Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 147
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 158 Registreeru
This is inline content
Tere tulemast veebilehele teadur.ee!
Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.
Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.
Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.
Head avastamisrõõmu!
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/main.php on line 54
Kui inimest opereeritakse, tuleb keha haigest kohast lahti lõigata. Muidugi oleks see väga valus, kui ei saaks kasutada narkoosi. Selleks et valu jääks märkamatuks, kasutatakse tehislikku und. Enamasti tehakse selleks süst ja viiakse veeni sobivat tuimastusvahendit.Kuid seda võib ka sisse hingata. Juba mõne minuti möödumisel inimene uinub sügavalt ja ei tunne enam vähimatki valu. Seda nimetatakse üldnarkoosiks. Väiksema operatsiooni puhul, näiteks hamba väljatõmbamisel, tuimastatakse ainult vastav koht. Siis kõneldakse lokaalsest ehk paiksest tuimastamisest. Neid arste, kes operatsioonil põhiliselt narkoosiga tegelevad, nimeta-takse anestesioloogideks.
Pisarate tegelik ülesanne on silmamuna kaitsmine. Pisaravedelik peseb silmast tolmu ja toimib pisut desinfitseerivalt. Kuid loodus on hoolitsenud sellegi eest, et saaksime pisarate abil oma tundeid väljendada. Beebid, kes veel ei oska kõnelda, nutavad, kui tahavad näidata, et neil on millegipärast ebamugav. Ka täiskasvanud nutavad vahetevahel, kui nad kurvastavad. Samuti võib juhtuda, et koguni naer kutsub esile pisaraid. Need on siis rõõmupisarad. Järelikult on pisarad alati seotud tugevate emotsioonide ehk tundepuhangutega.
Kui nahk kusagilt kiheleb, võib põhjuseks olla mõnest haigusetekitajast või nahakahjustusest tekkinud põletik. Sügamine algab enamasti nii, et me ise ei anna sellest tegevusest enesele üldse aru. Kuid kratsimine ärritab omakorda nahka, mis hakkab tootma teatavaid põletikuvastaselt toimivaid aineid. Ometi võib jätkuv kratsimine nahavigastust suurendada ja selle haavakese kaudu võivad uued haigusetekitajad kehasse pääseda. Nii olekski tulus sügamistahet teadlikult alla suruda, kuigi see võib väga raskeks osutuda.
Veri on punase värvuse saanud tänu punastele verelibledele, mis omakorda sisaldavad värvilist hemoglobiini. Sellel rauda sisaldaval ainel on imeline omadus siduda hapnikku, mis jõuab tänu sellele vereringe abil keha kõigi elunditeni. Vereleemes on ka valged verelibled, kuid nende „eriala” on võitlus haigusetekitajatega.
Ükski juuksekarv ei ela igavesti. Tavaliselt püsivad need kuni neli aastat, et siis tasapisi surra ja välja langeda. Juuksenäsast hakkab siis arenema uus karv. Nii on juuste väljalangemine igati normaalne ja ka oluline, et juuksed pidevalt uueneksid. Kuid teatavad veres sisalduvad ained – androgeenid ehk meessuguhormoonid – võivad hakata uute juuste kasvamist pärssima. Eriti eakamatel meestel kujuneb sellest kiilaspäisus: väljalangenud juuksed ei asendu enam uutega. Tasapisi jääb järele ainult paljas pea. Kiilaspäisus võib isalt pojale edasi kanduda ka pärilikult. Nii muutuvad teinekord isegi nooremad mehed kiilaspäisteks.
Tulevane beebi peab toitu saama ka ema kõhus. Loomulikult ei saa talle seal näiteks lutipudelit anda. Loode on emaga seotud nabaväädi kaudu ning saab selle kaudu toitaineid ja hapnikku. Järelikult peab ema raseduse ajal eriti hoolikalt valima, mida sööb. Ühtlasi hingab ema siis ka oma lapse eest. Niipea kui laps väljub ema kõhust, hakkab ta otsekohe ise hingama. Sündimise järel ei vaja ta enam nabavääti, ja kuna selle kaudu ei saabu enam ema verd, võib kas ämmaemand või arst selle ettevaatlikult katki lõigata. Mis sellest otsekui mälestuseks alles jääb, ongi nabaauk.
Teel kopsudesse puhastub sissehingatav õhk, tolmuebemed ja mustuseosakesed liibuvad ninas asuvatele pisikestele karvakestele. Ka niiske limaskest seob kahjulikke pisikesi osakesi. Kui oleme näiteks liiga palju tolmu sisse hinganud, hakkavad karvakesed sügelema ja siis tulebki aevastus, mis paiskab ninasse kogunenud saaste korrapealt välja. Ka siis, kui nina limaskest avastab baktereid või viiruseid, tekib loomupärane aevastusrefleks. See on otsekui tõrjereaktsioon, millega organism kaitseb ennast kahjulike pisikute eest.
Fatal error: Uncaught TypeError: round(): Argument #1 ($num) must be of type int|float, string given in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php:13
Stack trace:
#0 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php(13): round('0.91159200 1746...', 3)
#1 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/index.php(172): include('/data01/virt180...')
#2 {main}
thrown in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php on line 13
