Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 147
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 158 Registreeru
This is inline content
Tere tulemast veebilehele teadur.ee!
Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.
Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.
Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.
Head avastamisrõõmu!
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/main.php on line 54
Inimese keha koosneb loendamatutest rakkudest, mis reeglipäraselt uuenevad. See toimub kindla „ehitusplaani” kohaselt, mis on nende pärilikkusainesse talletatud. Mõnikord võib juhtuda, et iseennast uuendav rakk hülgab ettenähtud skeemi ja paljuneb kontrollimatult, tekitades lõpuks tuumori ehk kasvaja. Kui see on pahaloomuline, võib ta organismis üha kaugemale levida ja vajab vältimatut ravi.
Kõditunne tekib alati kellegi võõra puudutusest. Nahk reageerib koguni õrnale puudutusele väga tundlikult – kuid ainult siis, kui see toimub ootamatult või kui seda ei saa ise mõjutada (kui keegi teine meid kõditab). Seevastu, kui hakata iseennast kõditama, teab organism seda otsekui juba ette, aju ei saa häiresignaali ning keha vastureaktsioon jääb ära.
Inimese hääl tekib kõrisõlmes, kus häälekurrud hakkavad väljahingatava õhu joas võnkuma. Õigupoolest toimub see võrdlemisi sarnaselt kitarrikeeltega. Kuid samas resoneeribehk võngub kaasa nii suu- kui ka ninaõõs,võimendades häälekurdude võnkumist. Ka kitarri korpus toimib samalaadselt, tugevdades keelte suhteliselt vaikset heli. Igal inimesel toimub see resoneerimine erinevalt, seepärast kõlabki iga hääl ainupäraselt.
Seda maitsvat ja magusat massi, mida pakutakse sageli jõulude ajal, armastavad lapsed väga. Martsipani valmistatakse juba tuhat aastat, kõigepealt tehti seda Pärsias (praeguses Iraanis) mandlitest, suhkrust ja roosiveest (lõhnaainest, mida saadakse roosiõitest). Mandlid keedetakse, kooritakse ja hõõrutakse peeneks. Lisatakse suhkur ning siis tuleb massi väga kaua ja põhjalikult sõtkuda. Pärast seda pole fantaasial enam piire: martsipanist saab vormida kõikvõimalikke vigureid, näiteks loomakesi, mis värvitakse kahjutute toiduvärvidega.
Teinekord on meid ümbritsevas õhus imepisikesi haigusetekitajaid, niinimetatud viiruseid. Sissehingamisel jäävad need nina limaskestale, kuid see tajub, et saabunud on mingid soovimatud võõrkehad, millest tuleks vabaneda. Tulemus on see, et hingamisteed tursuvad ja ninas tekib kõditunne. Limaskest eritab nüüd palju vedelikku, et haigusetekitajaid välja pesta. Just seepärast „jooksebki” nina pidevalt, kui oleme külmetunud. Ka kopsud märkavad, et midagi pole päris korras, ja hakkavad kramplike liigutuste saatel kokku tõmbuma. Tekib aevastus ja haigusetekitajad paisatakse ninast välja.
Teel kopsudesse puhastub sissehingatav õhk, tolmuebemed ja mustuseosakesed liibuvad ninas asuvatele pisikestele karvakestele. Ka niiske limaskest seob kahjulikke pisikesi osakesi. Kui oleme näiteks liiga palju tolmu sisse hinganud, hakkavad karvakesed sügelema ja siis tulebki aevastus, mis paiskab ninasse kogunenud saaste korrapealt välja. Ka siis, kui nina limaskest avastab baktereid või viiruseid, tekib loomupärane aevastusrefleks. See on otsekui tõrjereaktsioon, millega organism kaitseb ennast kahjulike pisikute eest.
Kui sööme või joome, jäävad hammaste kitsastesse vahemikesse toiduosakesed, nendes aga arenevad bakterid, mis liibuvad hammastele. Eriti ohtlikud on magusad toidud – need sisaldavad palju suhkrut, mis on aga bakteritele ideaalne toiduaine. Bakterid kahjustavad hambaemaili ja nii tekivad hammastesse augud. Hammaste kaitsmiseks tuleb pärast iga söögikorda neid hoolikalt puhastada.
: Uncaught TypeError: round(): Argument #1 ($num) must be of type int|float, string given in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php:13
Stack trace:
#0 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php(13): round('0.97306300 1749...', 3)
#1 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/index.php(172): include('/data01/virt180...')
#2 {main}
thrown in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php on line 13