Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 147
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 158 Registreeru
This is inline content
Tere tulemast veebilehele teadur.ee!
Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.
Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.
Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.
Head avastamisrõõmu!
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/main.php on line 54
Beebi kasvab ema kõhus umbes üheksa kuud, seda nimetatakse raseduseks. Siis hakkab tal ruumi nappima, beebi protestib agaralt ja trambib üha sagedamini ema kõhu vastu; tal on nii ahtas kohas halb olla. Varsti hakkab ta ennast tasapikku ümber pöörama, kuni pea jääb allapoole. Siis märkab ema, et kõhu alaosas tekib tuhudeks nimetatav valu. Sedamööda, kuidas tuhud tugevnevad, tõmbub emakas kokku. Raseduse viimastel nädalatel muutuvad tuhud üha sagedamaks ja sünnituskanal avardub. Beebi nihkub emakasuudme poole. Sünnitamise ajal hoiab ema hinge kinni ja pressib kõhtu kokku. Seepeale avaneb emakasuue ja beebi surutakse üsna aeglaselt, pea ees, läbi tupe. Kuna sünnituskanal on suhteliselt kitsas, aitab kas ämmaemand või arst lapsel väljuda.
Eks igaüks on mõnikord külmetunud ja köharohtu neelanud. Aga ravim maitseb tavaliselt väga ebameeldivalt. Asi on selles, et igas rohus on teatavaid aineid, mis aitavad organismil uuesti terveneda, need aga võivad olla mõrud. Nii on väga oluline ravimit kasutada koguni siis, kui see on halvamaitseline.
Ekvaatori lähistel sooja kliimaga maades kasvatatakse kohvipõõsaid. Nendel on igihaljad lehed ja pisikesed tumerohelised viljad, milles leidub kaks tuuma ehk seemet. Need ongi kohvioad. Saagi koristamisel nopitakse viljad, võetakse kohvioad välja ja röstitakse kuni pruunistumiseni. Just selle tõttu tekivad nendes isepärasedmaitse- ja lõhnaained. Euroopas tuntakse kohvi kui mõnujooki alates 17. sajandist.
Terves kehas leiduvad närvid on äärmiselt peened kiud, mis seovad kõiki elundeid ajuga. Närvide kaudu toimub näiteks meeleorganitest saadava info edastamine, et aju saaks neid analüüsida. Kuid ühtaegu toimub ka vastupidine: aju annab samuti närvide kaudu elunditele ja lihastele korraldusi. Kui soovid just praegu pöörata meie raamatu lehekülge, annab aju vastavad käsud sõrmedele. Kui heita pilk juba järgmisele leheküljele, edastub nähtu omakorda närvide kaudu silmast ajusse. Närvid toimivad ülipisikeste elektrivoolude ja keemiliste reaktsioonide abil.
Inimese nahk polegi nii sile, kui näib. Mikroskoobis suurendatuna vaatlemisel tundub, nagu oleks pigem tegemist vulkaanilise kraatrimaastikuga. Eriti tähelepanuväärsed on peopesa pisikesed süvendid. Igal inimesel on need sünnist saadik olemas. Kuid täiesti eriline on nende puhul see, et nii nagu autokummide triipjas protektor, nii aitab sõrmede muster paremini haarata ka täiesti siledaid esemeid. Sõrmeotsa joonis on igal inimesel täiesti eripärane. 19. sajandil tuli politsei kavalale mõttele hakata kurjategi-jatega võitlemisel kasutama sõrme-jälgi. Mingi eseme haaramisel jäävad sellele silmaga nähtamatud jäljendid sõrmeotste nahamustrist, mida saab erilise pulbriga nähtavaks muuta. Seepärast nimetataksegi neid sõrmejälgedeks. Kui kahtlusalune tabatakse, piisab tema sõrmede võrdlemisest kuriteopai-galt leitud jäljenditega. Kui need ühtivad, võibki kurjategija kohtu alla anda.
Keeles on hulk lihaseid, muidu ei saaks seda nii täpselt liigutada, et toitu suus segada ja kõnelemiseks häälikuid moodustada. Kui keegi hakkab unes norskama, siis on põhjuseks nende lihaste ajutine lõtvumine, mistõttu keel nihkub suukoopas sügavamale ja kõri sulgub. Nüüd hakkab magaja õhu saamise pärast võitlema, ilma et ise midagi märkaks. Koos sellega tekibki vali norin, mida nimetatakse norskamiseks. Miks mehed norskavad naistest sagedamini, pole veel teada.
Musta teed valmistatakse teepõõsa lehtedest. Need taimed kasvavad soojas ja niiskes kliimas, eelkõige Indias, Hiinas ja Sri Lankal. Lehti nopitakse mitu korda aastas. Töö hõlbustamiseks kärbitakse muidu kuni kümne meetri kõrguseks kasvavad teepõõsad hoopis madalateks, umbes ühe meetrini. Koristatud saak kuivatatakse ja siis hakitakse lehed kitsasteks ribadeks, mis pannaksegi kotikestesse. Need varustatakse veel niidiga, mille otsa kinnitatakse kartongitükk. Nii saab kotikese tassist välja tõmmata, kui tee on juba valminud. Must tee mõjub nagu kohvgi tänu kofeiinisisaldusele ergutavalt. Kuid teed saab valmistada ka teistest taimedest, näiteks kibuvitsast, kummelist või piparmündist.
Fatal error: Uncaught TypeError: round(): Argument #1 ($num) must be of type int|float, string given in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php:13
Stack trace:
#0 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php(13): round('0.05923300 1746...', 3)
#1 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/index.php(172): include('/data01/virt180...')
#2 {main}
thrown in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php on line 13
