Registreeru

Tere tulemast veebilehele teadur.ee!

Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.

Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.

Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.

Head avastamisrõõmu!

Otsing

Viimati uuendatud artiklid

• Ameerika Ühendriigid (444)
• Kanter, Gerd (100)
• astilbe (70)
• Armstrong, Neil (98)
• Teine maailmasõda (553)
• Sloveenia (110)
• Serbia (167)
• Makedoonia (95)
• Kosovo (209)
• Esimene maailmasõda (269)

Leiunurk

• Miks silmad pilguvad?

Silmalaud avanevad ja sulguvad täiesti automaatselt. See on meie organismi kaitsemehhanism. Tänu laugude järjekindlale liikumisele jaotub pisaravedelik ühtlaselt silmamunale ning laud pesevad tolmu ja mustuse ära otsekui auto klaasipuhastajad. Silmad püsivad niisketena; see on aga vajalik, et silmamuna pöörduks tõrgeteta. Pealegi doseerib pilgutamine pisaravedelikku alati sobival hulgal, et see ei hakkaks silmast välja voolama.

[ sulge vastus ]

• Kuidas kasvab haav uuesti kinni?

Niipea kui haav sulgub hüübinud verest korbaga, muutuvad naha rakud selle all aktiivseteks. Nad hakkavad kiiresti poolduma ja paljunema. Tasapisi, millimeeterhaaval hoolitsevad nad selle eest, et naha kahjustunud koht uuesti kinni kasvaks. Paari päevaga on kõik juba peaaegu taastunud. Suuremast haavast võib jääda arm: naharakkude jaoks on tähtis taastamise kiirus, mitte aga tulemuse „nägusus”.

[ sulge vastus ]

• Miks põevad lapsed lastehaigusi?

Meid ümbritsev maailm on tulvil baktereid ja viiruseid, need on aga pisitillukesed haigusetekitajad. Sattudes kehasse, hakkavad need vereringes paljunema ja mingit haigust põhjustama. Keha märkab väikesi sissetungijaid ja õpib neid kahjutuks tegema. Kuid lapse organismil pole selleks veel küllaldaselt kogemusi ja seepärast põeb peaaegu igaüks nendest korra mingit tüüpilist lastehaigust, olgu tuulerõugeid, mumpsi või punetisi. See on ebameeldiv, kuid õnneks mitte ränk. Paari-kolme päevaga saab noor organism haigusetekitajatest võitu ja hakkab paranema. Hea on seegi, et „märkmed” selle haiguse ärahoidmise kohta jäävad kehasse. Kes näiteks lapsena on põdenud tuulerõugeid, ei haigestu nendesse enam iial. Seda nimetatakse immuunsuseks.

[ sulge vastus ]

• Kes leiutas mikroskoobi?

Esimese mikroskoobi ehitas usutavasti 1595. aastal prilliklaasilihvija Hans Janssen. See koosnes kolmest üksteise sisse nihutatavast torust kogupikkuses peaaegu 42 sentimeetrit ja andis 3- kuni 9-kordse suurenduse (see olenes toru pikkusest). Mööduma pidi veel palju aega, enne kui jõuti praegusaegsete, kuni 1500-kordse suurendusega optiliste ja siis juba veel võimsamate elektronmikroskoopideni. Viimased suudavad anda mitme miljoni kordset suurendust. Mikroskoop on teaduse jaoks tähtis leiutis; tänu sellele võis kasutusele võtta meetmeid haiguste vastu võitlemiseks. Tuntud teadlane Robert Koch sai 1905. aastal Nobeli preemia tuberkuloosi uurimise ja selle haiguse tekitaja avastamise eest. Seda tegi ta mikroskoobi abil.

[ sulge vastus ]

• Millest tekivad soolatüükad?

Soolatüükaid põhjustab naha suhteliselt süütu infektsioon. Kõikjal varitsevad meid haigusetekitajad, niinimetatud viirused. Kui eriline tüükaviirus satub nahale, kinnitub ta sinna ja paneb naharakud kiiresti paljunema. Paari nädala pärast tekib nendest juba pisike vohang, mida nimetatakse soolatüükaks. Enamjaolt asuvad need ainult naha ülapinnal ja on niiviisi täiesti ohutud. Arst võib need eemaldada, kuid teinekord kaovad soolatüükad ka iseenesest.

[ sulge vastus ]

• Miks me haigutame?

Tavaliselt hingame sisse ja välja täiesti automaatselt ning ei pööra sellele vähimatki tähelepanu. Hingamist tüürib tahtele allumatu osa ajust. Tugev väsimus või ka kestvam halva õhuga ja tuulutamata ruumis viibimine võib hingamist pärssida. Meie seda võib-olla ei märkagi, kuid keha reageerib otsekohe. Aju sunnib suu- ja rinna-lihaseid krambitaoliselt tõmbuma – proovige seda järgmise haigutuse tulekul ise jälgida. Niimoodi saavad kopsud täiendava annuse õhku. Haigutamine hoolitsebki selle eest, et keha saaks piisavalt hapnikku. Lisaks on haigutamine organismi märguanne selle kohta, et saabumas on uneaeg või tuleks tuulutamiseks aken avada.

[ sulge vastus ]

• Millal jõutakse puberteediikka?

Puberteet tähendab sedasama mis suguküpsus. Tavaliselt tekib see 11. ja 15. eluaasta vahel. Sel ajal hakkavad välised sootunnused kiiresti arenema. Kubemepiirkonnas tekib karvakasv, tüdrukud saavad rinnad ja esimese menstruatsiooni. Poistel ilmub häälemurre ja algavad seemnepursked. Samal ajal muutub ka hormoonide tasakaal kehas, mis võib mõjutada poiste ja tüdrukute käitumisviisi. Siis tuntakse ennast ebakindlana ja rahutuna. Kuid eks seegi kuulub elu enese juurde.

[ sulge vastus ]

Lisad

• Võrdle riike
• Keemiliste elementide perioodilisustabel