igal inimesel on need sünnist saadik olemas. Kuid täiesti eriline on nende puhul see, et nii nagu autokummide triipjas protektor, nii aitab sõrmede muster paremini haarata ka täiesti siledaid esemeid. Sõrmeotsa joonis on igal inimesel täiesti eripärane. 19. sajandil tuli politsei kavalale mõttele hakata kurjategi-jatega võitlemisel kasutama sõrme-jälgi. Mingi eseme haaramisel jäävad sellele silmaga nähtamatud jäljendid sõrmeotste nahamustrist, mida saab erilise pulbriga nähtavaks muuta. Seepärast nimetataksegi neid sõrmejälgedeks. Kui kahtlusalune tabatakse, piisab tema sõrmede võrdlemisest kuriteopai-galt leitud jäljenditega. Kui need ühtivad, võibki kurjategija kohtu alla anda.
Elutegevuseks vajab inimene hapnikku. Seda on suu või nina kaudu sissehingatavas õhus, mis satub mööda hingetoru ja bronhe kopsudesse. Vahepeal õhk soojeneb ja puhastub. Mõlemad kopsupooled asuvad rinnakorvis. Sissehingamisel võtavad paisuvad kopsud vastu nii palju õhuhapnikku kui võimalik, et seda edastada verele. Vereringe kaudu saavad organismi kõik rakud hapnikku.
Mõnikord koriseb kõht nii tugevalt, otsekui oleksime alla kugistanud mõne röövlooma. Kui me pole pikemat aega midagi söönud, on magu tühi. Selles – nagu ka soolestikus – leidub veel ainult pisut õhku, mis nihkub siia-sinna ja põhjustabki korinat. Kui oleme tõelises näljas ja mõtleme maitsvatele toitudele või koguni haistame neid, siis hakkab magu otsekohe tootma maomahla. Põhjuseks on see, et aju saadab sinna teate, nagu saaksime peatselt midagi süüa – ka juhul, kui see ennustus ei peaks täituma. Isegi niisugune väärinfo võib kõhu korisema panna.
Köögivili kuulub üldse kõige tervislikumate toiduainete hulka ja seda tuleb igapäevases toiduvalikus pakkuda nii toorelt kui keedetult. Seal on palju süsivesikuid, kuid ka vitamiine ja mineraalaineid. Lisaks sellele püsib kõht köögiviljatoitudest kaua täis ja need hoolitsevad ka seedimise korrasoleku eest. Pealegi ei lähe nende söömine iialgi igavaks – köögivilja on üsna palju liike, näiteks spinat, peasalat ja lehtsalat, siis spargel, rabarber, pea-, lill- ja nuikapsas ning nende kõrval muidugi nii tähtsad juurviljad nagu porgand, redis ja rõigas. Loetelu saab veel täiendada tomati ja kurgi, kuid ka herne ja oaga. Pealegi annab aedvilja söömine kähku energiat ning soodustab kontsentreerumist nii koolis kui ka sportimisel.
Teadlased on ammusest ajast uurinud, miks me üldse und näeme. Sellele vaatamata on kõik seniajani mõistatus. Arvatakse, et une ajal töötleb ja analüüsib aju möödunud päeval kogutud muljeid ning mälestusi veelkordselt. Psühholoogid, kes uurivad inimese teadvust, arvavad ühtlasi, et unes tulevad esile tahtmatud soovid ja hirmud. Kui unes nähtu täpselt üles kirjutada ja seda uurida, võib mõnikord ära arvata, milliseid probleeme kannab inimene enesega kaasas. Huvitav, et inimene peabki ilmselt und nägema. Kui keegi jääb liiga kauaks ärkvele ja ei näe und, järgneb viimaks hirmuseisund või nähakse asju, mida pole üldse olemas.
Meie kehasse on ehitatud otsekui kliimaseadmestik. See püüab hoida püsitemperatuuri umbes 37 °C juures. Kui väljas on liiga soe, hakkame higistama. Higi aurub naha pinnalt ja jahutab seda. Talvekülmas hakkab keha värisema ja lihaste tahtmatu liikumine, mida me ise ei saa mõjutada, annab sooja juurde.
Tavaliselt hingame sisse ja välja täiesti automaatselt ning ei pööra sellele vähimatki tähelepanu. Hingamist tüürib tahtele allumatu osa ajust. Tugev väsimus või ka kestvam halva õhuga ja tuulutamata ruumis viibimine võib hingamist pärssida. Meie seda võib-olla ei märkagi, kuid keha reageerib otsekohe. Aju sunnib suu- ja rinna-lihaseid krambitaoliselt tõmbuma – proovige seda järgmise haigutuse tulekul ise jälgida. Niimoodi saavad kopsud täiendava annuse õhku. Haigutamine hoolitsebki selle eest, et keha saaks piisavalt hapnikku. Lisaks on haigutamine organismi märguanne selle kohta, et saabumas on uneaeg või tuleks tuulutamiseks aken avada.
Fatal error: Uncaught TypeError: round(): Argument #1 ($num) must be of type int|float, string given in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php:13
Stack trace:
#0 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php(13): round('0.39290000 1746...', 3)
#1 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/index.php(172): include('/data01/virt180...')
#2 {main}
thrown in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php on line 13
