Registreeru

Tere tulemast veebilehele teadur.ee!

Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.

Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.

Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.

Head avastamisrõõmu!

Otsing

Viimati uuendatud artiklid

• Ameerika Ühendriigid (444)
• Kanter, Gerd (100)
• astilbe (70)
• Armstrong, Neil (98)
• Teine maailmasõda (553)
• Sloveenia (110)
• Serbia (167)
• Makedoonia (95)
• Kosovo (209)
• Esimene maailmasõda (269)

Leiunurk

• Miks on meie peas nii palju juukseid?

Pead katvad juuksed on jäänuk meie eellastelt. Juuksed kaitsevad tundlikku pead kõigepealt kahjuliku päikesekiirguse eest. Iga juuksekarv kasvab näsas, need asetsevad peanahas. Inimestel on peas umbes 100 000 kuni 150 000 juuksekarva.

[ sulge vastus ]

• Miks on meil naba?

Tulevane beebi peab toitu saama ka ema kõhus. Loomulikult ei saa talle seal näiteks lutipudelit anda. Loode on emaga seotud nabaväädi kaudu ning saab selle kaudu toitaineid ja hapnikku. Järelikult peab ema raseduse ajal eriti hoolikalt valima, mida sööb. Ühtlasi hingab ema siis ka oma lapse eest. Niipea kui laps väljub ema kõhust, hakkab ta otsekohe ise hingama. Sündimise järel ei vaja ta enam nabavääti, ja kuna selle kaudu ei saabu enam ema verd, võib kas ämmaemand või arst selle ettevaatlikult katki lõigata. Mis sellest otsekui mälestuseks alles jääb, ongi nabaauk.

[ sulge vastus ]

• Miks silmad pilguvad?

Silmalaud avanevad ja sulguvad täiesti automaatselt. See on meie organismi kaitsemehhanism. Tänu laugude järjekindlale liikumisele jaotub pisaravedelik ühtlaselt silmamunale ning laud pesevad tolmu ja mustuse ära otsekui auto klaasipuhastajad. Silmad püsivad niisketena; see on aga vajalik, et silmamuna pöörduks tõrgeteta. Pealegi doseerib pilgutamine pisaravedelikku alati sobival hulgal, et see ei hakkaks silmast välja voolama.

[ sulge vastus ]

• Millest koosnevad hambad?

Iga hammas koosneb igemest väljaulatuvast hambakroonist ja hambajuurest, mis jääb sügavale igemesse ja lõualuusse ning hoiab hammast paigal. Hamba sisemuses (hambasäsis ehk -pulbis) on veresooned ja närvid. Hambakroon koosneb väga vastupidavast ainest. Miski pole inimese kehas nii kõva kui hambakroon. See peab olema eriti vastupidav, et saaks toitu hammustada ja mäluda. Hambaid on mitut liiki ning nii saabki toitu peenendada ja jahvatada. Tugevate hammaste säilimise huvides tuleb kasvuperioodil hoolitseda valgu- ja mineraalirikka toitumise eest, niisiis tuleks juua palju piima ja jogurtit.

[ sulge vastus ]

• Kes oli Hippokrates?

Hippokrates (460–377 e. Kr.) oli kreeklane ja ka esimene „moodne” arst. Ta ravis haiget tervikuna, toetades ta loomulikku vastupanuvõimet dieedi, eluviisi muutmise, taimsete ravimite ja lõpuks koguni kirurgiliste meetmete – operatsioonide abil. Ta kehastas ideaalse arsti eeskuju, kes seostab teadusliku mõtteviisi ravimiskogemuste ja kõrge moraaliga. Varem pidid arstid tõotama, et toimivad tema eetiliste põhimõtete kohaselt. Sinna hulka kuulub nõue inimelu säilitada. Olemuslikult on Hippokratese vanne veel praegugi arstide tegevuse aluseks.

[ sulge vastus ]

• Kuidas satub teelehepuru kotikesse?

Musta teed valmistatakse teepõõsa lehtedest. Need taimed kasvavad soojas ja niiskes kliimas, eelkõige Indias, Hiinas ja Sri Lankal. Lehti nopitakse mitu korda aastas. Töö hõlbustamiseks kärbitakse muidu kuni kümne meetri kõrguseks kasvavad teepõõsad hoopis madalateks, umbes ühe meetrini. Koristatud saak kuivatatakse ja siis hakitakse lehed kitsasteks ribadeks, mis pannaksegi kotikestesse. Need varustatakse veel niidiga, mille otsa kinnitatakse kartongitükk. Nii saab kotikese tassist välja tõmmata, kui tee on juba valminud. Must tee mõjub nagu kohvgi tänu kofeiinisisaldusele ergutavalt. Kuid teed saab valmistada ka teistest taimedest, näiteks kibuvitsast, kummelist või piparmündist.

[ sulge vastus ]

• Milleks vajame lihaseid?

Lihaseid on meie kehas kõikjal. Iga liigutus, olgu käe tõstmine, toidu hammustamine või koguni nina kirtsutamine toimub ainult lihaste abil. Teatavaid liigutusi saame teha tahtlikult, teiste eest hoolitseb keha ise, ilma et saaksime sellesse sekkuda. Sellisteks on näiteks südamelihaste töö, niisiis südamelöögid. Lihased vajavad tööks „kütust”, suhkrut. Seda saab inimene toidu (näiteks leiva, puu- ja köögivilja) kaudu seedeelundite kaasabil. Veri kannab suhkru kõikidesse lihastesse.

[ sulge vastus ]

Lisad

• Võrdle riike
• Keemiliste elementide perioodilisustabel