Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 147
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/header.php on line 158 Registreeru
This is inline content
Tere tulemast veebilehele teadur.ee!
Ainus eestikeelne põhi- ja keskkooli õpilastele mõeldud e-entsüklopeedia.
Teadur.ee on „TEA laste- ja noorteentsüklopeediast” välja kasvanud täiesti uus ja mahukas tänapäevane interaktiivne veebientsüklopeedia, mis pidevalt täieneb.
Veebientsüklopeedia teadur.ee aastane kasutuslitsents maksab 25 €.
Kasutuslitsentsi ostmiseks pead registreeruma teadur.ee kasutajaks.
Head avastamisrõõmu!
Warning: Undefined variable $loggedin in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/main.php on line 54
Tulevane beebi peab toitu saama ka ema kõhus. Loomulikult ei saa talle seal näiteks lutipudelit anda. Loode on emaga seotud nabaväädi kaudu ning saab selle kaudu toitaineid ja hapnikku. Järelikult peab ema raseduse ajal eriti hoolikalt valima, mida sööb. Ühtlasi hingab ema siis ka oma lapse eest. Niipea kui laps väljub ema kõhust, hakkab ta otsekohe ise hingama. Sündimise järel ei vaja ta enam nabavääti, ja kuna selle kaudu ei saabu enam ema verd, võib kas ämmaemand või arst selle ettevaatlikult katki lõigata. Mis sellest otsekui mälestuseks alles jääb, ongi nabaauk.
Sõrme- ja varbaküüned väljuvad nn. küünejuurest, kasvades ühtlasi lakkamatult. Sõrmeküünte ülesanne on säästa tundlikke sõrmeotsi otsekui pisikeste kaitsekilpidena. Sõrme- ja varbaküüned kasvavad kuu jooksul umbes 3 millimeetrit. Kui keegi ei taha seda uskuda, võib küünele teha värvi abil täpikese ja jääda ootama, kuni see välja kasvab: tasapisi rändab täpp küüne otsa poole.
Raseduse kestel õpivad beebid iseseisva elu alustamiseksainult neelamist ja hingamist. Ema kõhus harjutab beebi pidevalt nii hingamist kui ka neelamist, teinekord mitu minutit päevas. Just need on põhioskused, mida ta vajab otsekohe pärast sündimist. Kõike ülejäänut – kuidas istuda või astuda ehk siis iseseisvalt süüa – õpivad beebid esimestel eluaastatel vanematelt. Sama on ka kõnevõimega. Beebid hakkavad kõnelema selles keeles, mida kuulevad vanematelt. Nimelt püüavad lapsed matkida kõike, mida vanemate juures märkavad. Esialgu ei tea pisilapsed, kuidas häälikute tekitamiseks suud ja keelt vormida. Nii ongi kõigepealt tulemuseks ebamäärased häälitsused, mis tasapisi muutuvad arusaadavateks sõnadeks.
Meie aju on äärmiselt võimekas, et igasuguseid seiku tähele panna. Kuid päeva jooksul saabuvad meeleelunditest järjest üha uued muljed, mis samuti vajavad töötlemist. Kui inimese aju peaks registreerima tõepoolest kõike, siis jõutakse – vaatamata aju tõepoolest erakordsele suutlikkusele – peatselt mingi piirini. Kui aju otsustab, et mingit teavet vajatakse ainult väga harva – ütleme, minu mingi sõbra juhututtava nime nende hulgast, keda olen pealegi kohanud ainult üks kord –, kustutatakse see info tasapisi olematuks. Täpselt samamoodi, kui vabastatakse mälumahtu arvutis. Samas nihutatakse paljud „ebaolulised” mälestused püsivamaks säilitamiseks hoopis aju teistesse piirkondadesse. Kui hakata pikemalt järele mõtlema, võivad need mõnikord taas välja ilmuda.
Ükski juuksekarv ei ela igavesti. Tavaliselt püsivad need kuni neli aastat, et siis tasapisi surra ja välja langeda. Juuksenäsast hakkab siis arenema uus karv. Nii on juuste väljalangemine igati normaalne ja ka oluline, et juuksed pidevalt uueneksid. Kuid teatavad veres sisalduvad ained – androgeenid ehk meessuguhormoonid – võivad hakata uute juuste kasvamist pärssima. Eriti eakamatel meestel kujuneb sellest kiilaspäisus: väljalangenud juuksed ei asendu enam uutega. Tasapisi jääb järele ainult paljas pea. Kiilaspäisus võib isalt pojale edasi kanduda ka pärilikult. Nii muutuvad teinekord isegi nooremad mehed kiilaspäisteks.
Terves kehas leiduvad närvid on äärmiselt peened kiud, mis seovad kõiki elundeid ajuga. Närvide kaudu toimub näiteks meeleorganitest saadava info edastamine, et aju saaks neid analüüsida. Kuid ühtaegu toimub ka vastupidine: aju annab samuti närvide kaudu elunditele ja lihastele korraldusi. Kui soovid just praegu pöörata meie raamatu lehekülge, annab aju vastavad käsud sõrmedele. Kui heita pilk juba järgmisele leheküljele, edastub nähtu omakorda närvide kaudu silmast ajusse. Närvid toimivad ülipisikeste elektrivoolude ja keemiliste reaktsioonide abil.
Söömise ajal läheb toit söögitoru kaudu makku. Samas võib juhtuda, et toit eksib selle naabruses asuvasse hingetorusse. Kuid hingetoru on ikkagi selleks, et õhk pääseks kopsudesse. Kui toit või jook satub kogemata hingetorusse, ei saa enam hingata. Siis hakkab inimene hingetoru puhastamiseks täiesti tahtmatult ehk reflektoorseltköhima. Nii paisatakse sellesse sattunud toiduosakesed välja.
Fatal error: Uncaught TypeError: round(): Argument #1 ($num) must be of type int|float, string given in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php:13
Stack trace:
#0 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php(13): round('0.08258100 1749...', 3)
#1 /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/index.php(172): include('/data01/virt180...')
#2 {main}
thrown in /data01/virt18098/domeenid/www.tea.ee/teadur/themes/sinine3/footer.php on line 13
