Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 147
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 158 Registreeru
This is inline content
Tere tulemast veebilehele teadur.ee!
Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.
Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.
Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.
Head avastamisrõõmu!
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/main.php on line 54
Hippokrates (460–377 e. Kr.) oli kreeklane ja ka esimene „moodne” arst. Ta ravis haiget tervikuna, toetades ta loomulikku vastupanuvõimet dieedi, eluviisi muutmise, taimsete ravimite ja lõpuks koguni kirurgiliste meetmete – operatsioonide abil. Ta kehastas ideaalse arsti eeskuju, kes seostab teadusliku mõtteviisi ravimiskogemuste ja kõrge moraaliga. Varem pidid arstid tõotama, et toimivad tema eetiliste põhimõtete kohaselt. Sinna hulka kuulub nõue inimelu säilitada. Olemuslikult on Hippokratese vanne veel praegugi arstide tegevuse aluseks.
„Naer on terviseks”, kõlab vanarahvatarkus, ja see on sulatõsi. Teadlased on tuvastanud, et naer vabastab ebatervest stressist ja parandab meeleolu. Kes palju naerab, hoolitseb sellega koguni oma immuunsüsteemi eest, see aga tähendab, et organism saab haigusetekitajatega tõhusamalt võidelda. Pealegi tunduvad palju naervad inimesed sümpaatsetena ja nendega on hõlpsam suhelda. Järelikult on loodus midagi ikka silmas pidanud, kui andis meile naermisvõime. Kõike naermisega seostuvat korraldab pisike piirkond peaaju vasakus poolkeras. Kui kuuleme toredat nalja, annab see suulihastele käsu: „Palun hakka nüüd naerma!” Tore, eks?
Keeles on hulk lihaseid, muidu ei saaks seda nii täpselt liigutada, et toitu suus segada ja kõnelemiseks häälikuid moodustada. Kui keegi hakkab unes norskama, siis on põhjuseks nende lihaste ajutine lõtvumine, mistõttu keel nihkub suukoopas sügavamale ja kõri sulgub. Nüüd hakkab magaja õhu saamise pärast võitlema, ilma et ise midagi märkaks. Koos sellega tekibki vali norin, mida nimetatakse norskamiseks. Miks mehed norskavad naistest sagedamini, pole veel teada.
Kuigi kõikjalt kuuleb, et suhkruga liialdamine on ebatervislik, vajab meie keha seda siiski. Suhkur, mida kannab veri kehas laiali, on oluline energiaallikas. Hoolitsemaks selle eest, et veres leiduks alati õige kogus suhkrut, toodab kõhunääre hormooni nimega insuliin. See reguleerib suhkru kontsentratsiooni veres. Suhkurtõbistel (rahvakeeles suhkruhaigetel) napib insuliini ja vere suhkrusisaldus kasvab lubamatult. Need haiged peavad enesele koguni mitu korda päevas insuliini süstima.
Närimiskummi mass on pehme, veniv – ja, nagu nimigi ütleb, tehtud kummist. Niimoodi saabki seda üsna kaua mäluda või koguni tobedaid mulle suust välja puhuda. Arusaadavalt on igal tootjal närimiskummi valmistamiseks oma retsept, mida ta ei reeda kellelegi. Kuid põhiliselt on koostis ikka üks ja sama. Kõigepealt keedetakse kummimassi, et bakterid häviksid ja mustus eemalduks. Siis lisatakse suhkur (on ka suhkruvaba närimiskummi, mida valmistatakse mõne magusaine abil), siirup ja näiteks piparmündi- või maasikamaitselist ainet. Segu surutakse soojalt võllide vahelt läbi, kus vormub laiaks õhukeseks lindiks. Võiks arvata, et see kleepub masina külge, kuid siin aitab kavalus, nimelt puistatakse peale väga peent tuhksuhkrut. Masinas on automaatsed noad, mis lõikavad massi sobivas suuruses tükikesteks.
Meie keha reageerib ümbruse temperatuurile väga tundlikult. Kui on liiga soe, siis hakkame higistama, kui külmetame, siis lõdiseme ja sellega kaasneb sageli ka hammaste plagin. Põhjus on üsna lihtne: kui keha märkab, et jahtub liigselt, hakkavad lihased ja kogu keha värisema. Selle tahtmatuliikumisega eraldub soojust tavalisest rohkem ja kehatemperatuur tõuseb – täpselt samamoodi kui igasuguse muu kehalise pingutuse puhul. Kui on üsna külm, siis võib väriseda koguni alalõug ja hambad hakkavadki plagisema.
Häälemurdeks nimetatakse poiste hääleregistri madalamaks muutumist. Põhjuseks on kõrisõlme suurenemine ja häälekurdude pikenemine. Kuna need kasvavad kiiresti, ongi häälemurde ajal hääl kord kõrge, siis jälle madal.
Fatal error: Uncaught TypeError: round(): Argument #1 ($num) must be of type int|float, string given in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php:13
Stack trace:
#0 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php(13): round('0.17467300 1760...', 3)
#1 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/index.php(172): include('/data01/virt180...')
#2 {main}
thrown in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php on line 13
