Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 147
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 158 Registreeru
This is inline content
Tere tulemast veebilehele teadur.ee!
Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.
Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.
Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.
Head avastamisrõõmu!
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/main.php on line 54
Iga hammas koosneb igemest väljaulatuvast hambakroonist ja hambajuurest, mis jääb sügavale igemesse ja lõualuusse ning hoiab hammast paigal. Hamba sisemuses (hambasäsis ehk -pulbis) on veresooned ja närvid. Hambakroon koosneb väga vastupidavast ainest. Miski pole inimese kehas nii kõva kui hambakroon. See peab olema eriti vastupidav, et saaks toitu hammustada ja mäluda. Hambaid on mitut liiki ning nii saabki toitu peenendada ja jahvatada. Tugevate hammaste säilimise huvides tuleb kasvuperioodil hoolitseda valgu- ja mineraalirikka toitumise eest, niisiis tuleks juua palju piima ja jogurtit.
Meie keha toodab toidu töötlemisega soojust. Osa elutegevuseks vajalikust soojusest lahkub kehast naha kaudu. Jahedas aga tekib teinekord niinimetatud kananahk. See on õigupoolest jäänuk meie esivanematelt, kes olid kaetud sootuks tihedama karvastikuga kui nüüdisaja inimene. Kui nad külmetasid, tõusid kehal karvad turri ja moodustasid omamoodi polstri, mis kaitses külma eest: soojenenud õhk jäi lihtsalt karvade vahele püsima ja soojuskadu kahanes. Kuivõrd meil on ürginimesega võrreldes karvu hoopis napilt, pole „kananahal” enam mingit praktilist toimet. Selle tekkimine tähendab ainult: „Mul on praegu külm!”
Väga lihtsalt: seepärast, et mõlemad toimivad üsnagi sarnasel viisil. Silma tabavad valguskiired murduvad silmaläätses, et koonduda silma põhjas võrkkestale, millel tekib ümberpööratud kujutis (pea all, jalad ülal). Aju pöörab selle uuesti õigeks ja nii näeme kõike nagu vaja. Tänu kahele silmale tajume ümbritsevat mitte lamedalt nagu fotol, vaid ruumiliselt (kolmes dimensioonis).
Inimese nahk polegi nii sile, kui näib. Mikroskoobis suurendatuna vaatlemisel tundub, nagu oleks pigem tegemist vulkaanilise kraatrimaastikuga. Eriti tähelepanuväärsed on peopesa pisikesed süvendid. Igal inimesel on need sünnist saadik olemas. Kuid täiesti eriline on nende puhul see, et nii nagu autokummide triipjas protektor, nii aitab sõrmede muster paremini haarata ka täiesti siledaid esemeid. Sõrmeotsa joonis on igal inimesel täiesti eripärane. 19. sajandil tuli politsei kavalale mõttele hakata kurjategi-jatega võitlemisel kasutama sõrme-jälgi. Mingi eseme haaramisel jäävad sellele silmaga nähtamatud jäljendid sõrmeotste nahamustrist, mida saab erilise pulbriga nähtavaks muuta. Seepärast nimetataksegi neid sõrmejälgedeks. Kui kahtlusalune tabatakse, piisab tema sõrmede võrdlemisest kuriteopai-galt leitud jäljenditega. Kui need ühtivad, võibki kurjategija kohtu alla anda.
Inimese keha koosneb loendamatutest rakkudest, mis reeglipäraselt uuenevad. See toimub kindla „ehitusplaani” kohaselt, mis on nende pärilikkusainesse talletatud. Mõnikord võib juhtuda, et iseennast uuendav rakk hülgab ettenähtud skeemi ja paljuneb kontrollimatult, tekitades lõpuks tuumori ehk kasvaja. Kui see on pahaloomuline, võib ta organismis üha kaugemale levida ja vajab vältimatut ravi.
See eripärane tunne tekib ainult ärkamise järel, tegelikult silmas mingit liiva pole. Kuid ometi on seal pisikesed tahked osakesed ehk silmarähm. Näärmed eritavad pidevalt pisaravedelikku. Une ajal on silmad suletud ja vedelik püsib silmas. Kuid see ei ole ainult vesi, vaid sisaldab ka pisut soolasid ja valkaineid. Need annavadki tahkeid jääke, mis eemalduvad hommikul silmadest nende ettevaatlikul hõõrumisel.
Ekvaatori lähistel sooja kliimaga maades kasvatatakse kohvipõõsaid. Nendel on igihaljad lehed ja pisikesed tumerohelised viljad, milles leidub kaks tuuma ehk seemet. Need ongi kohvioad. Saagi koristamisel nopitakse viljad, võetakse kohvioad välja ja röstitakse kuni pruunistumiseni. Just selle tõttu tekivad nendes isepärasedmaitse- ja lõhnaained. Euroopas tuntakse kohvi kui mõnujooki alates 17. sajandist.
Fatal error: Uncaught TypeError: round(): Argument #1 ($num) must be of type int|float, string given in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php:13
Stack trace:
#0 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php(13): round('0.14463700 1773...', 3)
#1 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/index.php(172): include('/data01/virt180...')
#2 {main}
thrown in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php on line 13
